Kamal Ormantaev, medisina ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk:

– Kamal agha, siz bauyr eti – balanyng janyn týsinetin pediatrlardyng atasysyz. Ýnemi aituday-aq aityp kelesiz. Biraq osy shyrylynyzdan nәtiyje kórdiniz be? Sharshaghan joqsyz ba?

– 1-mausym dýniyejýzilik balalardy qorghau kýni әlemde 1950 jyldan beri atalyp ótiledi. Balalar – bolashaghymyz deymiz ghoy. Ómirge kelgen balalargha aldymen anasy jauapty. Sosyn ýkimet kónil bólui tiyis. Elbasy N.Nazarbaev egemendikting jiyrma jyldyghynda: «Bizding jetistikterimiz kóp, kemshilikterimiz de az emes» degen edi. 2010 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetine balalardyng densaulyghyna qatysty ýlken maqala jazdym. Sonda akademik dosym Salyq Zimanov maghan habarlasyp: «Biraz statistikalyq derekterdi keltiripsin. Sening maqalang arqyly balalardyng jaghdayynyng tómen ekendigine qanyqtym. Densaulyq saqtau ministrliginen bireu-mireu habarlasty ma?» dep aghynan jaryldy. Shynyn aitsam, eshkimning oqyghanyn sezgem joq. Biylik basyndaghylar gazet oqymay ma? Áytpese, qazaq gazetteri týrli últtyq, әleumettik mәselelerdi kóterip jatyr. Mәu deytin adam joq. Keyde ýkimetke qarata aitudyng da, jazudyng da qajeti shamaly siyaqty. Biraq akademik degen darday atym bar. Ómirding bazarynan ketip bara jatqan adammyn. Balalardyng bolashaghyna alandaymyn. Aytu maghan paryz. Biraq ony tyndaytyn adam bolsa, әriyne.

Kamal Ormantaev, medisina ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk:

– Kamal agha, siz bauyr eti – balanyng janyn týsinetin pediatrlardyng atasysyz. Ýnemi aituday-aq aityp kelesiz. Biraq osy shyrylynyzdan nәtiyje kórdiniz be? Sharshaghan joqsyz ba?

– 1-mausym dýniyejýzilik balalardy qorghau kýni әlemde 1950 jyldan beri atalyp ótiledi. Balalar – bolashaghymyz deymiz ghoy. Ómirge kelgen balalargha aldymen anasy jauapty. Sosyn ýkimet kónil bólui tiyis. Elbasy N.Nazarbaev egemendikting jiyrma jyldyghynda: «Bizding jetistikterimiz kóp, kemshilikterimiz de az emes» degen edi. 2010 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetine balalardyng densaulyghyna qatysty ýlken maqala jazdym. Sonda akademik dosym Salyq Zimanov maghan habarlasyp: «Biraz statistikalyq derekterdi keltiripsin. Sening maqalang arqyly balalardyng jaghdayynyng tómen ekendigine qanyqtym. Densaulyq saqtau ministrliginen bireu-mireu habarlasty ma?» dep aghynan jaryldy. Shynyn aitsam, eshkimning oqyghanyn sezgem joq. Biylik basyndaghylar gazet oqymay ma? Áytpese, qazaq gazetteri týrli últtyq, әleumettik mәselelerdi kóterip jatyr. Mәu deytin adam joq. Keyde ýkimetke qarata aitudyng da, jazudyng da qajeti shamaly siyaqty. Biraq akademik degen darday atym bar. Ómirding bazarynan ketip bara jatqan adammyn. Balalardyng bolashaghyna alandaymyn. Aytu maghan paryz. Biraq ony tyndaytyn adam bolsa, әriyne.

– Býginde ana men balanyng densaulyghy mәz emes. Alayda, resmy statistika ólim-jitimning tómendegenin aitady. Sizdinshe qalay?

– Balany ata-anadan artyq jaqsy kóretin jan joq. Ásirese, ana balasymen tughannan bastap birge. Ana bala dese janyn beruge әzir. Ananyng densaulyghy tómen. Elde, qalada túratyn analardyng 85 payyzy anemiyagha shaldyqqan. Búl ishtegi balanyng ósip-ónuin tejeydi. Sonyng әserinen balalardyng 40 payyzy salmaghy az, shala tuylady. Búl mәsele meni qatty qinaldyrady, oilandyrady. Ol ol ma, balalar arasynda migha qan qúiylu auruy (insulit)  asqynyp barady. Mysaly, on jylday búryn 4-5 ailyq nәrestelerding arasynda siyrek kezdesetin búl auru boyynsha 7-8 bala týsetin. Byltyr 95 bala týsti. 1 jasqa deyin qaytys bolatyn balalardy «balalar ólimi» dep ataydy. Solardyng sany Resey, Ukrainamen salystyrghanda 2 ese, Belorussiyamen salystyrghanda 3 ese artyq eken. Sonyng sebebine ýnilgen jan bar ma? Balalardyng densaulyghy tómen degenge keltiretin derekterim de jeterlik. Mysaly, 2004 jyly ýsh jasqa deyin kemtar balalar sany 3 myng 351 bolsa,  2012 jyly 6 myng 134 balagha artqan. Eki ese kóp. Jana tughan balalardyng ólimi 1000 balagha eseptegende Qazaqstanda 15, Reseyde 9-10, Ukrainada 7-8, Belorussiyada 5. Bala ólimi Belorussiyada tómen. Búl damyghan memleketter kórsetkishine jaqyn. Osyny kórip, bilip otyrghan memleket nege shara qoldanbaydy?

– Ne sebepten ósip ketti? Búghan arnayy zertteu jasalmay ma?

– Mәsele, osynda. Búl mәseleni zertteytin ghylym joq, ne ghylymy institut joq. Ghylym akademiyasyn ýkimet basyndaghylardyng ózderi japty. TMD elderining arasynda Qazaqstanda ghana joq. Qazir eshqanday pәrmeni joq jәy ghana qoghamdyq úiymnyng biri. Jaqynda Ghylym akademiyasyna mýshelikke ótkizu jónindegi jiynda korrespondent-mýshe bolghysy keletinderding qarasynyng kóptigin bayqadym. Biraq atqarghan enbegi shamaly. Ghylym doktory ataghyna ie bolghandardyng ózi әli kýnge ghylymy mektebin qúrmaghandar. Soghan qaramastan ghylymgha qatysy joq adamdar ghylymy ataq alyp, akademiyagha mýshelikke ótude. Ghylym bolmaghan kezde medisina da damymaydy. Al ghylymnyng abyroyyn tek naghyz ghalymdar kóteredi. Memlekettik granttardy naghyz ghylymmen ainalysatyn mamandargha bólu kerek. Eki-ýsh jyl boldy, kandidattyq, doktorlyq qorghaudy alyp tastap, PhD jýiesin engizdi. Olar PhD doktory atalghanymen, bilim dengeyi ghylym kandidattarynan da tómen. Sondyqtan búrynghy jýieni qayta qalyptastyru kerek. Dәrigerler ghylymgha talpynbay otyr. Áyteuir shetelde oqyp kelgen on shaqty  mamandy kýndiz-týni nasihattap jatady. Keyde shәkirtterime: «Ghylymmen ainalysasyndar ma?» desem, ýndemeydi. Aylyghy tómen, tek otbasyn asyraudy ghana oilaydy. Ózim kezinde pәter jaldap jýrip-aq, ghylymgha talpyndym. Jaqynda Bilim jәne ghylym ministrligine arnayy hat jazyp, balalar miyna qan qúiylu dertine baylanysty zertteu jýrgizuge jylyna 60 mln. tenge bóluin súradyq. 20-25 maman osy mәselege júmylyp, ghylymy zertteu jýrgizetin edik. Biraq jym-jyrt. Búl bizge ghana qatysty mәsele siyaqty.

– Ýkimet auyldyng túrmysyn jaqsy biledi. Soghan qaramastan, júmyssyzdyq mәselesi sheshimin tauyp keledi degen pikirde. Osy ras pa?

– Eldegi halyqtyng jaghdayy tómen. Tughan jerim Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy audanyna jii baryp túramyn. Jaghdaylaryn kórip, kónilim qúlazyp qaytady. Tamaq taba almay otyrghan otbasy bala tuyp qaytsin?! Qazir ýkimet júmyssyzdyq 5 payyz dep aitudan tanar emes. Búl ótirik. Tek jeri qúnarly oblys júrty eginmen kýn kóretin shyghar. Al, shyndyghynda, auyldy aralaghan jan bolsa, halyqtyng 25-30 payyzynyng eki qolgha bir kýrek taba almay jýrgenine kýә bolady. Ontýstik Qazaqstan, Ontýstik-batys, Ontýstik-shyghys Qazaqstan aimaqtaryndaghy halyqtyng 80-85 payyzy qazaqtar. Sol auylda túratyn qalyng qazaqtyng túrmysy nashar. Bir siyry men onshaqty qoyy, tauyghy bolsa, «ózin-ózi asyraydy» degen qate úghym qoghamgha enip ketti. Al balasyn oqytu ýshin sýtin iship otyrghan siyryn satady amalsyz. Eger otbasynyng oqu jasyndaghy 3-4 balasy bolsa she? Sosyn ash adam ne istemeydi? Úrlyqqa barady, bireudi óltiredi. Qylmys osydan kóbeyip otyr. Qúday saqtasyn, qazir balasyn satyp, aqsha tapqysy keletin analar payda boldy. Búl qazaqtyng ýsh úiqtasa týsine kirmegen úyatty jaghday.

– Búl qoghamnyng azghyndanyp bara jatqandyghyn kórsetpey me?

– Barlyq mәsele sayasatqa kelip tireledi. Jastar jaghy tozyp barady. Balalardyng tәrbiyesi nashar. Bilim alugha úmtylmaydy. Búryn komsomol, partiya degen boldy. Audandyq komiytetting birinshi hatshysy ýy saldy degen aqparat gazetke shyqsa, partiyadan shygharylatyn. Mine, búl tәrtipting arqasy. Sol kezde әdilettilik boldy. Halyqtyng túrmys jaghdayy birdey edi. Býgingidey óte bay adamdar bolghan joq.

– Qogham tapqa bólinip ketti ghoy. Siz ózinizdi qay tapqa jatqyzasyz?

– Biz orta jaghdaydaghy adambyz. Akademik degen atymyz bar. Tamaghymyz toq. Tómengi tapta әleumettik túrmysy tómen túrghyndar kóp. Búryn bәri birdey bolatyn. Ortalyq komiytette isteytinderding ózi aqsha jeuge qorqatyn. Eldi basqarghan Dinmúhamed Qonaevtyng ózi ini-qaryndastarynyng bireuin lauazymdy qyzmetke qoyghan joq. Al qazir she? Oblysqa  jana әkim taghayyndalsa, býkil komandasymen keledi. Onyng tuystarynyng bireui nashar túrmaydy. Keybireuler ashanada otyryp «Kenes ýkimetin saghyndyq qoy» deydi. Óitkeni, shyndyq bar edi. Qazir halyqtyng pikiri ziyaly qauym joq degenge sayady. Ózim ziyaly dep Alash qayratkeri Álihan Bókeyhanovty aitar edim. Sol kezde Alash azamattary bir mýddege júmys istep, qazaq memleketin qúru ýshin janyn beruge dayyn boldy. Bala-shaghasy «halyq jauynyng balasy» dep qudalanyp, zorlyq-zombylyq kóretinin sezse de, óz ómirin halyq ýshin qúrban etti. Álihannyng Semeyde qamalda aitqan sózin oqyp edim. «Seni atayyn dep jatyr, úrlap alyp keteyik» degen jaqtastaryna: «Meni úrlasandar, senderding barlyghyndy tiri qoymaydy. Odan da, men óluge dayynmyn» degen eken. Qazir bir basshygha «halyq ýshin, el ýshin óluge dayynsyng ba?» dep aityp kórshi? Eshkim de bas kótermeydi. Olardyng últ ýshin istegen qyzmetin eskerip, arnayy komissiya qúryp, elimizdegi qalalardyng birine atyn berse. Ol «Álihan Bólkeyhanov» atyndaghy qala bola ma, әlde «Alashorda» atala ma, bәribir, eng bastysy – el ýshin tughan erlerding atyn úrpaq jadynda mәngi saqtau. Osy úsynysymdy joghary jaqtaghy lauazymdy túlghalar qúlaqtaryna ilse degen tilegim bar. Qazir keybir sheneunikter memleketting aqshasyn úrlap, shetelge qashyp ketip jatyr. Qoghamnyng ózi tozyp barady. Kóptegen ziyaly qauym ókilderimen aralasamyn. Olar resmy týrde aitudan qorqady.

– Mýiizi qaraghayday ziyaly qauym ókilderi halyqtyng janynan nege tabylmaydy? Neden qorqady?

– Kez kelgen ózekti mәseleler jóninde Dulat Isabekov әr jerde aityp jýr. Talay jyldan beri «til» dep shyryldap jýrgen Múhtar Shahanovqa degen qúrmetim erekshe. Qazir әrkim óz qamyn kýitteydi, bala-shaghasynyng bolashaghyn oilaytyn zaman. 1998 jyly 74 adam bolyp «Ne mogu molchati» dep Preziydentting atyna hat jazdyq. Onda halyqtyng әleumettik túrmysy, qazaq tilining jaghdayyn kóterdik. Sol kezde qol qoyghan bes-alty adam «týsinbey qalyppyz» dep dausyn qayta aldy. Birazyna qysym jasalypty deydi. Belgili bir ghalymnyng balasy biznespen ainalysatyn kórinedi. Soghan salyqtyq komissiya jibergen eken. Sonda әieli kýieuine: «Balamdy qudalasa, sening sayaatynnyng týkke de keregi joq» depti. Mine, osylay ayaghyn tartatyndar shygha beredi. Sebebi, qartayghanda ólimimdi dúrys atqaryp, dúrys shygharyp salmaydy deytin bolu kerek. Ekinshi, balalary ýkimetke jaqyn jerde júmys isteydi. Qyzmet barysynda ayaqtan shalady dep oilaydy. Sonday baqay esepter bar ghoy.

Abai.kz