Adamzat balasynyng ótken-ketken kýnderine oy arqyly sapar shegip, tarihtyng óli janaryna ýniluge qúmar otandastarymnyng byltyrghy jyly túsauy kesilgen «Katyni» kinofilimin kórmeui mýmkin emes dep oilaymyn. Seksenning sengirine shyqqan Polisha kiynematografynyng klassiygi esepteletin Andjey Vayda búl kinolentagha Ekinshi dýniyejýzilik soghystan polyak halqynyng tartqan zardaby men zaryn, múny men múqtajyn sheber qashaghan eken. Kinofilimning ón-boyynan Polishanyng sol kezdegi auasyna sinip qalghan zúlymdyq pen satqyndyqtyn, menmenshil mýddeler tudyrghan bayansyz sayasattyng iyisi anqyp túrady.

Ásirese, kórermenning jýikesin júlmalap ótetin kelesi sujet arqyly siz sol kýnderding yzgharyn anyq sezinesiz. Filimning basynda Gitlerlik Germaniya әskerinen qashyp kele jatqan polyaktar legi men Kenes Odaghy әskerinen bas saughalaghan ekinshi bir polyaktar kóshining bir kópirding basynda týiisui - tós ben balghanyng arasynda qalghan sausaqtardy elestetedi. Óz otany men tughan últyn qorghau ýshin qolyna qaru alyp, eki ýlken imperiyagha qarsy shyqqan polyak sardarlarynyng Katyni ormanynda jazyqsyz sheyit boluy da - HH ghasyrdaghy eng súrapyl, eng týsiniksiz soghystyng taghy bir ayanyshty kórinisi.

Kez kelgen polyak ýshin 1939 jyldyng 1 qyrkýiegi nәubetti kýn. Dәl osy kýni Ýshinshi reyhting qalyng qoly Polishagha basyp kirdi. Al, 16 kýnnen keyin Polisha territoriyasyna qyzyl әsker etigining izi týsti.

Adamzat balasynyng ótken-ketken kýnderine oy arqyly sapar shegip, tarihtyng óli janaryna ýniluge qúmar otandastarymnyng byltyrghy jyly túsauy kesilgen «Katyni» kinofilimin kórmeui mýmkin emes dep oilaymyn. Seksenning sengirine shyqqan Polisha kiynematografynyng klassiygi esepteletin Andjey Vayda búl kinolentagha Ekinshi dýniyejýzilik soghystan polyak halqynyng tartqan zardaby men zaryn, múny men múqtajyn sheber qashaghan eken. Kinofilimning ón-boyynan Polishanyng sol kezdegi auasyna sinip qalghan zúlymdyq pen satqyndyqtyn, menmenshil mýddeler tudyrghan bayansyz sayasattyng iyisi anqyp túrady.

Ásirese, kórermenning jýikesin júlmalap ótetin kelesi sujet arqyly siz sol kýnderding yzgharyn anyq sezinesiz. Filimning basynda Gitlerlik Germaniya әskerinen qashyp kele jatqan polyaktar legi men Kenes Odaghy әskerinen bas saughalaghan ekinshi bir polyaktar kóshining bir kópirding basynda týiisui - tós ben balghanyng arasynda qalghan sausaqtardy elestetedi. Óz otany men tughan últyn qorghau ýshin qolyna qaru alyp, eki ýlken imperiyagha qarsy shyqqan polyak sardarlarynyng Katyni ormanynda jazyqsyz sheyit boluy da - HH ghasyrdaghy eng súrapyl, eng týsiniksiz soghystyng taghy bir ayanyshty kórinisi.

Kez kelgen polyak ýshin 1939 jyldyng 1 qyrkýiegi nәubetti kýn. Dәl osy kýni Ýshinshi reyhting qalyng qoly Polishagha basyp kirdi. Al, 16 kýnnen keyin Polisha territoriyasyna qyzyl әsker etigining izi týsti.

Biz biletin tarihta Germaniya basqynshy, al, Kenes Odaghy azat etushi dep jazylyp kelgen. Alayda, sayasatta mindetti týrde ssenariy degen dýnie bolady. Jana tarihtaghy satqyndyq kýni dep biz 1939 jyldyng 23 tamyzyn aita alamyz. Búl kýn IY.Ribbentrop pen V.Molotov qol qoyghan Kenes Odaghy men fashistik Germaniyanyng ózara soghyspau jónindegi kelisimi dýnie kelgen kýn. Atalghan kelisimning qúpiya qosymshasynda eki memleket Shyghys Europany bóliske salu jóninde uaghdalasqan-dy. Qos memleket sol jyldyng 29 qyrkýieginde dostyq pen shekaralar turaly kelisim-shartty bekitti. Ol bólis boyynsha Kenes Odaghyna Pribaltika elderi, Bessarabiya men Soltýstik Bukovina jәne Finlyandiyanyng bir bóligi kiretin boldy.

Biyl osy oqighagha 70 jyl. Osy apatty kýndi eske alu ýshin Polisha memleketi ýstimizdegi jyldyng 1 qyrkýiek kýni Gdanisk qalasyna 30 elding delegasiyasyn shaqyrypty. Soghys qúrbandaryna taghzym etu óz aldyna, búl kýn - Resey men Polisha, Polisha men Germaniya arasyndaghy tarih saldaryn salmaqtaugha arnalghan siyaqty.

Eske alu sharasyna Resey men Germaniya basshylary әjeptәuir dayyndalyp keldi. Germaniya kansleri Angela Merkeli Polishagha viydeomәlimdeme jasap attandy. Ol mәlimdemede A.Merkeli: «Biz býgin jaulasqan elder retinde emes, dostyghy jarasqan, sayasy seriktes memleketter retinde kezdesudi múrat tútyp otyrmyz» - dedi.

Atalghan kýnderi Germaniyanyng barlyq shirkeulerinde soghystan qaza tapqandardyng ruhyna dúgha baghyshtalyp, keshirim súraldy.

Resey premier-ministri Vladimir Putin óz kezeginde Gazeta Wyborcza basylymynda jariyalanghan maqalasynda Gitler men Stalinning paktisin adamgershilikke jat dep tanydy. Búl, әriyne, polyaktar men pribalttar ýshin azdyq etetin mәlimdeme ekeni týsinikti. Polisha basshylyghy Reseyden Stalinning qúityrqy sayasaty ýshin keshirim súraydy dep ýmittendi. Sol sebepten de 1 qyrkýiekte ótken is-sharalargha qatysqan sayasy túlghalardyng ishinde Putinge degen nazar erekshe boldy. Biraq Putinning auyzynan polyaktardyng kónilinen tabylatyn sóz shygha qoyghan joq. Naqtysyn aitqanda, Mәskeu Varshavadan keshirim súramady. Kerisinshe jasaghan bayandamasyna Putin Polishanyng ekinshi dýniyejýzilik soghystyng qarsanynda Munhen kelisimine qol qoyghanyn betine basyp, qasqayyp túra berdi. Búl taghy da Resey óz tarihyn qyzghyshtay qoryp, tariyhqa degen kózqarasy arqyly imperiyalyq pighyldy kórsetuge kóshkenin anghartady. Búl taghy da jaqsylyqtyng nyshany emes.

Amerikanyng ataqty aitqyshy Lorens Piyter: «...tarih sizge bolashaqta qanday qate jiberuiniz mýmkin ekenin ýiretip baghuda» degen eken. Tarihtan tәlim ýirenudi qaperine alyp otyrghan Resey joq. Ótken shaqtyng zilmauyr jýginen arylyp, aruaqtardyng aldynda basyn kishireytip, ózine deyingi biylik tizginin ústaghan qanisherler ýshin keshirim súrau - týptep kelgende últtyng úly minezin kórsetse kerek. Býgingi Resey qoghamynda neshe týrli fashistik aghymdar payda bolyp, damyp jatqanyn aitqym da kelip otyrghan joq. Endi, tarihty sayasattyng qúralyna ainaldyryp, soghystyng alghashqy aptalarynda elordasy jermen jeksen bolghan, eli bosyp ketken polyaktardan bir auyz keshirim súramau - búl óz qatesin moyyndamau arqyly, algha ilgerilemeuge bet búrghan memleketting syiqy.

Áytsede, Resey býgin fashistterdi talqandaghan jenimpaz el retinde әspettelude. Tarihta da solay qala bermek. Búl soghysty keler úrpaq kóp úzamay resey-german soghysy dep oqitynyn kóresiz. Sol kezde sizding otanshyl sananyzda «al, bizder sonda ne ýshin soghystyq?» - degen zandy súraq tuyndaydy. Jylystap keyin óalyp bara jatqan jyldardan syr aqtaratyn otbasylyq alibomynyzdaghy atanyzdyng sarghysh tartqan suretine qaraugha da úyalatyn keziniz  әli alda. Qazaq eli 1 millionnan astam adamdy kimning mýddesi ýshin qúrbandyqqa shaldy dep otyrghan bolarsyz? Býgin bizding kózi tiri ardaqty ardagerlerimiz kim ýshin soghysty deniz? Ózbek, tәjik, qyrghyz, ukraiyn, belorus, Kavkaz halyqtary she?..

Belgili sayasatanushy Aydos Sarym bir maqalasynda soghysqa arnalghan býgingi resey kinofilimderinde bir de bir aziattyq kelbet  joq ekenin kýiinip jazady. Ony sol filimderdi kórip jýrgen kez kelgen qazaq ta bayqaghany dausyz. Al, sol tekke kóz júmghan bir millionnan astam adam ómir sýrip artyna úrpaq qaldyrsa, býgingi qazaqtyng sany qomaqty ýles qosar edi ghoy. Sol adamdardyng belinde talantty ghalym, daryndy aqyn-jazushy, keremet sәuletshi, әnshi men kýishi, kemenger oishyldar ketkeni tipti ókinishti. Olardyng ornyn toltyru әste mýmkin emes. Tym qúryghanda solardyng ruhyna taghzym etip Germaniya men Resey bizden  keshirim súrau kerek edi ghoy. 1917-1937 jyldar aralyghyndaghy 20 jyldyq qyzyl qyrghyn jәne odan keyingi basymyzgha tógilgen zúlmattar ýshin. Mindetti týrde keshirim súralu kerek.

P.S.

Qazaqstanda osy kýni qyzyl kesapat jyldary men Úly otan soghysy turaly kinofilimder týsirilmeydi. Sebebi, qiyn-qystau kezende dýniyege kelip, ghúmyryn auyrtpalyqpen ótkizgen atalarymyz ben apalarymyzdyng taghdyry býgingi bizding qoghamgha mýlde qyzyq emes siyaqty.

Tarih nashar ústaz ba, әlde shәkirtteri shalaghay ma?