Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 2103 1 pikir 3 Tamyz, 2023 saghat 13:52

Ákimge hat: Shyghysymyz saltanatqa layyq ólke!

Foto: Arseniy Neshodimov

Oblys әkimi Ermek Kósherbaev myrzanyng nazaryna!

Shyghys Qazaqstan oblysy – elimizdegi tabighaty adam tanghalarlyqtay eng kórikti, súlu eldimeken. Tek qana Qazaqstan ghana demeyik, býkil Ortalyq Aziyadaghy túmsa tabighaty ghajayyp, kórgen adam talay uaqytqa deyin úmyta almaytyn, ayauly ólke deuge bolady. Sonday-aq, búl ónirge jan-jaqtan turistterding de eng kóp keletin, demalatyn oryndarynyng biri.

Mine, osy, biz maqtanysh etetin, shyrayly ólkening biyligine - elimiz tәuelsizdik alghaly talay әkimder kelip ketti. Negizinen, sonau Kenes Odaghy túsynan búl oblystyng aumaghynda, qazaqtardan góri, slavyan júrty kóp bolyp kelip edi. Áriyne, egin eguge, kókónis, jemis-jiydek ósiruge asa qolayly bolyp keletin aimaq bolghandyqtan, orystardyng shoghyry qalyng jәne olar qonystanghan eldimekender de jii bolyp keledi. Alayda, tәuelsizdik jyldary búl aghayyndardyng birazy ózderining tarihy eline kóship ketti. Biraq, әli de jeterliktey. Búl oblysty qazaqylandyru nemese eptep bolsa da qazaq iyeligine jaqyndatu әr әkimge onay bolghan joq.

Osy arada әngimeni bastar aldynda, eskerte keterim, oblysty - Shyghys Qazaqstan dep ataghannan góri, Altyn Altay, bolmasa ózgeshe atasa, әldeqayda ondy bolary edi-au dep oilaymyn. Búl әriyne, mening óz pikirim. Oblys degen sózden de arylatyn kez әldeqashan jetti. Mysaly: Altyn Altay úlysy, nemese Altyn Altay ólkesi dep ataghanda, bizge, qazaqtargha ýlken mәrtebe edi ghoy. Degenmen, respublika biyliginde orys tildi, jón-jobany terendep týsinbeytin azamattar jýrgen son, ondaygha bara qoymas.  Biraq, aldaghy uaqytta búl pikirdi úmytpay eskere jýriumiz qajet.

Osy oblysqa otyz jyldyng kóleminde, biraz әkimder kelip ketti. Degenmen, bizding maqtanyshymyz bolghan - ajarly Shyghysty qazaqshylyqqa búrghan eki-aq әkim bar. Solardyng biri Jәnibek Kәribjanov, sonymen qatar, ekinshisi Berdibek Saparbaev. Búlar, oblys kólemindegi kóptegen okrug, eldimekenderge qazaqsha atau berip, kósheler men danghyldardy qazaqsha atap, qazaq mektepteri men balabaqshalaryn kóbeytip, Óskemenning dәl ortasyna Abay atamyzdyng eskertkishin ornatyp, qala men eldimekenderde meshitter saldyryp, tipti, Altaydyng silemderine Úly Qabanbaydyng eskertkishin túrghyzyp, túrghylyqty el aityp jýretindey kóp enbek sinirdi jәne osy ónirding ekonomikasyn da biraz kóterip ketti. Taghy aitarymyz, osy eki әkim, Memlekettik tilimiz bolyp sanalatyn qazaq tilin, shamasy kelgenshe algha sýirep jәne onyng aitarlyqtay osy ónirde algha basuyna, qoldanys ayasynyng keneyuine biraz septigin tiygizip edi.

Degenmen, respublika biyligi solardyng bireuinede «Enbek Eri» ataghynbermegeni, asa ókinishti. Osy eki azamattyng ózge oblystargha da tauday kómegi tiygen bolatyn.

Qaydaghy bir әnshi men jazushylargha bergennen góri, osylardyng elge, memleketke sinirgen enbegi әlde qayda kóp edi. Múnda kelgen ózge әkimder, joljóndeumen, eldimekenderge su tartumen, jylu qúbyrlaryn retteumen jәne basqada júmystarmen ainalysty. Alayda, bitirgenderi shamaly. Keldi, ketti! Shynymdy aitayyn, olardyng týsinigi men jauapkershiligi shamaly, dengeyleri tómen adamdar edi. Qazaqshylyghy da joq deuge bolady. Túrghylyqty elding qúrmetine de ie bola almady.

Asa qúrmetti, Ermek Bedelbayúly!

Siz osy oblysqa juyqta ghana keldiniz. Áriyne, oblys әkimi bolghandyqtan, sizge qúrmetpen qaraymyz jәne enbeginizge tabys tileymiz. Al endi aiyp etpeseniz sizge, qúlaqqaghys etip aitarymyz, jasaqtaytyn kadrlarynyzdy, qazaq tildi jәne jauapkershiligi bar, elge jany ashyityn, abyroyly azamattardan taghayndasanyz eken.

Bizge, osy oblysty, qasyndaghy Abay, nemese Týrkistan ónirleri sekildi shyghystyq, qazaqylyq shyraygha keltirseniz qúba-qúp bolary edi. Kenes Odaghy túsynan kele jatqan iydeologiyalyq túrghydan mýlde eskirgen ataulardy ózgertip, Jana Qazaqstangha say, memlekettik tildegi ataularmen birtindep, keyinge qaldyrmay almastyrudy qalar edik. Sonymen qatar, Abay atamyz qalam terbegen ana tilimiz - qazaq tiline kónil audaryp, júmys barysynda osy tilding de ayasyn keneytseniz deymiz.

Oblystyq oqu - aghartu basqarmasynyng da jetekshilerin qazaq tildi kadrlardan taghayyndasanyz!  Qazaq mektepterinin, balabaqshalarynyng kóbeyuine jol ashsanyz!

Osy ónirding aqiyq azamaty, aty respublikamyzgha keninen tanymal, Qazaqstannyng Halyq Qaharmany Qasym Qaysenov atamyzdyng atyn, Óskeme әuejayyna, mýmkin bolsa alyp berseniz!  Eger reti kelse. Bizdiki, sizge aitar pikir ghoy.  Sonday-aq, oblys ortalyghy, Óskemen qalasyna   Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng eskertkishin túrghyzugha da bolary edi deymiz.

Sonymen qatar, aldaghy uaqytta Óskemen qalasynyng atauyn, tek qana memlekettik tilde Óskemen dep atasa, oryndy bolary edi. Qasyndaghy Semey qalasy da kezinde bir tildik retke keltirildi ghoy.  Osyny, retin keltirip, mýmkindiginshe iske asyrsanyz deymiz.

Áriyne, aitar tilegimiz de, úsynysymyz da jeterlik. Biraq, ony aldaghy kezenderde kóre jatarmyz.

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister  Odaghynyn  mýshesi

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5320