Maldy ósiru ýshin onyng jemshóp qory, jana tehnologiyasy jәne genetiy¬kalyq seleksiyasy talapqa say boluy kerek
Kópmahambet ELEMESOV, Respublikalyq sýt baghytyndaghy iri qara mal sharuashylyghy palatasynyng atqarushy diyrektory, auyl sharuashylyghy ghylymynyng doktory, professor, QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi:
Kópmahambet ELEMESOV, Respublikalyq sýt baghytyndaghy iri qara mal sharuashylyghy palatasynyng atqarushy diyrektory, auyl sharuashylyghy ghylymynyng doktory, professor, QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi:
– Mamandardyng keltirgen derek kózderine sýiensek, elimizde tútynylatyn sýt ónimderining 27 payyzy ghana Qazaqstanda óndiriledi eken. Qalghan 73 payyz sýtti shetelden tasyp otyr ekenbiz. Sonday-aq et ónimderining de 25 payyzy qazaqstandyq fermerlerding ýlesine tiyesili eken. Etke degen súranystyng da 75 payyzyn importpen jauyp otyrmyz. Qazir iri qarany da shetelden tasymaldap jatyrmyz. Ózimizding qolda bar týlikting terisi men jýnin iygerudi oilap ta otyrghan joqpyz. Osy orayda, agha, qazaq ata kәsibi – mal sharuashylyghynan qol ýzip bara jatqan joq pa?
– Elimizde mal sharuashylyghynyng toqyraugha úshyrauyna sonau 90-shy jyldardyng basyndaghy auyl sharuashylyghynyng asyghys nazardan tys qaluy sebep boldy. Auyldyng sәni mal edi. Mal ketken song auyldan da mәn ketti. Barlyq sanaly ghúmyryn mal ósiruding jayyna arnaghan keshegi maytalman malshylar endi kýnkóris qareketimen amalsyz qaladaghy basqa kәsipterge beyimdeluge mәjbýr boldy. Sóitip, atadan balagha jalghasyp kele jatqan atakәsip sabaqtastyghy әlsiredi. Mal sharuashylyghy – auyl sharuashylyghynyng kýrdeli bir salasy. Sonysyna qaray atalmysh salany jan-jaqty iygere alsaq, óte bereketti sala deuge de bolady. Jasyratyny joq, ótpeli kezende biz qolda bar maldyng basyn qojyratyp aldyq. Mәselen, 1990 jyly Qazaqstanda 9 757,2 myng bas iri qara mal bolsa, 2000 jyly 4 106,6 myng bas iri qara mal ghana qalghan. Sonday-aq 1990 jyly 1 626,3 myng jylqy bolsa, 2000 jyly 976 myng jylqy qalghan. Ásirese osy kezende qoy men eshki basy da oisyrap azayghan. Qazaqstanda 1990 jyly 36 milliongha juyq qoy bolsa, 2000 jyly 9 millionnyng o jaq, bú jaghynda ghana qoy-eshki qalghany belgili bolghan. Bir kezderi qansha enbekpen kóbeytken asyltúqymdy mal basy da kemip ketti. Tipti maldy qoyyp, qoldaghy qús sanynyng da azayghany anyq angharylady. Naryqtyng zany dep maldy jekemenshikting qolyna beruding sony mal basynyng kýrt azangyna alyp keldi. Mal basynyng azangyna oray onyng óniminen de airylyp qaldyq. Osydan kelip et pen sýtti shekara asyp tasityn halge jettik. Osy jaghdayda býgingi kýni asyltúqymdy mal basyn da shetelden aldyrtugha mәjbýr bolyp otyrmyz. Óitkeni ózimizding qolda bar mal basyn kóbeytuge kónil bólip, et pen sýt ónimderin de qolda bar mal basy arqyly óndiremiz desek, oghan da úzaq uaqyt kerek. Eng kemi on jyl kerek. Sondyqtan joghary ónim beretin asyltúqymdy mal basyn shetelden tasymaldau qajet bolyp otyr. Keyingi kezderi shetelden, negizinen, et baghytyndaghy iri qaralar әkelinip jatyr. Sondyqtan keleshekte ózimizde óndiriletin et pen sýt ónimderining ýlesi artatynyna senemin. Negizi, ózimizde et baghytyndaghy eki siyrdyng túqymy bar. Olar әuliyekól men qazaqtyng aqbas siyry. Olardyng sany kóp emes, jýz mynnyng o jaq bú jaghy. Biraq búl auyz toltyryp aitarlyqtay mólsher emes. Elimizdegi siyrdyng jalpy sanynyng eki-ýsh payyzdayy ghana bolady. Sondyqtan Avstriya, Amerikadan әkelingen siyrlar sinisip, auyl sharuashylyghy salasyna septigin tiygizse dúrys bolar edi. Biraq songhy kezderi shetelden әkelinetin maldardyng veterinariyalyq-sanitariya jaghy aqsap jatyr. Batys elderinde kóptegen júqpaly aurular bar. Solardyng biri elimizge әkelingen maldardan tabylyp, jaqynda Shyghys Qazaqstan oblysyna qarasty sharuashylyqtardyng birinen 200 bas sheteldik maldy órteuge mәjbýr boldyq. Órtemeske amalymyz da joq, óitkeni ol maldar adamdardyng ómirine qauipti. Shekara asyp tasyghan maldyng osynday mәselesi tuyndaytyny ókinishti. Sondyqtan qyruar qarjy bólinip, maldy satyp alarda mamandar múqiyat boluy kerek edi. Maldy ósiru ýshin onyng jemshóp qory, jana tehnologiyasy jәne genetiykalyq seleksiyasy talapqa say boluy kerek. Búl – óte kýrdeli júmys. Jemshóp qory bolyp, maldyng gendik qúrylymy dúrys bolmasa da sapaly ónim alu mýmkin emes. Túqymy jaqsy mal bolyp, oghan talapqa say jaghday jasaghanda ghana jaqsy, sapaly ónim ala alamyz. Asyltúqymdy mal bolmasa, 200-300 keliden artyq et bermeydi. Al qazir shetelden әkelinip jatqan maldardy jaqsylap bordaqylasaq, 700-800 kelige deyin et alugha bolady. Sondyqtan bir kezderi azdyryp alghan mal basyn qayta asyldandyru mal sharuashylyghy salasynyng basty maqsattarynyng biri bolyp otyr. Qazir kópshilik syrttan mal әkeluge qarsylyq tanytyp jatyr. Biraq dәl qazirgi jaghdayda biz syrttan mal tasugha mәjbýr ekenimizdi týsinuimiz kerek. Jalpy, genning túqymqualaushylyq qasiyetining manyzy zor. Osy orayda asyltúqymdy mal basynyng aldaghy uaqytta saqtaluyna mәn beruimiz kerek. Súryptaudan ótkize otyryp, maldyng genin anyqtap, óz túqymyna artyqshylyqtaryn bere ala ma, osynyng bәri elimizde jan-jaqty zerttelip, zerdelenui kerek. Osy maqsatta elimizde respublikalyq palatalar qúryldy. Búryn gendik seleksiyamen respublika, oblys kóleminde ainalysatyn birlestikter bolghan. Sharuashylyqtarda seleksiya jýrgizetin seleksioner mamandar bolghan. Múnyng bәri uaqyt óte tarap ketti. Qazir eshkim múnymen ainalyspaydy. Sondyqtan auyl sharuashylyghy ministri respublikalyq palatalar qúrdy. Búl palatalardyng basty maqsaty – elimizdegi sharuashylyqtarda ósirilip jatqan mal túqymyn saqtau jәne sapasyn jaqsartu. Asyltúqymdy mal basyn irikteuden ótkizip, onyng tekterin saqtau baghytyndaghy respublikalyq palatalardyng júmysy bastalyp ta ketti. Aqyry mal ósirgen song tegi nashar maldy tekten-tekke ósire beruding qajeti joq. Respublikalyq palata aldaghy uaqytta qoldaghy mal basyn barynsha asyldandyru baghytynda júmystar jasaydy. Negizi, qazaqtyng aq bas asyltúqymdy siyrlaryn kóbeytuimiz kerek. Búl mәrmәr siyr eti sapasy jaghynan halyqaralyq rynokta joghary baghalanady. Sondyqtan ózimizding qolda bar túqymymyzdy da damytudy oilauymyz kerek.
– Agha osy «shetelden búqa әkelgennen góri, onyng úryghyn әkelu arzangha týsetin edi әri búqadan góri onyng úryghyn tabighatymyzgha tez beyimdeuge bolatyn edi» dep dau aitushylar kóp boldy bir kezderi. Búl mәselege sizding kózqarasynyz qalay?
– Búqanyng ózin әkelgen de dúrys, embrionyn tasymaldau da dúrys. Óitkeni bir búqany әkelu arqyly odan birneshe ret túqym alugha bolady. Al baghasy jóninen embrion arzangha týsedi. Biraq bir búqadan birneshe ret túqym alugha bolatynyn eskeruimiz kerek. Mәselen, bir búqadan 15-20 myngha deyin úryq alugha bolady.
– Jyl sayyn maldan týrli dert tabylyp, olardy tobymen órteu әdetke ainalyp barady. Mәselen, jaqynda Shyghys Qazaqstan oblysynyng Tarbaghatay audanynda 800 bas maldan ausyl derti tabyluyna oray kózi joyyldy. Ýrjar audanynyng Aqshoqy eldi mekeninen dәl osy dert saldarynan bir jarym myngha juyq iri qara órteldi. Jyl sayyn maldyng qyryluynyng syryn veterinarlyq júmystardyng әlsizdiginen izdeuge bola ma?
– Áriyne, jyl sayyn iri qara maldyng arasynda týrli dertter dendeytin bolsa, onda onyng birden-bir sebebi – veteriynarlyq júmystardyng jýieli jýrgizilmeui deuge bolady. Qazir elimizdegi maldyng 70-80 payyzy jekemenshikting qolynda. Al jekemenshikting qolyndaghy maldyng naqty esebi joq. Kóbine óz betimen syrtta jýretin jylqy sekildi týlikter bar. Óz betimen jýrgen malgha uaqtyly egu júmystary jýrgizilip, iri qarada kezdesetin qauipti dertterding aldyn alu júmystary da jýieli jýrgizilmeydi. Osy orayda aita keter jayt, jergilikti әkimdikter tarapynan mal basynyng sanaghy jýrgiziletin bolsa, maldyng iyeleri mal basyn naqty kórsetpeuge tyrysady. Al sol maly qanday da bir dertke shaldyghyp, shyghyn bola qalsa, ótemaqy talap etedi. Ókinishke qaray, qazir jekemenshikting qolyndaghy maldyng esebi joq. Negizi, jergilikti veterinarlar әr sharuashylyqtaghy maldardy nómirlep, esebin jýrgizip otyruy kerek. Jekemenshikting qolyndaghy maldyng tolyq esebi bolmaghannan keyin egu kezinde esepke ilinbey qalady. Eger bir mal egusiz qalyp ketip, boyynan qanday da bir dert tabylatyn bolsa, onda qalghan maldy egu júmystary dalagha ketti dep sanay beruge bolady. Dәl osynyng saldarynan ausyl sekildi siyrda kezdesetin dertti biz auyzdyqtay almay otyrmyz. Elimizdegi veterinariya salasy keyingi on jyldyng ishinde, ótpeli kezende qojyrap ketti. Veterinar mamandar keybir auyldarda mýldem joq. Mal sharuashylyghyn damytyp, mal ósirudi jolgha qoyamyz desek, biz veterinar mamandardyng әr auylda, әr sharuashylyqta boluyn qamtamasyz etuimiz kerek. Sonday-aq búl jerde biz jekemenshikting de jauapkershiligi boluyn qamtamasyz etuimiz kerek. Eger jekemenshik malyn jasyryp qalatyn bolsa, uaqtyly egu júmystaryn jýrgizbeytin bolsa, shara qoldanu kerek. Yaghny biz jekemenshikting jauapkershiligin arttyruymyz kerek. Negizi, malgha uaqtyly egu júmystarynyng jýrgizilui tikeley últ qauipsizdigine qatysty dýniye. Mәselen, qanday da bir auru maldyng sýti nemese eti halyq arasyna taralyp ketetin bolsa, onyng zardaby ýlken. Memleketting basty baylyghy deni sau azamat ekenin eskere otyryp, biz malgha uaqtyly egu júmystary jýrgiziluin qamtamasyz etuimiz kerek. Jәne egilmegen birde-bir maldyng qalmauyn qamtamasyz etpeyinshe jyl sayyn qyrylghan maldan qútyla almaymyz. Auyldaghy qazaq dalada jayylyp jýr dep maldyng egiluin qúnttay bermeydi. Al dalada qasqyr, týlki, auyryp dalada ólip qalghan maldyng óleksesi auru oshaghy deuge bolady.
– Qay bir jyldary elimizge Kanadadan baqtashylar әkeldi. Olar qazaqqa mal baghudy ýiretetin kórinedi. Mal sharuashylyghy ata kәsibi bolghan qazaqqa bireulerding kelip mal baghudy ýiretui ersi kórindi. Búl jaytqa siz ne der ediniz?
– Tórt týlikting babymen jyldyng tórt mausymyn da tabighat ayasynda ótkizetin qazaqtardan artyq mal ósiruding qyry men syryn biletin halyq joq ekendigin kóne tarih tәjiriybesi dәleldegen. Halqymyz ghasyrlar boyy mal sharuashylyghyn damytu jaghdayyn jetildirip otyrdy. Bertin kele, mal baghudyng kóne dәuirdegi dәstýri ózgerip, sharuashylyqty damytudyng uaqytqa say jetilgen jana әdisteri ornyghyp, mal jartylay jayylyp baghylatyn boldy. Jaz ailarynda mal jayylymda baghylyp, qysta qorada kýtip baghylatyn boldy. Qolgha qaraytyn mal ýshin qysqa jetkilikti jemshóp qory dayyndaldy. Tipti tebinge týsetin jylqy malyn da qatty qys ailarynda arnayy әzirlengen jemshóp qorymen qosymsha azyqtandyryp otyratyn boldyq. Degenmen shetelden әkelingen maldyng kýtimi de basqasha bolady. Sondyqtan elinen satyp әkelingen maldy qalay kýtip-baptaudyng retin ýiretuge olar mindetti. Mal baqqan qazaqqa maldy baqtyrudy ýiretkeni nesi deuding qajeti joq. Óitkeni bir jaghynan alyp qaraytyn bolsaq, songhy kezderi maldyng kýtimin biletin, kýiin biletin malshy qalmady. Qazirgi jastar malgha onsha qúshtar emes.
– Mal sharuashylyghynyng basty mәselesi retinde qay mәseleni aitar ediniz?
– Veterinar mamandardyng jetispeushiligin aitar edim. Jas mamandardyng auylgha barghysy joq. «Auyl jyly» jariyalanyp, memleket tarapynan auyl sharuashylyghyna milliardtaghan qarjy bóline bastaghan birneshe jyldyng jýzinde de auylgha baryp, túralaghan atakәsipti túrghyzugha qúlshynys tanytqan jastar qarasy kórinbedi. Jas mamandardy auylgha tartu maqsatynda arnayy memlekettik baghdarlama da qabyldadyq. Biraq onymen mamandardyng auylgha aghylyp ketip jatqany bayqalmaydy. Sondyqtan «Diyplommen – auylgha!» baghdarlamasynyng tetikteri qaytadan qarastyryluy kerek. Auyldaghy sharuashylyq basshylary da barghan mamangha joghary kólemdegi jalaqy taghayyndauyn qamtamasyz etui kerek. Qazir bizding fermerlerimiz az shyghyndy kóp kórip, tartynudyng saldarynan kóp paydadan qaghylyp jatyr.
– Taghy bir atap aityp ketpese bolmaytyn nәrse tórt týlik maldyng terisi men jýnine qatysty. Qazir maldyng sýti men etine ghana nazar audaryp, terisi men jýnin esten shygharghan tәrizdimiz...
– Dúrys aitasyz. Qazir maldyng terisi men jýnine nazar audaryp, iygeruge tyrysyp jatqan eshkim joq. Shyn mәninde, maldyng terisi men jýnin iygersek, qyruar paydagha keneler edik. Sol ýshin auyldardyng janynan teri men jýn qabyldau punktteri ashylyp, respublika kóleminde arnayy sehtar ashylyp, halqymyzdy tabighy ónimdermen qamtamasyz etse, býgingidey halqymyz býkil kiyim-keshekti shekara asyp tasityn halge jetpes edik. Qazir kórshi Qytay eli ózderine birli-jarym auyldarymyzdan bolmashy tiyn-tebenge teri, jýn alyp alyp ketip jatyr. Tiyn-tebenge ketken teriler ózimizge jýzdegen myndyq bylghary ton, shýberek bolyp kelip jatyr. Shaghyn biznes ókilderin qoldau jii aityluda. Sol aitylghan sóz aitylghan jerde qalmay, tikeley osy mәselelerge baghyttaluyn qamtamasyz etu kerek. Qazir naqty mәseleler aitylyp, ony sheshu joldary da qarastyrylghanymen, qúlshynyp shyghyp, sony iske asyratyn maman joq. Bolmasa shaghyn biznesti qoldau jýiesi ayasynda jastar tikeley auyldan et, teri, sýt óndeytin punktter ashyp, ony odan әri óndeu joldary qarastyrylsa, talay mәseleni sheshken bolar edik. Qazaq qalagha jetiskennen qashyp jatqan joq. Auyldaghy 10 sotyq jerinen qashyp kelip, bireuding quyqtay pәterin jalgha alyp, bazarda arba sýirep jýrgennen góri auyldan mal ónimin óndeytin punktter ashyp bersek, býgingidey talay auylymyz joyylmas edi. Dәl qazir biz ishki súranysty da qamtamasyz ete almay otyrmyz. Qazir jylyna 4 millionnan astam sýt óndiretinimiz jayly statiystika bar. Biraq men sonyng ózine ýlken kýdikpen qaraymyn. Óitkeni elimizde aitylatyn statistikanyng ózi kóbine kýdikpen qararlyqtay dәrejede. Áyteuir joghary jaqqa jaqsy kórinu ýshin birinen-biri ótip, jalghan sifrlar kórsetedi. Nәtiyjesinde múnday sifrlardan ekonomikamyzgha zalal keledi. Mәselen, shyn mәninde, elimizde jylyna 4 million 400 litr sýt óndiriletin bolsa, syrttan sýtti qazirgidey kóp mólsherde tasymas edik. Ishki tauardy satyp alushylardyng baghasyn memleket belgileui kerek. Ishki óndiriletin ónim syrtqy ónimning baghasynan arzan bolmasa, kópshilik arzandyghyna qyzyghyp, syrttan keletin ónimdi kóbirek qoldanady da, ishki ónim súranystyng joqtyghynan jabylyp qalugha mәjbýr bolady. Sondyqtan ónim óndirushilerge memlekettik qoldau kerek, salystyrmaly týrde baghasyna baqylau kerek. Ishki ónimimizdi qoldau ýshin syrttan keletin ónimge salyqty kóbeytip, ózimizde óndiriletin ónim baghasyna mindetti týrde baqylau qajet. Jalpy, mal ónimin tiyimdi óndiruge qatysty aitylyp jýrgen útymdy úsynystar jeterlik. Eger sony jýzege asyrsaq, qyruar paydagha keneler edik. Biraq sony iske asyratyn adam joq.
– Mәselen...
– Mәselen, qúrt, irimshik, brynza sekildi sýt ónimderin fast fud týrinde óndiruge bolady. Qazir shetelding paydasynan ziyany kóp ónimin jep jýrgen balalarymyzdyng 45 payyzy asqazan-ishek joldary auruyna shaldyqqan kórinedi. Eger solargha kiriyeshky ornyna qúrt, irimshik jegizetin bolsaq, bolashaq úrpaghymyzdyng densaulyghyn saqtaugha mýmkindik tuar edi. Qazir elimizding azyq-týlik qauipsizdigining kilti tútastay jattyng qolyna kóshken. Himiyalyq qospasy kóp búl ónimderding adam aghzasyna keltirip jatqan kesiri de orasan. Qazir kóptegen elder azyq týlik ónimdiligin arttyru ýshin gendik modifikasiyalanghan ónimderge boy úruda. Al egin egip, kókónis, jemis-jiydek ósiruge jerimiz ken, qúnarly. Maldyng jemshóbin dayyndaugha da jerimiz jetip jatyr. Mal ósiruge de dalamyz qolayly. Biraq osy mýmkinshilikti paydalana almay otyrghanymyzgha janym auyrady. Eger osy mýmkindikti paydalansaq, әlem halqy gendik modifikasiyalanghan ónimderden bas tartyp, tabighi, qúnarly bizding ónimderimizdi paydalanugha tyrysar edi. Osylaysha әlemge tabighi, qúnarly, taza ónimderimizben tanylugha mýmkindik tuar edi.
Abai.kz