Batyrbolat AYTBOLATÚLY, aqyn: KEYINGI JASTARDYNG ÓLENDERIN OQYSAM, KROSSVORD ShEShKENDEY BOLAM...
Temirhan Medetbek aghamyz tәuelsizdikting bas kezinde kelip qosylghan bir buyn aqyndargha «altynkópirlikter» dep at qoyyp, maqala jazghan bolatyn. Sol maqalada siz jayynda: «Ózining ishki әleminde bolyp jatqan san sapyrylystar men san qapylystardy, berish bop qatqan múny men shemen bop jatqan sherin aqtaryp sóiley alatyn Batyrbolat bәribir eng aldymen liriyk. Lirik bolghanda da, tógilip túrghan liriyk. Mahabbat liriygi», – degen bolatyn. Temirhan aghanyng osy pikirine býginde qanshalyqty «adal» bolyp jýrsiz?
– Janyma lirikanyng jaqyn ekeni ras, bolashaqta óleng jazarmyn-jazbaspyn – bolmysymda lirik bolyp qala beretin bolarmyn. Al mahabbat lirikasy degende, әr nәrsening óz uaqyty bar. Mysaly, meni bir kezde keremet tanymal etken «Men ghashyq qyz» degen ólenim tughanda jiyrmadan jana asqan shaghym edi, maksimalist kezimiz ghoy, ol sol jasymyzgha jarasyp túrdy. Al qazir, Múqaghaly aghamyz aitqanday, «Endi maghan qyryqtyng qylyghyn ber, aqylyn ber, aryn, aya, Qúday» deytin kezenge kelippiz. Dulat Isabekovting «Qarghynynyn» keyipkeri Jasynnyng «Shampandy sonday jek kórem, kәri aqynnyng mahabbat jayly lirikasy siyaqty jýregindi qyjyldatady» degen joldary mening qatty esimde qalyp qoydy. Kәri bolmasaq ta, әli kýngi «mahabbat liriygi» atanyp jýruge, shyny kerek, úyalar edim. Talant pen talap bolsa, taqyryp degen tapshylyq kóretin nәrse dep men oilamaymyn.
Temirhan Medetbek aghamyz tәuelsizdikting bas kezinde kelip qosylghan bir buyn aqyndargha «altynkópirlikter» dep at qoyyp, maqala jazghan bolatyn. Sol maqalada siz jayynda: «Ózining ishki әleminde bolyp jatqan san sapyrylystar men san qapylystardy, berish bop qatqan múny men shemen bop jatqan sherin aqtaryp sóiley alatyn Batyrbolat bәribir eng aldymen liriyk. Lirik bolghanda da, tógilip túrghan liriyk. Mahabbat liriygi», – degen bolatyn. Temirhan aghanyng osy pikirine býginde qanshalyqty «adal» bolyp jýrsiz?
– Janyma lirikanyng jaqyn ekeni ras, bolashaqta óleng jazarmyn-jazbaspyn – bolmysymda lirik bolyp qala beretin bolarmyn. Al mahabbat lirikasy degende, әr nәrsening óz uaqyty bar. Mysaly, meni bir kezde keremet tanymal etken «Men ghashyq qyz» degen ólenim tughanda jiyrmadan jana asqan shaghym edi, maksimalist kezimiz ghoy, ol sol jasymyzgha jarasyp túrdy. Al qazir, Múqaghaly aghamyz aitqanday, «Endi maghan qyryqtyng qylyghyn ber, aqylyn ber, aryn, aya, Qúday» deytin kezenge kelippiz. Dulat Isabekovting «Qarghynynyn» keyipkeri Jasynnyng «Shampandy sonday jek kórem, kәri aqynnyng mahabbat jayly lirikasy siyaqty jýregindi qyjyldatady» degen joldary mening qatty esimde qalyp qoydy. Kәri bolmasaq ta, әli kýngi «mahabbat liriygi» atanyp jýruge, shyny kerek, úyalar edim. Talant pen talap bolsa, taqyryp degen tapshylyq kóretin nәrse dep men oilamaymyn.
Osy arada oiyma týsip otyrghan nәrse – keshegi kenestik kezendegi qoghamda er men әiel zaty arasyndaghy mahabbat sezimi shamadan tys iydealizasiyalanghan siyaqty kórinedi maghan. Ata saqaly auzyna jetkenshe ah úryp, qyz-qyrqyn turaly ýzdige «jyr» jazatyn әbes ýrdis bizge sol kezende singen saltsymaq-au dep oilaymyn. Shýkir, qazir ar-úyat pen әdep-ibany, imandylyqty tu etken diny әdebiyetke jol ashyq. Búl da tәuelsizdik alyp kelgen jaqsylyq. Áriyne, din taqyrybyna qalam tartyp jýrgenderding ony iygerui, óre-dengeyi – bólek әngimening enshisi.
– Astanadaghy әdeby orta jayly aitynyzshy. Siz ýshin Almatydan alystau – ólennen alystaugha ainalyp ketpedi me?
– Sózinning astaryn týsinip otyrmyn. Shynynda da Astanagha kelgeli óndirip jazdym dey almaymyn. Biraq búl bas qalagha qonys audaruyma baylanysty emes. Jalpy, ózim búrynnan siyrek jazatyn «sorttanmyn». Ólennen alystauyma Almatydan alystauym sebep boldy desem, Astanama obal bolar. Ózim júmysbastylyqtan aralasa almay jýrgenim bolmasa, elordada jap-jaqsy әdeby orta qalyptasty dey alam. Al qalamy jýrmey, óleng kelmey qoyatyn kezder kez kelgen aqynnyng basynda bolyp túratyn bolsa kerek. Meniki tym úzaqqa sozylyp ketkenin de bayqaymyn. Keyingi jyldary jylyna bir óleng jazsam, quanam. Aqyndyq meni tastap ketken shyghar dep te oilap qoyam... «Óleng jazu qiyn da, qyzyq ta emes, jas otyzdan asqan son» dep Esenghaly agham aitpaqshy, sony qatty qayghy etkim de kelmeydi. Kezinde ólensiz ómirimdi elestete almaushy edim, sirә, sonday kezde ghana adam naghyz aqyn bolatyn bolsa kerek. Osy kýni maghan poeziya bәribir jastyqqa tәn janr siyaqty kórinedi. Bәlkim, eseyip, bayaghy alyp-úshpa sezimder bayyrqa tauyp, baysal tartqan shygharmyz. Kelisem, mening ólenderimning negizgi tini mahabbat lirikasy ekenin aitqandar kóp. Biraq lirika tek jalghyz mahabbatpen shekteledi dep kim aitty?! Demek, gәp basqada. Aldaghyny ómir kórseter. Qúday qalaghan istin bәri jaqsy, bәlkim Alla Taghala shabytymdy әdeyi shektep, uaqyty kelmey túrghanda shalaghay, kereksiz dýniyeler tudyryp, qalamymnyng qadiri ketuine jol bermey túrghan shyghar, kim biledi?! Keyde soghan shýkirshilik etem, qúdaydan ýmiti bar qúlmyz ghoy...
– Aqyn, әdebiyet synshysy Ámirhan Balqybekting «Qasqyr qúday bolghan kez» kitabynda Pushkinning «Ya pomnu chudnoe mgnovenie» dep bastalatyn ólenin sizding audarmanyzda sәtti shyqqany aitylypty. Songhy kezde kórkem audarmagha uaqyt taba alyp jýrsiz be?
– Shynymdy aitsam, ol mening alghashqy jәne býginge deyingi jalghyz audarmam әzirge. Sondyqtan men audarmamen shúghyldandym dep aita almaymyn. Ol studenttik shaqta bir qaytalap oqyghanymda Pushkinning әigili ólenining ghalamat әserinen aiygha almay jýrgen kezde jasalyp qalghan dýnie edi. Aynaldyrghan birer saghatta kókeyde terbelip jýrip-jýrip, tua qaldy. Suyghan song qayta oralyp, ólenning ózimen salghastyryp, shúqshiya tekserip, qyrnap-jondym. Áriyne, audarmanyng aty audarma, basybýtin sening menshiging bolmaghasyn tizgindi qalaghanynsha bosatyp jibere almaysyn. Týpnúsqadan alshaqtap ketpeu ýshin bәribir shenberge syngha tura keledi. Degenmen, kókeydegi kórkem әserimdi mýmkindiginshe qazaqy etip beruge, erkinirek audarugha tyrystym. Tym shyghandap auytqyp ketpeu jaghyn da eskerdim. Nәtiyjesi jaman bolmaghan siyaqty. Árkimderden búghan deyin de jyly pikirler estigem. Ámirhan jaqsy bagha bergen bolsa, shynynda jaman shyqpaghan bolar onda...
Bir qyzyghy, «Ya pomnu chudnoe mgnovenienin» siqyryna arbalghan qazaq aqyndary az emes, onyng kópshiligin keyinnen bildim. Mening biluimshe, bizge deyin Ghaly Ormanov, Quandyq Shanghytbaev, Jarasqan Ábdirashúly, Baybota Serikbaev, Abzal Bókenovter audarypty. Qysqasy, eng kemi 7 aqyn qazaqshalappyz. Búl tek mening biletinim ghana.
– Sizderden keyin әdebiyetke taghy bir buyn kelip ýlgerdi. Jas aqyndardy oqisyz ba? Qazirgi qazaq poeziyasy jayly aitynyzshy...
– Jas aqyndardy jibermey qadaghalap jýrem dep aita almaymyn, degenmen oqyp túram. Shynymdy aitayyn, birden baurap alatyn, jýrek qylyn qozghaytyn naghyz ólendi siyrek kezdestirem. Siresken jasandylyq, arzan nәrseni әldeqanday etip alyp-úshqan balanqylyq, әdemi múnnan góri ezilinki jylanqylyq basym jastarda. Mening eshkimdi oqymay túryp aqyn bolghym kelgen tórtinshi synyptaghy kýlkili әreketim siyaqty kóbining dengeyi qaryn ashtyrady. Kópshiligine ortaqol maqalagha layyq jayttardy ólenge ózek etu, kýngirttik, әldebir týsiniksiz abstraksiya tәn. Endi jalpylama kemshilikter qashanda, qay buynda da kezdesetin bolsa kerek. Al bes qaruy boyynda, qoltanbasy qalyptasyp qalghan daryndy aqyn iniler men qaryndastar qatarynda Erlan Jýnis, Qúralay Omar, Bauyrjan Qaraghyzúly, Úlarbek Dәleyúly siyaqty biraz jastardy aita alam. Sonymen qatar, Rahat Ábdirahmanov, Qalqaman Sariyn, Miras Asan, Oljas Qasym, Bauyrjan Áliqoja degen jigitterding jap-jaqsy, jyly lirikasy bar, tek bardy mise tútyp toqmeyilsy me, әrnәrsening basyn bir ústay ma eken, izdenisteri az, eshkimmen shatastyrmaytyn ózindik stilderi joqqa tәn birazynda. Onaygha ýiirsek. Ólenning tútas iydeya-sarynyna jiyendik jasau, bir-birin qaytalau úshyrasady. Bauyrjan Berikúly degen tәuir synshy inimiz Almas Temirbay men Asylzat Arystanbekting sonday bir-birinen aiyrghysyz óleni turaly arnayy jazdy da. Ózine únaghandy sol qalpy aty-jóni joq menshiktep ala salu kezdesip qalatyny ras. Mysaly, mening «Azdap Abaysha» degen ólenimdegi «Keude tústaghy kesek et» degen tirkes Oljastyng birneshe ret jariyalanghan bir óleninde sol qalpy jýr. Búl endi sóz arasynda aityp jatqanym.
Sosyn júrt kóp maqtaghan Aqberen Elgezek, Azamat Tasqara degen jigitterding shynynda da myqty aqyn boluy mýmkin, biraq әiteuir «mening aqynym emes». Bәri dúrys siyaqty, biraq óleng oqyghanday emes, intellektualdyq krossvord sheshkendey bolam. Jasandy, jansyz, jalynsyz, jalyqtyrady. Olargha qaraghanda, Dinara Mәlikova degen qaryndasymyz aqynyraq men ýshin. Taqyrybynda sharuam shamaly, biraq sezim shynayylyghy men batyldyghy, barshagha tanys jaytty tosyn, erekshe aita biletin qabileti bar. Qoltanbasy әli tolyq qalyptaspasa da, shynshyldyghy bauraydy. Biraq sentiymentalizmmen ghana óner dengeyine jetken óleng tudyru әrdayym mýmkin bola bermeytinin eskerse deymin. Meninshe, jany aqyn, shynayylyqqa jaqyn qyz-jigitterge bәribir Erlan, Aqberen, Azamattardyng kóp oqyp-izdenetini, tabandylyghy, belsendiliginen ýirenu kerek.
– Keyingi buyngha kóniliniz tolynqyramaydy ghoy demek?!
– Bәrine emes, biraq kóbisine. Shynymdy aitsam, Esenghali, Tynyshtyqbek, Gýlnәr siyaqty ózimizding aldymyzdaghy aty zatyna ainalghan myqty aqyndardy qaytalap oqyghanday ruhany lәzzat ala almaymyn jastardan. Men әsirese janyma erekshe jaqyn Esen-aghamnyng óleninen «kayf» alam. Ózimmen qatarlas shyqqandardyng ishinen býginde qoltyghy sógilip, babynda jýrgen Dәuren Berikqajyúlyna razy bolam jәne qyzygham. Múrathan dos Shoqanúlynyng adami, jyp-jyly lirikasyna ishim jylidy.
Áriyne, beytanys esimge jolyghyp, jana dýniyeden lәzzat alghangha ne jetsin, biraq onday aitarlyqtay әserli dýnie kóp úshyrasa bermeydi. Sondyqtan shimay-shatpaghyn ózim oqyp qalatyn kóp jazarmannyng aty-jóni esimde qalmaydy. Ozyp shyqty degenderining dengeyi Esenghalidyng olpy-solpy nasharlau epigony, Tynyshtyqbekting bir sәt tynys alghan tóbesining many siyaqty kórine beredi. «Mәssaghannyn» betinde bir-birin jatyp kelip maqtaytyn belgili bir top bar. Pikirlerine qarap otyrsan, keyde kýlking keledi. Poeziyany qaydam, әiteuir oryndy-orynsyz qúr kóbik maqtaudyng alany sol ara. Ádeby syn óz missiyasyn uaqtyly oryndap jatpaghan song bos quys janaghyday arzan maqtangha tolghany ýshin jastardy kinәlaugha da bolmas. Degenmen, «Bayghústy bәrekeldi óltiredi» demekshi, jastardy ol ósiredi dey almaymyn, syn týzelmey min týzelmeydi ghoy. Keyde ózimning qataldau talabym men kinәz talghamym ýshin qysylatynym bar. Sosyn da pikir aita bermeymin. Ózgeni jogharydan synap-mineytin keremet dengeyge jetken klassikpin degenim emes, adam boyynan asyp sekire almaydy, ózimning de jaza almay ketkenim talghamym túsaghannan shyghar dep oilaymyn keyde. Sauytbek aghamyzgha bergen súhbatynda ataqty reseylik kinorejisser Sergey Soloviev: «Talghamy myqty adam talanty jetpegendikten jaqsy dýnie jasay almauy mýmkin, biraq ol eshuaqytta jasyq dýnie jasamaydy. Jasay qalsa da, júrt nazaryna úsynbaydy, úsynugha talghamy jibermeydi» depti. Men soghan qol qoyam. Bәlkim keyde jaqsy dýniyelerdi kórmey qalatyn shygharmyn ol ýshin ghafu ótinem. Biraq, jalpy әdebiyetimizde әldebir toqyrau, talghamsyzdyq bar deuge bolady...
– Songhy uaqytta qanday mәselege kóp bas auyrtasyz?
– Týkke túrmaytyn tatymsyz, óneze dýniyeler men shyn shedevrge berilui tiyis naqtyly baghanyng abstraksiyagha ainalyp ketkeni qynjyltady. Sonyng kesirinen qazirgi oqyrmannyng talghamy men tanymy dýbәralanyp, qisyq qalyptasyp jatqanday kórinedi. Qazaqtyng tilin mengermey-aq qazaq jazushysy atanu qalypty jaghday bolyp ketti ghoy qazir. Atyn atap, týsin týstegenmen payda joq, ondaylar sonshalyq ólermen jәne eshkimning sózine pysqyraytyn dep jýrgen joq. Syrym babamyzdy «kýnde jenetin» bәdikter әdebiyetke biylik aitar jaghdaygha jetip qaldy. Osy týniltedi.
Ózim jamandy-jaqsyly әdebiyetshi bolghasyn osy salany ghana aitayyn. Mysaly, qazaq әdebiyetinde aqyryna deyin ózin «syghyp alyp júmys istegen», ómirlik múratyna basybýtin arnaghan, basqagha selt etip alandamaghan, sayasatta, basqada talasym bar-au dep rәsua bolmaghan marqúm keshegi Qadyr Myrza Áli, kózi tiri Múhtar Maghauiyn, Ábdijәmil Núrpeyisov siyaqty sanauly kәsipqoy adamdardy aitugha bolady. Al «talanttylar» tym kóp-aq. Anau da, mynau da, men de, sen de – bәrimiz «talanttymyz», ainalyp kelgende – nәtiyje mardymsyz. Tolstoy aqsaqal aitty deytin, «Men etikshi bolsam da, jaman etikshi bolmas edim» degendey aiqyn maqsat, naqty nәtiyjeli is kerek-aq әrkimge. Sonyng ishinde, qyryqqa kelsem de, keyde әli óz ornymdy tappaghanday sezinetin maghan da sol jetispeydi.
– Ángimenizge rahmet!