Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2713 0 pikir 11 Mausym, 2013 saghat 03:33

Marat Jakeev, ÚQK memlekettik múraghatynyng bastyghy: «Tarihty ózgeshe tanyp kelemiz»

– Marat Ziyadúly, múraghattar kez kelgen elding ótkenin zerttep, elekten ótkizuge qajetti qúndy derekkóz ekeni belgili. Qazaqstan Respublikasy ÚQK Arnayy memlekettik múraghaty – eli­mizdegi dәstýrli týrde eng jabyq bo­lyp sanalatyn qújattardyng óte qúndy jiy­naghy bolyp esepteledi. Olar әsirese, totalitarlyq jәne konserva­tivti rejimder kezinde ózekti boldy, óitkeni sol uaqytta arnauly qyzmetter mem­lekettegi jaghday jәne qoghamdyq kóz­qarastar turaly jalghyz jәne tolyq senim tughyzatyn jalghyz aqparat kózi edi. Múnda negizinen, qanday qújattar jinaqtalghan?

– Marat Ziyadúly, múraghattar kez kelgen elding ótkenin zerttep, elekten ótkizuge qajetti qúndy derekkóz ekeni belgili. Qazaqstan Respublikasy ÚQK Arnayy memlekettik múraghaty – eli­mizdegi dәstýrli týrde eng jabyq bo­lyp sanalatyn qújattardyng óte qúndy jiy­naghy bolyp esepteledi. Olar әsirese, totalitarlyq jәne konserva­tivti rejimder kezinde ózekti boldy, óitkeni sol uaqytta arnauly qyzmetter mem­lekettegi jaghday jәne qoghamdyq kóz­qarastar turaly jalghyz jәne tolyq senim tughyzatyn jalghyz aqparat kózi edi. Múnda negizinen, qanday qújattar jinaqtalghan?
– Vedomstvolyq múraghatta saq­ta­lugha jatatyn materialdar tizimi Qa­zaqstan Respublikasynyng zanna­masymen jәne ÚQK normativtik qú­­qyqtyq aktilerimen belgilengen. Qor­lar vedomstvonyng negizgi qyz­met baghytyn aiqyndaytyn asa manyz­dy qújattardan: normativtik qúqyqtyq aktilerden, jeke qúram boyynsha búi­ryq materialdarynan, t.b. qú­jat­­­tardan jinaqtalady. Sonday-aq je­del-iz­destiru qyzmeti tәjiriybesin jiy­naq­­taytyn manyzdy qújattar, ta­rihi, ghylymi, jedel qúndylyghy bar ma­terialdar túraqty saqtalugha jata­dy. Birinshi kezekte múraghat ózining ishki vedomstvolyq mindetterin oryn­dau­men ainalysady, biraq sonymen qa­tar jappay sayasy qughyn-sýrgin qúrban­dary qúqyqtaryn әdiletti qalpyna keltiruge de belsendi týrde at sa­lysady. Kenestik kezenge tiyesili mú­ra­ghat qújattarynyng mazmúnynda negizi­nen, kontrrevolusiyalyq kóte­rilister­di jәne bandalyq jasaq­tar­dy, Úly Otan soghysy kezindegi barlaushy-diyver­santtardyng toptaryn jәne shetel barlau qyzmetterining agentu­rasyn jong, sonymen qatar Kenes óki­metine qarsy jәne sektalyq úiym­dar men basqa da qastandyq әreket­terding al­dyn alu, jolyn kesu boyyn­sha res­publikanyng memlekettik qauip­siz­dik organdarynyng atqarghan jedel qyz­meti kórsetilgen.
 – Ángimeni әriden bastayyq, Kenes ókimeti endi qúrylyp jatqan kezender­de jasalghan, bizding elge qatysty qan­day qújattar saqtalghan?
– Múraghattaghy qújattardy zerttep qarasanyz, Qazaqstanda kenestik biylikting ýstemdik ornatu ýrdisi qa­si­retke toly bolghanyn kóruge bolady. Ke­nes ókimeti biylikke kelgennen ke­yin kóp úzamay halyqtyng búqara topta­ry arasynda jana biylikting bedelin kó­tere týsetin «Resey halyqtary qúqyq­tarynyng deklarasiyasy» dep atalatyn manyzdy qújat qabyldaghan. Osy qú­jatta últtyq sayasattyng Resey ha­lyq­taryna ózin-ózi basqarugha negizdelip, qajet bolghan jaghdayda tipti derbes memleket qúrugha mýmkindik beriledi dep jariya etilgenin kóremiz.
Osynday jaghdayda 1917 jyly jel­toqsan aiynda Orynborda Ekinshi Býkilqazaqtyq sezd ótkizilgen. Sezd nәtiyjesinde qazaq oblystarynyng avtonomiyasyn qúryp, ony «barlyq qazaqtardyng arghy atasy Alash» dep atau turaly birauyzdan sheshim qa­byldanghan. Sóitip, biylik organy «Alash-Orda» bolyp uaqytsha halyq kenesi qúrylghan. Alayda Reseyde tú­raqtalghan jana biylikte Qazaqstangha qatysty óz esebi boldy, avtonomiyany moyyndaghysy kelmedi. Sol kezdegi qazaqtyng eng kórnekti memleket qay­ratkerlerining kóp jylghy qanaudan qútylyp, naghyz bostandyqqa ie bolu armany oryndalmady, keyin «últshyl» jәne «separatist» degen negizsiz aiyp­targha syltau boldy. Kenes óki­metin moyyndaghany ýshin barlyq sayasy qarsylastargha 1919 jyldyng qarasha aiynda uәde etilgen raqym­shyldyqqa qaramastan, jana biylik Qazaqstan aumaghynda tiyanaqty be­kip alghannan keyin, kezinde avtonomiya­lyq derbestikke úmtylghandardy jý­yeli týrde jazalaugha kiristi. Múnyng bәri qújattarda aitylady.
– Osydan keyin de Azamat soghysy, jer-jerlerdegi kóterilister, býkil­ha­lyqtyq újymdastyru, jappay qu­ghyn-sýr­gin, Ekinshi dýniyejýzilik soghys ke­zin­degi jer audarular siyaqty ha­lyqqa qa­siret әkelgen sayasy nauqan­dar, ala­sa­pyrandar boldy. Kenes­tik biylik dә­ui­rindegi qazaq halqynyng orny tolmas óki­nishine ainalghan, qayghy-qasiretter әkel­gen oqighalar tarih bet­terinde ja­zyl­­dy, ol qújattar da múraghatta bar shy­ghar?
– Qughyngha úshyratu sot organ­darymen emes, «sayasy jeleulermen» «GPU-NKVD-NKGB» organdarymen jýzege asyrylyp otyrghan. Sondyq­tan zertteushilerding osy qalyng qyr­ghynnyng sebepteri, auqymy jәne zar­daptary boyynsha mәselelerimen ÚQK organdarynyng múraghattaryna jýginetini týsinikti. Azamat soghysy kezinde Shyghys, Ontýstik, Týrkistan, Oral, Aqtóbe, Jetisu siyaqty ónirler siyaqty Qazaqstan aumaqtary jal­pyreseylik iri maydandargha ainal­gha­ny tarihtan belgili. 1919 jyldyng ja­­zynda admiral Kolchaktyng negiz­gi kýshteri shyghys maydanda kýiredi. Búl óz kezeginde Batys, Shyghys, Soltýs­tik Qazaqstannyng jәne Jetisudyng patshalyq Reseyding búghauynan azat bo­luyna jaghday tughyzdy. Osy jyl­dyng ayaghyna qaray negizgi aumaqtar aq­gvardiyashylardan bosatylghan bo­lat­yn. 1920 jyldyng nauryz aiynda Qa­­zaqstan jerinde eng aqyrghy bolyp Soltýstik Jetisu maydany joyyldy.
Múraghatta Qazaqstandaghy Azamat soghysy kezeni – Dutov, Ushakov jәne Kolchak әskerlerinde qyzmet etken búrynghy aq ofiyserlerge qatysty materialdarmen qamtylghan. Kenestik biylikting alghashqy jyldarynan bas­tap jinaqtalghan qylmystyq ister saq­talghan. Atalghan isterde «Otangha opa­syz­dyq jasau», «tynshylyq», «ter­ror­lyq diyversiya», «ziyankestik», «sa­botaj», «Kenes ókimetine qarsy ýgit-nasihat», «últshyldyq», «últshyl úiymdargha qatystylyq», «bandittik kóterilister» jәne «jappay tәrtip­sizdik», «sektalyq jәne Kenes ókime­tine qarsy úiymdargha qatystyly­ghy», «memlekettik shekarany jәne valu­talyq operasiyalardy búzu», «jalghan aqsha jasau», «kontrabanda», «mem­lekettik qúpiyany jariyalau», «qú­jattardy joghaltu», «para alu», «oryn alghan qylmys jayly bile túra ha­bar­lamau», sonymen qatar «NKVD» qyz­met­kerlerining ózderining de «so­sia­listik zannamany búzuy» siyaqty qylmystardy jasaghany ýshin jaza­langhan túlghalar jóninde material­dar jinaqtalghan.
– Marat Ziyadúly, ótken ghasyr­dyng jiyrmasynshy jyldaryndaghy jap-­pay «kolhozdastyrugha» baylanysty Qazaqstanda kóterilister kóp bolghan. Osy tústaghy tarihy oqighalar búr­ma­langhan degen pikirler bar. Búl jayyn­da ne aitar ediniz?
– 1920-1930 jyldardaghy Kenes ýkimetine qarsy sharualar kóteri­listerinin, tolqularynyn, bas kóte­rulerining tarihy birjaqty bayan­dal­ghany belgili. Kóterilisterding se­bepteri – kýshtep újymdastyru, tәrkileu, gha­syrlar boyy ornyqqan ómir saltyn búzu boldy. Kórsetilgen kezende res­publika aumaghynda 372-ge juyq jap­pay baskóteruler boldy dep sana­la­dy. Olardyng bәri de qatal basylyp, jan­shyldy. Kommunistik iydeologiya túr­ghy­synan osy tolqular shekten tys reak­siyashyl retinde qarastyryldy. Óz qúqyqtary ýshin bas kótergen sha­rua­lardy «bay, kulak» dep atap, «últshyl» dep aiyptady, bi­raq múraghat ma­te­rialdary kórse­tip otyr­ghanday, olargha tek qazaqtar ghana emes, orys sha­rua­larynyng kóp bó­ligi, ka­zachestvo, so­nymen qatar qara­qal­paq­tar da qa­tys­qan. Barlyq qa­ruly kó­teri­lister qatal jazalan­dy, olargha qaty­sushy­lar OGPU «ýshtigi­nin» she­shi­mi­men atu jazasyna kesil­di nemese әrtýrli jazalau mer­zimderi­ne sottaldy.
30-jyldardyng songhy kezi sayasy qughyn-sýrginning jana tolqyny­men aiqyndalyp, jalpy sipatqa ie bol­dy. Erkin oilaudyng qanday da bol­­syn týrlerin týbirimen joy, memle­ket damuynyng barlyq qiynshylyqta­­ryn «halyq jaulary әreketterining nә­tiyjesi» dep sanau, basqarushy re­jiym­ge oppozisiya qúrugha mýmkindigi bol­ghan kóptegen kóshbasshylardy, partiya men kenestik bedeldi basqarushylar­dyng ómirin qiigha әkeldi.
Búrynghy KSRO-nyng barlyq au­maghyn, sonyng ishinde Qazaqstandy da qamtyghan qughyn-sýrgin tolqyny Qa­zaqstan Respublikasy ÚQK jedel múraghattaryndaghy qylmystyq isterde aiqyn kórinis tapqan. A.Baytúrsynov, Á.Bókeyhanov, M.Dulatov, M.Júma­baev, M.Tynyshbaev t.b. «Alash Orda» kóshbasshylaryna, memleket, ghylym jәne mәdeniyet qayratkerlerine qa­tysty múraghattyq qylmystyq ister tarih ýshin qúndy derekter bolyp ta­bylady. Tәuelsizdik alumen qatar biz ózimizding ótkenimizge janasha qarau­gha bet búrdyq. Bizding mekeme qúrylghan kýninen bastap kenestik kezendegi sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau boyynsha ýlken júmysqa kiristi. Búl baghytqa biz ýlken mәn beremiz jәne bolashaq úrpaq aldyndaghy adamger­shilik boryshymyz dep sanaymyz.
– Búl baghytta múraghat qyzmetker­leri qanday júmystardy atqaryp jatyr?
– Múraghat qyzmetkerleri mynda­ghan múraghattyq qylmystyq isterge taldau jasap, el ishindegi jәne alys-jaqyn shetel azamattarynyng óti­nishteri boyynsha júmystardy at­qarady. Múnda kóptegen saualdar boyynsha jeke qújattardy, foto­suretterdi, anyqtamalardy, enbek ótili, otbasy qúramy jәne ómirbayan­dyq derekterdi úsynu jýzege asy­rylady. Jazyqsyz zardap shekken­derding jerlengen oryndaryn izdeu, tirkeu, qayta tirkeu jәne tuystaryna tiyisti kuәlikterdi jiberu, olardyng aty-jónderin mәngi este saqtau bo­yynsha sharalar jalghasyn tauyp keledi.
Últtyq qauipsizdik organdaryn­da 1989 jyldan bastap prokuratura
jәne sot organdarymen birlese oty­ryp, «totalitarizm» jazyqsyz qúr­ban­darynyng qylmystyq isterin qay­ta qarau boyynsha júmystar jýr­gi­zi­­lude. Jogharyda atalghan organ­dardyng bi­likti ókilderinen toptyq komissiyalar qúrylyp, olar qyl­mystyq isterdi qarastyru nәtiyje­leri boyynsha aqtau turaly sheshim­der shygharumen ainalysty. 1993 jyl­dyng 14 sәuirindegi «Jappay sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau turaly» Qazaqstan Respublikasy zanynyng jaryqqa shyghuynan keyin jazyqsyz aiyptalghandardy aqtaudyng jana kezeni bastaldy. Degenmen Úly Otan soghysy kezinde «fashisterge satylghan jazalaushylargha», «nasistik qyl­myskerlerge», «bandittik úiymdar jәne olardyng kómekshilerine» qa­tysty qylmys jasaghandargha (ban­ditizm, tonau, úrlyq, qaraqshylyq jәne t.b.) sonymen qatar sot prosesi kezindegi isterdegi qújattar men mә­limetterdi búrmalaumen ainalysqan «NKVD» qyzmetkerlerine qatysty ister qayta qaraugha jatpaytynyn este saqtau qajet.
– Úly Otan soghysy túsynda fa­shisterding tynshylaryna qarsy «SMERSh» (smerti shpionam) mekemesi qúryldy. Búl mekeme turaly búryn da, qazir de kóp aityla bermeydi. Osy mekemening qújattary da saqtalghan bolar?
– HH ghasyrdyng adamzat tariy­hyn­daghy qayghyly paraghy – ekinshi dý­niyejýzilik soghys jәne onyng manyz­dy bóligi Úly Otan soghysy kezenine toq­talsaq, osy uaqyt aralyghyna jat­qyzylghan memlekettik qauipsizdik organdarynyng múraghat qújattary erekshe qyzyghushylyq tudyrady. Soghys kezinde «SMERSh» airyqsha bólimderi keyinnen Qarsy barlau (kontrrazvedka) organdary bolyp ózgertildi. Búl ózgeristerdi engizuding ózindik manyzdy sebepteri boldy. Óitkeni kenestik jauyngerlerding formasyn kiygen diyversanttar men agentter tylgha tastalyp, keyin gos­pitalidan kele jatqan «óz bólimshe­lerinen qalyp qoyghan» ofiyserler retinde әskerge endirilgen. Solardy ústaumen osy qarsy barlau qyzmet­kerleri ainalysqan. Sonymen qatar «Smersh» organdary satqyndardy, shayqasqa qatyspau ýshin ózderin ózderi atyp, dene mýshesin zaqymdau­shylardy, dýrliktirgishterdi, moroder-tonaushylardy aiqyndap, bastapqy tergeu jýrgizgen.
– SMERSh-ting qúramynda qansha qazaqstandyq qyzmet etkeni turaly mәlimetti aita alasyz ba?
– Úly Otan soghysy kezinde tórt jýz elu qazaqstandyq qauipsizdik organdarynyng qyzmetkeri partiy­zandar men SMERSh qúrylymy­nyng qatarynda jaumen shayqasqan.
– Úly Otan soghysy kezinde әrbir polk, batalionda qauipsizdik qyzmeti­ning «osobisteri» otyrdy. Osylar keybir kezderde asyra silteushilikterge barghan degen pikir qalyptasqan...
– Jalpy, múraghat qújattary Úly Otan soghysy kezinde «NKVD» qyzmet­kerlerining róli derbes kәsiby funk­siyalardy oryndaumen ghana shek­telmegenin dәleldeydi. Keybir jagh­day­larda búqaralyq aqparat qúraldary men kinofilimderde olar halyqqa teris jaghynan kórsetiledi. Mәselen, «osobister» tyldarda ty­ghylyp, tek jauyngerlerdi jazyqsyz qughyn-sýrginge úshyratumen aina­lysqan» degen sipatta kórsetiledi. Múnday búrmalaushylyq maydanda ózderining boryshyn adal oryndap jýrip qaza tapqan myndaghan «oso­bisterdin» ruhyna til tiygizu bolyp sanalady. Qauipsizdik organdary qyzmetkerlerining kóbi fashistik Reyhstagty shabuyldaugha qatysyp, qa­harman retinde qaza tapqan. Qa­zaqstandyq Fedor Ozmiyteli, Sadyq Abdujabbarov jәne Grigoriy Krav­sovtar Kenes Odaghynyng batyry ataghyn iyelengen.
KSRO boyynsha barlyghy NKVD әskerlerining ishinen jýz myngha juyq әskery qyzmetker ordendermen, me­dalidarmen marapattalghan. Eki jýzden astamy Kenes Odaghynyng batyry ata­ghyn alghan. Jýz myngha juyghy Je­niske jetu jolynda óz ómirlerin qighan. Brest qamaly qorghaushysynyng «Men ólip bara jatyrmyn, biraq jaugha berilip jatqan joqpyn! Qosh bol, Otanym! 20/VII-1941 j.» degen ja­zuy mektep qabyrghasynan bizge tanys.
Búl sózder qamal garnizonyn­da er­likpen shayqasqan «NKVD» әs­ker­lerining 132-jeke batalion jauyn­gerleri men komandirleri qor­gha­ghan kazarmanyng qabyrghasyna jazyl­ghan. 1945 jylghy Jenis kýnine qatal syn­dardan jaujýrektilikpen ótip, Mәskeu men Berlin arasyndaghy qiyn jol­dardy keship, soghys ayaq­talghannan keyin de ishki jәne syrtqy qauipterden qorghau jәne últtyq mýddelerdi saqtau salasynda qyzmet­tik әskery min­det­terin joghary sapada, layyqty at­qarghan maydangerler, qa­zaqstandyq ardager-chekister jeter­lik.
– «Týrkistan legiony» turaly mú­raghatta qanday mәlimetter bar?
– Búl kezeng boyynsha fashistik Vermaht úiymdastyrghan әskery úiymdar qúramynda qyzmet etken túl­ghalar boyynsha jýrgizilgen qyl­mystyq isterding bir toby da erekshe nazar audartady. Fashisterding Kenes ókimetine qarsy qon negizinde tút­qyndar arasynan últtyq legiondar­dy qúrugha sheshim qabyldaghany tariyh­tan belgili. Sonyng ishinde tek «Týrkistan legiony» ghana emes, sonymen birge Kavkaz, tatar-bashqúrt «IYdeli-Ural», ukrain jәne orys (ROA) bólimshe­leri bolghan. Osy úiymdardyng jobala­ryn nasister 1933 jyldyng ózinde oi­lastyryp qoyghan eken. KSRO-gha qar­sy qoydaghy Ortalyq Aziya týrkilerin biriktiruding qozghaushy iydeyasy, Kenes ókimetinen Týrkistandy bosatyp beru boldy. Týrkistan legionynyng ja­uyngerlerine Germaniya baqylauyn­daghy týrkiler memleketin – «Ýlken Týrkistandy» qúru turaly uәde etildi. Búl qúrylym Orta Aziya men Qazaq­stannan basqa Bashkiriya, Povoljie, Ázirbayjan, Soltýstik Kavkaz jәne Siniszyanidi biriktirui tiyis bolatyn. Múraghat qújattarynda Týrkistan le­gionynyng payda bolu tarihy jәne onyng basshylary kórsetilgen.
Úly Otan soghysy materialda­ryna qazirgi uaqytta múraghatta saqtauly tekseru jәne filitrasiya qújattaryn, nemisterde tútqynda bolyp, keyin kenes әskerleri jәne odaqtastar bosatqan repatrianttardyng esep kartochkalaryn qosugha da bolady.

– Marat Ziyadúly, KSRO túsynda Mem­lekettik qauipsizdik komiytetining Ar­nayy memlekettik múraghaty kez kel­gen adam kire bermeytin jabyq mekeme boldy. Qazirgi kezde múraghattan tarihy qú­jattardy alu onaylatylghan shy­ghar?
– Áriyne, qauipsizdik organdary әrqashan óz zamanynda memlekettik qú­rylymdargha qyzmet etken. Býginde biz demokratiyalyq qúqyqtyq memle­ket qúrudamyz. Tariyhqa degen kózqa­rasymyz ózgerdi. Qazaqstannyng últtyq qauipsizdik organdary qyzmet­­kerleri sayasy qughyn-sýrgin qúrban­darynyng shektelgen qúqyqtary men mýddelerin qalpyna keltirudi, ja­riya­lylyqty jәne qoghammen aradaghy bay­lanysty keneytudi ózderining bo­ryshy dep sanaydy. Qogham ómirin úiym­dastyrudyng totalitarlyq for­masy kezinde ashyq oilaugha, ghylymy taldau jasaugha, әsirese, gumanitarlyq salada tyiym salynyp, qudalau jýr­gizilgendikten, basqa kózderden alyn­ghan derekter sanatqa alynbaghan.
Múraghattaghy kóptegen qújat­tar qúpiya griyfimen saqtaldy. Keyin­nen, uaqyt óte kele azamattyq qogham qúru jolyn keneytude arnayy qyzmetting jabyq múraghat qorlarynda saqtal­ghan qújattyq materialdardy birtin­dep qúpiyasyzdandyryldy. Sondyqtan kóptegen arhiv qújattary qoljetimdi boldy. Últtyq qauipsizdik komiyteti bastamasymen jappay sayasy qughyn-sýrgin jyldary jazyqsyz aiyptal­ghan alys jәne jaqyn shetel azamat­tary turaly tizimder әzirlenip, Qazaq­stan Respublikasy Syrtqy ister miy­niys­trligi arnalary arqyly elshi­likterge, elimizge kelip jatqan shetel resmy delegasiyalarynyng mýshelerine ar­nayy tapsyrylyp otyrady.
Basqasha aitqanda, ÚQK qúrylghan 1992 jyldan beri egemen elimizding qauipsizdik organdarynyng tarihy qayta bastalyp, onyng negizgi qúndy­lyq­tary adam, qogham jәne memleket qauipsizdigin qamtamasyz etu bolyp tabylatynyn maqtanyshpen aita­myz. Qazaqstan Respublikasynyng zan­dary, vedomstvolyq qúqyqtyq akti­ler jәne Últtyq qauipsizdik komiyteti­ning basshylyghynyng rúqsaty negizinde múraghattyq qújattar, derekti-tarihy әdeby shygharmalarda, kinofilim­derde, teledidar jәne radiohabar­lar­da paydalanylugha bolatyndyghyn atap ótken jón. Yaghny shekteuli ortagha ghana qoljetimdi bolghan múraghattyq qújat­tar negizinde tarihtyng «aqtandaq bet­terin» óshiruge, tarihy aqiqatty qal­pyna keltiruge keng mýmkindikter tuyp otyr. Bizding maqsatymyz – bolashaq úrpaqqa tarih sabaqtary eskerusiz qalmaghanyn kórsetu ýshin ghylymiy-zert­teu jәne oqu oryndarymen, bas­palar­men, shygharmashylyq újymdar­men jәne qoghamdyq úiymdarmen jekele­gen shygharmashyl túlghalarmen birige otyryp, qoldanystaghy zannama shen­berinde otandyq tarihymyzdyng әli de tolyghymen anyqtalmaghan, zert­tel­megen qyrlaryn múraghat qújat­tary arqyly zertteu.
– Ángimenizge raqmet!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371