Abylay hangha bir kóshesin qimaghan Qyzyljarda Leninning 83 kóshesi bar
Qazaqstandaghy kóptegen eldi mekender kenestik dәuirden qalghan eskilikti ataulardan aryla alar emes. Al sol auyl-aymaqtyng kóshelerine kóz jýgirtseniz, odan da soraqysyn kóresiz. Qyzyljar ónirinde proletariat kósemi – Leninning atynda 83 kóshe bar eken. Kirov, Karl Marks, Pugachev, Kalininder de әli túghyrynan týse qoyghan joq, әrqaysysynyng atymen keminde 20-dan 40-qa deyin kóshe atalypty. Al qazaqtyng ýsh jýzining basyn qosqan Abylay hangha tym qúryghanda bir qiylys ta búiyrmady, 350 jyldyghyn toylaghaly otyrghan Qojabergen jyraudyng esimi de bir danghylgha súranyp-aq túr.
Kóshe – әrbir eldi mekenning kelbeti. Al sol kýndelikti ary-beri jýretin kóshelerimiz kim kóringenning atymen atalyp jýr. Tarihy atauyn qaytara almay jýrgen Qyzyljar qalasynyng ishki jaghdayy mýldem mýshkil. 300-den astam úzyndy-qysqaly kóshelerding tek 16 payyzy ghana qazaqsha atalghan eken. Al qalghandary kenestik sayasattyng sarqynshaqtary dese de bolady. Qyzyljarlyqtar Tәuelsizdikting nyshany týgil, iyisi de sezilmeytin Proletar, Trud, Koshevoy, Bezymyannyi, Ermak degen kóshelerde әli túryp jatyr.
Altynay Syzdyqova, Petropavl qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bas mamany:
Qazaqstandaghy kóptegen eldi mekender kenestik dәuirden qalghan eskilikti ataulardan aryla alar emes. Al sol auyl-aymaqtyng kóshelerine kóz jýgirtseniz, odan da soraqysyn kóresiz. Qyzyljar ónirinde proletariat kósemi – Leninning atynda 83 kóshe bar eken. Kirov, Karl Marks, Pugachev, Kalininder de әli túghyrynan týse qoyghan joq, әrqaysysynyng atymen keminde 20-dan 40-qa deyin kóshe atalypty. Al qazaqtyng ýsh jýzining basyn qosqan Abylay hangha tym qúryghanda bir qiylys ta búiyrmady, 350 jyldyghyn toylaghaly otyrghan Qojabergen jyraudyng esimi de bir danghylgha súranyp-aq túr.
Kóshe – әrbir eldi mekenning kelbeti. Al sol kýndelikti ary-beri jýretin kóshelerimiz kim kóringenning atymen atalyp jýr. Tarihy atauyn qaytara almay jýrgen Qyzyljar qalasynyng ishki jaghdayy mýldem mýshkil. 300-den astam úzyndy-qysqaly kóshelerding tek 16 payyzy ghana qazaqsha atalghan eken. Al qalghandary kenestik sayasattyng sarqynshaqtary dese de bolady. Qyzyljarlyqtar Tәuelsizdikting nyshany týgil, iyisi de sezilmeytin Proletar, Trud, Koshevoy, Bezymyannyi, Ermak degen kóshelerde әli túryp jatyr.
Altynay Syzdyqova, Petropavl qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bas mamany:
– Elimiz Tәuelsizdik alghannan beri qalada 47 kóshening atauy auystyryldy. Olardyng 72 payyzyna qazaqsha, 21 payyzyna oryssha atau berildi, al 7 payyzy – beytarap atau. Sonday-aq janadan salynghan Shyghys, Orman, Borky shaghynaudandarynda payda bolghan kóshelerge Shapaghat, Kókjiyek, Núrly jol syndy qazaqy ataular qoyyldy. Tәuelsiz elding býgingi sayasy ústanymyna say kelmeytin ataulardy auystyru júmystary ary qaray da jalghasa bermekshi.
Songhy ýsh jylda onomastikalyq komissiyagha shahardaghy kóshelerge elimizge belgili túlghalardyng esimderin beru turaly 20-dan astam ótinish týsipti. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy ýsh jýzding hany Abylaydyng atyna kóshe berudi úsynyp hat joldaghan eken. Osydan bes jyl búryn Qyzyljarda Abylay hangha arnalyp salynghan ýy qalpyna keltirilip, býginde múrajay qyzmetin atqaryp túrghany belgili. Qalagha kelgen әrbir qonaq bas súqpay ketpeytin, sol mәdeny oshaq revolusioner Sýtishev degen tatardyng atyndaghy kóshede túrghany qynjyltady. Qala biyligi sol kósheni Abylay hangha alyp bere almay otyr.
350 jyldyghy respublikalyq dengeyde toylanyp jatqan Qojabergen jyraugha da bir kóshe búiyrmay, «Asyl múra» ortalyghynyng úsynysy da ayaqsyz qalayyn dep túr.
Tanat Sýgirbaev, oblystyq onomastiykalyq komissiyanyng mýshesi, «Asyl múra» qoghamdyq ortalyghynyng jetekshisi:
– Qojabergen – Abylay han túsyndaghy qol bastaghan ýlken túlgha. Ári jyrau, әri batyr bolghan adam. Sonday túlghanyng atymen qalamyzdaghy әskery institutty atau turaly Mәjilis deputaty Abay Tasbolatov deputattyq saual joldaghan. Biraq sol úsynys eskerusiz qaldy, zang boyynsha bir eldi mekende bir adamnyng atymen eki nysandy ataugha bolmaydy-mys. Qojabergen atynda mektep bar dep bermey tastaghan synayly. Biz kóshe súradyq, ol da jauapsyz qaldy. Endi batyrdyng tughan auylyna qaray baratyn avtojoldy atau turaly úsynys jasaudamyz.
Bizding elding zany qyzyq. Áyteuir, qazaqtyng túlghalaryna kelgende týrli syltaular kóbeyedi. Kóbine «Til turaly» Zannyng 25-babyndaghy «bir әkimshilik-aumaqtyq birlikting shegindegi eldi mekenderge, eldi mekenderding qúramdas bólikterine bir ataudy bir mәrte ghana beru» degendi algha tartady. Al eger búl bap boyynsha әreket etetin bolsaq, oblys, tipti bir audannyng qúramdas bólikteri bolyp tabylatyn auyldardyng qos-qostan Leniyn, Kaliniyn, Marks ataularyn arqalap jýrgenin qalay týsindiremiz? Zangha qayshy dep nege auystyrmasqa?
Bireuge ótirik, bireuge shyn, Qyzyljar ónirindegi eldi mekenderde Leninning atynda 83 kóshe bar eken. Búl aqparatty oblystyq tilderdi damytu basqarmasy berip otyr. Abylay men Qojabergen syndy batyr babalarymyzgha qimaghan kósheler kimning esimimen atalyp jýrgenin endi angharghan bolarsyz. Jalpy, Qyzyljardy Leninning elesi әli de kezip jýrgendey әserde qalasyz, auyldardyng kóbinde proletariat kósemining tas mýsinderi әli tapjylmay túr. Jylda kóktemde mektep oqushylary syrlap qoyady. Al oblys ortalyghynda bir emes, eki birdey mýsini menmúndalaydy. Bireui ortalyq sayabaq ishinde ornalasqan, ekinshisi shahar shetindegi kóshede túrushy edi, ony namys kórgendey qala әkimi ortalyqqa aldyrtyp, júmyspen qamtu bólimi ghimaratynyng aldyna ornattyryp qoydy.
Ózgertudi qajet etetin ataulardyng tizimi Leninmen ghana shektelmeydi. Oblysta Komsomol dep atalatyn 72 kóshe bar eken. Áldeqashan qúrdymgha ketken búl úiymdy úmyta almay jýrgender tym kóp-au, sirә. Oktyabri dep atalatyn kósheler de az emes – 45. Búl ataudy alyp tastau ýshin dәl sol Qazan tónkerisindey bir tónkeris qajet siyaqty. Áytpese jaqyn bolashaqta auysa qoyy neghaybyl. Kirov, Karl Marks, Pugachev, Kalinin degenderding de jaghdaylary jaman emes. Eng nasharynyng atynda – 22, al eng myqtysynda 40 kóshe bar.
Elimiz Tәuelsizdik alyp, ózindik sarabdal sayasatyn jýrgizip kele jatqanyna biyl 22 jyl bolady. Biraq sol sayasatty týsinbey, kommunizm elesimen jýrgender de aramyzda bar siyaqty. Eger kelmeske ketken imperiyany, qiyaly sayasatty ansamaghanda, 27 kóshening Kommunistik degen atauyn әldeqashan alyp tastaugha bolar edi ghoy. Ókinishke qaray, jogharyda kóshelerin tizip shyqqan eldi mekenderding túrghyndary da, sol auyl-aymaqty basqaryp otyrghan әkimder de eshbir әreket etkisi joq.
Maman pikiri
Erniyaz SÚLTANOV, oblystyq tilderdi damytu basqarmasy onomastika bólimining bastyghy:
– 2010 jylgha deyin birneshe auyldyng tarihy atauyn qaytaryp, keybirining transkripsiyasyn týzetken bolatynbyz. Alayda ataulardy auystyrugha moratoriy túsau boldy. Tek osy kóktemde ghana keybir zandargha onomastiyka mәseleleri boyynsha ózgerister engizilip, moratoriy kýshin joydy. Ýsh jyl boyy birde-bir atau auystyra almadyq, biraq sonshama uaqyt boyy qarap jatpadyq. Ghylymiy-zertteu júmystary jýrgizildi, aimaqtyng ataulary kitabyn shyghardyq, balalar arasynda ózi túryp jatqan eldi mekenining atauyn zertteuge baylanysty bayqau úiymdastyryldy. Biraz úsynystar da qordalanyp qaldy, mysaly Qyzyljar qalasyndaghy kóshelerge jana ataular beru turaly 20-dan astam ótinish týsti. Oblystyq onomastikalyq komissiya qayta qúryldy. Endi bilek sybana iske kirisemiz.
Avtor: Erbaqyt AMANTAYÚLY, Qyzyljar
"Alash ainasy" gazeti