Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4668 0 pikir 11 Mausym, 2013 saghat 04:00

Jol qatelikti keshirmeydi

Jol qatelikti keshirmeydi. Býkilәlemdik densaulyq saqtau úiymynyng esepteuinshe, 15 pen 29 jas aralyghyndaghy jastardyng ólimine eng birinshi kezekte jol-kólik apattary sebep eken. Tas jolda jan tapsyrushylar sany jaghynan bizding elimiz de kóshting bas jaghynda túr. Songhy jyldary qos dóngelekti kólikterden keler qauip kóp. Eshbir rúqsat qújatyn qajet etpeytin, eshbir mekemede tirkelmeytin skuterler men mopedterdi mingen talay jas qyrshynynan qiyluda. Osy orayda kәmeletke tolmaghan balalaryna «qauipti oiynshyqty» satyp әpergish ata-analardyng da kinәsi baryn aitqanymyz jón. Kóbi balalaryna syilyq jasaudy bilgenimen, jol erejesin ýiretudi úmytyp ketetin siyaqty.

Býginde jol apaty jayly aqparatpen eshkimdi tanghaldyra almaytyn kýnge jettik. Búqaralyq aqparat qúraldary kýn qúrghatpay habar berip jatady. Degenmen songhy kezderdegi mәlimetterge kóz jýgirt­sek, jolda jana bir qauipting payda bolgha­nyn kóremiz. Ol – kýn jylyna qúmyrsqasha qaptap shygha keletin qos dóngelekti kólikter. Jәne jyl ótken sayyn týrleri de, sany da artyp kele jatyr. Alayda ol eshbir organda tirkeuge alynbaytyndyqtan, resmy týrde joq bolyp esepteledi, yaghny sanatta bar, sanda joq.

Jol qatelikti keshirmeydi. Býkilәlemdik densaulyq saqtau úiymynyng esepteuinshe, 15 pen 29 jas aralyghyndaghy jastardyng ólimine eng birinshi kezekte jol-kólik apattary sebep eken. Tas jolda jan tapsyrushylar sany jaghynan bizding elimiz de kóshting bas jaghynda túr. Songhy jyldary qos dóngelekti kólikterden keler qauip kóp. Eshbir rúqsat qújatyn qajet etpeytin, eshbir mekemede tirkelmeytin skuterler men mopedterdi mingen talay jas qyrshynynan qiyluda. Osy orayda kәmeletke tolmaghan balalaryna «qauipti oiynshyqty» satyp әpergish ata-analardyng da kinәsi baryn aitqanymyz jón. Kóbi balalaryna syilyq jasaudy bilgenimen, jol erejesin ýiretudi úmytyp ketetin siyaqty.

Býginde jol apaty jayly aqparatpen eshkimdi tanghaldyra almaytyn kýnge jettik. Búqaralyq aqparat qúraldary kýn qúrghatpay habar berip jatady. Degenmen songhy kezderdegi mәlimetterge kóz jýgirt­sek, jolda jana bir qauipting payda bolgha­nyn kóremiz. Ol – kýn jylyna qúmyrsqasha qaptap shygha keletin qos dóngelekti kólikter. Jәne jyl ótken sayyn týrleri de, sany da artyp kele jatyr. Alayda ol eshbir organda tirkeuge alynbaytyndyqtan, resmy týrde joq bolyp esepteledi, yaghny sanatta bar, sanda joq.

Degenmen jol poliyseylerining apattar jayly aqparattarynda jii kezdesetin boldy. Ishki ister ministrligining Jol poliy­siyasy komiytetining mәlimetinshe, ótken 2012 jyly qos dóngelekti kólikterding qa­ty­suymen 175 jol-kólik apaty oryn alghan eken. 18 adam kóz júmyp, 164-i әr­týr­li dene jaraqattaryn alghan. Búl tek res­my týrde tirkeuge alynghan mәlimetter, elen­bey qalghan úsaq-týiek apattar qan­shama?

Jyl basynan beri Qyzyljarda dәl osy skuterlerding qatysuymen bes birdey apat tirkelgen. Qalanyng júmysshylar kentinde keshki uaqytta skuter mingen 14 jasar bozbala solgha búrylarda qarsy baghytta kele jatqan jenil kólikke jol beru qajettigin eskermegen. Apat kesirinen qos dóngelekti kólikting artqy oryndyghynda otyrghan segiz jasar bala jaraqat alyp, auruhanagha jetkizilgen, al rulide bolghan jasóspirim kóligin tastap, qashyp ketken eken. Degenmen poliyseyler onyng kim eke­nin anyqtap, apat jayly ata-anasyna habarlady. Býginde avto-tehnikalyq sot saraptamasy jýrip jatyr.

Búl oqigha anghartqanday, apatqa kinәli kólik iyesi kóbine-kóp jazadan qútylyp ketedi. Sebebi skuter men mopedting iyesi kim ekenin anyqtau onay emes, olar esh jerde tirkelmegen, eshqanday qújaty joq. Ne­gizinen, qozghaltqyshynyng kólemi 50 tek­she santiymetrden asatyn kólikter tir­keuge alynuy qajet, alayda shygharushy zauyttar zandy ainalyp ótu ýshin búl aqparatty arnayy kórsete bermeydi. Al joldyng shetinde saghatyna 40-50 shaqyrymdyq jyldamdyqpen jýrui tiyis skuterlerding keybiri avtokólikterdi de basyp ozady. Keybiri saghatyna 100 shaqyrym jyldam­dyq shyghara alady eken.

Múnday kólikti kez kelgen qalanyng bazarynan tabugha bolady. Qyzyljar ba­zar­larynda olardyng baghalary jýirikti­gine baylanysty 100 myng men 200 myng tengening aralyghynda túrady. Satushydan súrasanyz, dýkenindegi skuterler jayly týgel aityp beredi. Tipti jol qozghalysy turaly zandy qalay ainalyp ótip jatqandaryna deyin tәptishtep bayandaydy.

Andrey BOGOMOLOV, satushy:

 – Skuter, eng birinshi kezekte ózining arzan baghasymen qyzyqtyrady. Ekinshiden, ony satyp alghan song tirkeuding qajeti joq. Salyq tólemeysin, tehnikalyq bayqaudan ótu mindetti emes. Saqtandyru poliysin sa­typ alyp shyghyndalmaysyn. Mening biluim­she, elimizde skuter men moped jýrgizushi­le­rine arnayy jýrgizushi kuәligin aludy mindetteytin zang qabyldanady degeli ýsh-tórt jyl boldy. Aytady da qoyady.

Shynymen de, Qazaqstanda búl salany ret­teytin jýie joq. «Ayta-ayta Altaydy, Jamal apam qartaydy» demekshi, shaghyn liyt­raj­dy motokólik iyelerine arnayy jýrgizushi kuәligin aludy mindetteydi degeli qay zaman? Áli bir nәtiyje shygha qoyghan joq.

Jalpy, qos dóngelekti kólikti tizgindeu jasóspirim týgil, eresek adam ýshin de onay emes. Jol poliyseylerining aituynsha, mo­to­kólikting qauipsizdigi avtokólikke qaraghan­da bes esege deyin tómen eken. Basty kem­shiligi – ornyqsyzdyghy jәne jýrgizushining qorghalmaghandyghy. Degenmen jol-kólik apatyna kóbine kólik iyelerining mynaday kemshilikteri sebep bolady eken: birinshi­den, rulidi bir qolmen ústap jýru, múnday qylyq jastardyng arasynda óte kóp, ekinshiden, bir kisige arnalghan motokólikke eki-ýshten mingesip alu, artyq salmaqtan kólikti basqaru qiyndaydy, ýshinshi­den, skuterge nemese mopedke kólemi ýlken jýk artu, búl qos dóngelekti kólikting bir ja­ghyna auyp ketuine әser etedi.

Kóptegen apatqa jol erejesindegi olqy­lyqtar sebep bolyp otyrghany belgili. Biraq barlyq kinәni zangha jauyp qon da әbestik bolar edi. Sebebi qauipti kólikti balalaryna satyp әpermes búryn ata-analardyng da oilanghany dúrys. Kәmelettik jasqa jetpegen, әli ony men solyn tany qoymaghan jetkinshekke temir túlpar mingizip, jolgha shygharyp jiberu ólimge óz qolynmen iyteruden esh kem emes. Sondyqtan da balanyng tughan kýnine nemese taghy bir sebeptermen syilyq jasa­mas búryn jol erejesin múqiyat oqyt­qan artyqtyq etpes edi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371