10 tamyz – Abay kýni

Búl tәmsil Búqar jyrau Qalqamanúlynyng «Aytar bolsan, Allany ait» - degen jyrynan jeli tartady. Ol, sonday-aq kemenger Abaydyng «Segiz ayaq» ólenindegi «atadan altaugha» qatysty «týitkildin» syryna sәule týsiredi. «Úyada altau bolghanmen, Onyng ishinde bireui-aq alghyr bolmas pa? - deydi búdan әri úly jyrau, - Alghyrynyng belgisi / Úzaqtan jemdi ilmes pe?». Bizding janarymyzdy baylay beretini de jyrdyng osy túsy. Ásirese, «altau» sózi: «Adamzattyng balasy / Atadan altau tumas pa? Atadan altau tughanmen, Onyng ishinde bireui ghana arystan bolmas pa?».

Osy «atadan altau tumas pa?..» - degen sóz marjanyn Búqar jyrau «On segiz myng ghalamdy jaratqan» atty óleninde oy tenizinen janasha sýzedi: «Atadan altau tughanmen, Solardyng da ishinen / Bireui ghana arys bolmas pa? Arysynyng belgisi – Isinen aiqyn bolmas pa? Sol arysy barynda, Jorghasy bolsa minisip, Torqasy bolsa kiyisip, Tolghamaly qamshy ústap, Tolghap dәuren sýrmes pe? Sóitip jýrgen kezinde, Arysynan airylsa, El shetine jau kelse, El ishine dau kelse, Bel buyp jaugha shaba almay, Beldesip jaudy jene almay. Ortasynda bar jaqsynyng / Qadirin de bile almay, Qadir-qúrmet qyla almay, Artynda qalghan jamandar / Bas-basyna tozbas pa?».

«Solardyng da ishinen / Bireui ghana arys bolmas pa?..»

Alty alashtyng mandayyna bitken úly perzentterining biri –  Abay Qúnanbayúly bolatyn. Kemenger aqynnyng zamany, barshagha mәlim, tughan elimizding 1822 jәne 1868 jyldarghy reformalardan son, әueli handyq biylikten, keyin súltandyq basqaru tizgininen de airylyp, bodandyq noqtasyn myqtap túryp kiygen kezeng edi. Otarlyq qúldyqtyng qazyghyna matalyp, «qaranghyda» bir ornynda sharq úrghan,  Abay aitpaqshy, «malqúmar kónil – bek soqyr» elding «jaqsy menen jamandy aiyrmay», irgesi sógilip, berekesi qashqan shaq ta osy. «Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym, Mineki, búzghan joq pa elding siqyn? - dep qynjylady ol. - Birlik joq, bereke joq, shyn peyil joq, Sapyryldy baylyghyn, baqqan jylqyn».

Búqar jyrau eskertken «jaqsynyng artynda qalghan «jamandardyng bas-basyna tozuy», yaky «ónkey qiqymnyng bas-basyna by bolyp, eldi búzuy» Abaydyng da qabyrghasyn qayystyrady. Búl jerde, biraq bizding aitpaghymyz birer sóz ben jekelegen oidyng ýndestigi emes. Shygharmashylyqta onday-onday úqsastyq pen tamyrlastyqtyng boluy tabighy nәrse. Shynghystaugha qonghan «poeziya súnqarynyn» topshysy bekip, talmay samghauyna, әlbette úly dalanyng aqyn-jyraularynyng bay múrasy móldir de nәrli bastau bolghanyna kýmәn joq. Degenmen, dala danyshpany Qúnanbaydyng  «aysyz týnde» dýnie esigin ashqan aiboz perzentining missiyasy mýlde bólek.

Bodandaghy el-júrtynyng bolashaghyna alandaghan Hәkim «Ózderindi týzeler dey almaymyn, Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn» dep múngha batady. Onyng bar oi-múraty – «til ústartyp, óner shashu, nadannyng kózin qoyyp, kónilin ashu». Osy maqsatpen qaranghy qoghamgha ózi shamshyraq etip jaqqan óleng sózge de talghamy tym joghary: «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy, Qiynnan qiystyrar er danasy. Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip, Tep-tegis, júmyr kelsin ainalasy... Ólenge әrkimnin-aq bar talasy, Sonda da solardyng bar tandamasy. Ishi altyn, syrty kýmis sóz jaqsysyn / Qazaqtyng kelistirer qay balasy». Ol ózine daryghan aqiqat úshqynynyng jalynday kele, jaryghy atar tandy jaqyndata týserine senimdi.

Sondyqtan «Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzel», - dep Abay aghartushylyq maqsatyn jayyp salady: «Ýlgi alsyn deymin oily jas jigitter, Duman-sauyq oida joq әuel basta-aq». Alayda, ainalasyn «Aqyl sózge yntasyz, júrt shabandap, Kóngenim-aq soghan dep jýr tabandaptyn» qyrsyghy shalghanday. Aqynnyng mylqau jartastay, «qanq eter, týkti bayqamas» qaryndastary oily sóz emes, «әnsheyin kýn ótkizbek әngimege» әues: «Batyrdy aitsam el shauyp alghan talap, Qyzdy aitsam, qyzyqty aitsam qyzdyrmalap... Tyndar eding әr sózin myngha balap», - dep nalidy. Sebebi: «Óleng degen – әr sózding únasymy, Sóz qosarlyq orayly jarasymy. Sózi tәtti, maghynasy týzu kelse, Oghan kimning únasar talasuy?».

Osynday «únasymdy әri jarasymdy sóz» ýlgisin Abay auyz  әdebiyetinen, onyng ishinde Búqar jyrau, Dulat pen Shortanbay sekildi aqyndardan enshileydi. Onyng «Segiz ayaq» ólenine qatysty, jogharyda aitqan, «bir týitkilge» de Búqar jyry sәule týsiredi. Ol – «altau» sózi... «úyada altau bolmas pa... atadan altau tumas pa?». Abaydyng jeti aghayyndy bola túryp, «Atadan altau, anadan tórteu, Jalghyzdyq kórer jerim joq» - deuining syry da osy jerde ashylady. «Atadan altau»... búl – aqynnyng Aqsúnqar әkesin erekshe qúrmet tútuynyng bir parasy ghana. Qúnanbaydyng el aghasy retindegi  túlghalyq qasiyetterin úly erekshe baghalaydy. Múnyng mysalyna «Abay joly» romanynan  molynan qanyghamyz.

Hәkimnin, әsirese ýmit kýtken perzenti Ábdirahmannyng qazasyna arnaghan myna bir óleni sózimizding jarqyn dәleli. «Arghy atasy qajy edi / Beyishten tatqan shәrbәtty, - dey kelip, ol әkesi Qúnanbaydyng «óneri aitugha tilin terbetkenin» maqtan etedi. Kóz aldymyzgha ««jastayynan daryghan aqyl men adaldyq tynyshtyq bermegen, mal týgil jangha myrza, múndy, sherli, joq-jitik ansap aldyn kernegen, bәrining kónilin tyndyryp, bireuin ala kórmegen», yaky әdildigimen  әlemge «órnek jayghan»  kemel túlgha keledi.

Endi Siz ben biz de «tәubesin eske týsirip, tentekti tyighan, dýniyege kónil bólmey, aqylymen ólmeytúghyn ataq qaldyrghan» sol bir qayratkerdi «kórmekke qamalghandardyn» sapyna qosylamyz.

Olay bolsa, Qúnanbayday Aqsúnqardyng janúyasynda «altau», yaky kóp tumaytyn» jóni qaysy? Jalpy, el auzyndaghy jәne Búqar jyryndaghy «altau» naqty sannyng ólshemi emes. Shyndyghynda, osy ekeuinde de «altau» sózi adamdardyng belgili bir tobyn – otbasyn, әuletti, rudy, eldi bildirip, halyq danalyghymen tamyrlas: «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi...» degen naqyl sózdegi «altau» da belgili bir adamdar tobyn, yaky «kópshilikti» bildiredi. Osy orayda, tipti «alty alash» úghymyna ýnilsek te jetip jatyr. Onyng tar maghynada qazaqtyn, kenirek alsaq, Týrki júrtynyn  ekinshi atauy ekeni ayan. Al, osy ekeuining de alty rumen nemese alty halyqpen shektelmeytini belgili.

Endeshe, keybir zertteushilerding aqynnyng «atadan altau» degen sózine baylanysty aghayyndylardy «týgendegen» pikirlerin jansaq deuge mәjbýrmiz. Mәselen, olardyng biri osy óleng jazylghangha deyin Haliollanyng qaytys bolghanyn tilge tiyek etedi; ekinshileri bolsa, onyng qazaqqa jat «ghashyqtyq syrynyn» aqyngha únamaghanyn kóldeneng tartady. Biraq, osy eki uәj de Abaydyng atadan jeteu bola túra, «altau» dep jazuynyng sebebine ilandyra almaydy. Oishyldyng shyndyqtan búra tartuynyng da qisyny joq: Qúnanbaydyng bәibishesi Kýnkeden (Áybóbek) – Qúdayberdi, ekinshi jәne ýshinshi әielderi Úljan men Ayghyzdan tiyisinshe: Tәnirberdi (Tәkejen), Abay (Ibrahiym), Ysqaq, Ospan jәne Haliolla men Smaghúl   tuady.

Alashpen birge jasasqan maqal-mәtelderding tereng astaryn úqqan jәne Búqar múrasyna jaqsy qanyq Abay «atadan altau» dey otyryp, ózderining de «yghy zor» Aqsúnqar túlghanyng ósip-óngen úrpaghy ekenin menzeydi. Qypshaq dalasynda qazaqtyng óz kezinde bauyrlas últtarmen salystyrghanda san jaghynan kósh bastauyna «atadan altaudyn», yaky kóp tuu, ósip-ónu ghibratynyng da әseri bolghany dausyz. Alayda, «bes sausaq birdey emes». Búqar babamyzdyng asyl múrasyna qayta zer salsaq: «atadan altau tughanmen, onyng ishinde bireui ghana arystan nemese arys bolmas pa?..». Qúnanbaydyn  da «ne kýtsender de osy jaman qaradan kýtsendershi» dep, ýmit artqan jaratylysy ózgeshe perzenti  Abay – Ibrahim edi.

Biraq, «Qazaqqa qara sózde des bermegen, qyzyl tili buynsyz, sózinde jaz bar shybynsyz» aqynnyng «tyndaushysyn Tәnirim úghymsyz qylyp bergen-di». Ol halqynyng úiqyly-oyau hәline jany syzdap, nadandyq pen qaranghylyqty ótkir syn nysanasyna alady («Qazaqqa emes, qaranghylyqqa qapaly», «Qazaq әdebiyeti» - 30.03.2018 j.). Tughan elining baghyna der shaghynda dýniyege kelgen oishyl úly dala aspanynda júldyzday jarqyrap, jol silteydi. Bodandaghy el-júrtynyng kiriptar hәline qamyghyp, onyng qam-qareketke kóshuin ansaydy. Olay bolsa, «erte oyanghan jәne etekbasty» zamandasynan týnilgen Abay ýshin «Uayym – er qorghany, esi barlyq...». Ol mynau «bes kýndik er synarlyq maydanda»  qazaghynyng órkeniyet kóshining sonynda salpaqtauymen esh syiyspaq emes.

Bir uaq Abay tarih qoynauynan jetken Búqar sózine zamandasy Mәshhýr Jýsip jinaghan jazbalardan janaryn suarady. Otarshyl orys imperiyasynyng iyleuine týsken halqynyng múnyn  shaqqanda «kómekeyi býlkildep, óleng sózben ghana sóilegen» (M-J.Kópeyúly) jyraudyng kýnirengen dausy qúlaghynda kýmbirleydi. Aqyn jyr zaryn jazbay tanyp, jany jabyrqay týsedi: «Kók túman – aldyndaghy keler zaman, Ýmitti sәule etip kóz kóp qadalghan. Kóp jyldar kóp kýndi aidap kele jatyr. Sipat joq, suret te joq kózim talghan». Bar yqylasy aqyn babasynyng asyl múrasyna auyp, otarlyq «zapyrany» terenine tartqan oi  úiyghynda jan serigin ólennen ghana tabady.

Abylay hannyng danagóy biyinin, әsirese tughan halqyna auyzbirlikti amanat etken sózderinen aqynnyng «jýregi tulap, qaynap qylady әlek»: «Úryssa orys, Elge bolys,  Ýiden ýrgen itke úsap». Ol Asan Qayghynyng «Qily-qily zaman bolar, Qaraghay basyn shortan shalar» degen «júmbaghynyn» týp-tórkinine Búqarmen birge ýniledi. Kýnbatystan tónip, elin erkindikten aiyrar qauip-qaterdi erte eskertken jyraudyng kóripkeldigine qayran qalady. Onyng «Kókshetaudan saldyrghan» degen óleninde hannyng ózi «qonghan Kókshetaudan kәpirding qala salghanyn», basqynshynyn  «ózen boyyn shandyp, taugha qarqarasyn shanshyp, tughan jerge zar ghyp, qazaqtyn  shúbyryp ketken» qasiretin boljaghan kemengerligine sýiinedi.

   «Arysynyng belgisi – Isinen aiqyn bolmas pa?»

Búqar uayymynyn, ókinishke qaray, shyndyqqa ainalghanynan  Abay ulanghanday, men-zeng kýide: «Qúdaydyng bergenine toymasan, Aghash ýide kәpir bar, Kórersing sodan teperish... Sirә bir kenes qúrynyz, Bir auyzdy bolynyz... Bóten elmen ýiir bop, Irgenizdi qospanyz... «Zәbiri qatty búl kәpir / Almay qoymas demeniz...». Jyr atasy  almaghayyp kezende qandastarynyng adamgershilik qasiyetterining «súiylyp», alakóz tirlikke  kóshkenine ashynady. Hәkim de qaranghylyq búlty býrkep, qalghyp-shúlghyghan elin úiqydan oyatudyn  jolyn talmay izdeydi. Qandastaryna «Ósek, ótirik, maqtanshaq, Erinshek,  beker mal shashpaq» sekildi «bes dúshpanyn» bildirip, bes asyl is «Talap, enbek, tereng oy men qanaghat, raqymdy» taghylym etedi.

Jyraudyn: «Núrada bar Aqmola, Esilde bar Qaraótkel, Eki ótkelding auzyn / Qaraótkeldi saldy, oila! Bayanaula, Qyzyltau / Ony da kәpir aldy, oila!..» - degen eskertui «haqtyqtyng sәulesin týsirip», aqynnyng úiqysyn qashyrady. Otarshyl orys biyligi alqymnan ayausyz syghymday qysady: «Shýrshitpenen qúlaqtas, Qyrghyzbenen júbaptas, Ortasynda úilyghyp, Ketpeyin dese jeri tar, Keteyin dese aldy-artyn / Qorshap alghan kәpir bar. Úilyqqan qoyday qamalyp... Sorly qazaq qaldy, oila!». Qazaqtyng jauy Búqar kýtken jәne osy qaterden aldyn ala  eskertken jaqtan shyqqanyn kórip otyrsa, qalaysha jýregi shanshymasyn: «Kýn batystan bir dúspan, Aqyrda shyghar sol tústan. Ózi sary, kózi kók, Bastyghynyng aty pop».

Búdan әri úly jyrau basqynshynyng «dinsizdigin, jamandyqqa minsizdigin» atap-atap kórsetip, eriksiz jiyrendiredi: «El qamyn aitqan jaqsyny / Sóiletpey úrar úrtyna. Bauyzdamay isher qanyndy, Óltirmey alar janyndy». Kirme júrtqa kiriptar elining azaby Abaydy da odan beter shiryqtyrady: «Orys syyaz qyldyrsa, Bolys elin qarmaydy. Qu starshyn, ash biyler / Az jýregin jalghaydy». Azaly dala aq patsha men kenes biyligining halyqty ayausyz basyp, janshyghanynyng әli talay kuәsi bolady. Qoldaghy bar dýniyeni esepke alyp, atamekennen quudyng zardabyn әli talay úrpaq bastan keshedi. Qazaqtyng ózin-ózi basqarudan qalyp, ózgening әmirimen jýrip-túrghanyna da әli talay uaqyt tózuge tura keledi.

Búqar jyraudyn, tipti, «Teksizdi tórge shygharyp, Basyna ol kýn tughanda, Tendik tiymes qolynnan» nemese «Orystar keler ghalym bop, Áuliyedey kóriner... Aqyretke barghanda, Aqsýiekti qor tútqan, Qarany odan zor tútqan, Orystardy pir tútqan, Sorly bolghan qazaghym, Tartarsyng solardan jazandy-ay!» - degen ashy shyndyqtan Hәkimning qabaghy qars jabylady. Sanasyn sansyratqan oy tútqynynda bulyghyp,  qaytkende de tughan halqynyng ensesin kóterudi  kózdeydi. Jahandy silkindirgen jihanger babalardyng múrageri «qayran qazaghynyn» qalaysha jaudan jenilip,  erkindiginen airyluynyng sebebin de tapqanday bolady: bilim men ghylym jolyna shaqyryp, ózara birlik pen yntymaqqa ýndeydi.

Jyr atasynyng Abylay hannyng kemshiligin betine aita otyryp ta onyng ýsh jýzding basyn qosqan  zor qajyr-qayratyn ýlgi tútqany aqyndy oilandyrady. «Sәuleng bolsa keudende, Myna sózge kónil ból, Kóp shuyldaq ne tabar, Biylemese bir kemel? - dep tolghanady Abay, -  Berekeli bolsa el – Jaghasy jaylau ol bir kól... Berekesi ketken el – Suy ashyghan batpaq kól... Berekendi qashyrma, El tynysh bolsa, jaqsy sol». Jyraudyng hanmen ketisken qandastaryna ózining ara týspeytinin ashyq aituy da sodan. El taghdyry qyl ýstinde túrghan kezende júdyryqtay júmylghan auyzbirlikting ghana apattan «arasha» bolaryna kózi jete týsedi. Abylay hannyng jóni bólek, al keyingi úrpaqtyng «kemel» dep sengeni kerenau bop shyqsa she?!

Abaygha, әsirese jyraudyng Alla taghalagha, Qúrangha, Múhammed payghambargha, «kitap ashqan ghalym Mústafagha», imangha madaq aitqan sózderi qanat bitiredi. «Aqtaban shúbyryndy...» kuәgerining «Alla degen ar bolmas, Aqtyng joly tar bolmas...» - degen taghylymyn Qúnanbaydyng daryndy perzenti sanasyna toqy otyryp, qalamy aq qaghaz betimen jorghalay jóneledi:  «Alla degen sóz jenil, Allagha auyz qol emes. Yntaly jýrek, shyn kónil, Ózgesi haqqa jol emes...». Búqardyn  kýni erteng «jelkildegen tu, jer qayysqan qol kelse, sasyp túrmay», el men jerdi janpida qorghaugha dayyn bolugha shaqyrghan sózi aqynnyng janyna – ruh, boyyna quat qúyady. Qauip-qaterdi kóre túra el-jaqsysynyng qol qusyrghan bos belbeu sharasyzdyghyna kýiinip, qaryndastaryn birlikke shaqyrady: «Birindi, qazaq, biring dos, Kórmesen, isting bәri bos».

Úly Abay ótkenning «birlik pen bereke joqtyqtan» opyq jegizgen oqighalaryn saralay kelip, әdildik pen adaldyqty, enbekqorlyq pen eljandylyqty, bilmekke qúmarlyq pen ýirenuge toymaudy ýlgi tútady. Ásirese, Hәkimning ghibraty otarshyl biylikting aramza әreketi men bolystardyng jaghympazdyghyn synaghan shygharmalarynda aiqyn kórinedi: «Orys aitty ózine erik berem dep, Kimdi sýiip saylasan, bek kórem dep. Búzylmasa, oghan el týzelgen joq, Úlyq jýr búl isindi kek kórem dep...» nemese «Bolys boldym mineki, Bar malymdy shyghyndap. Týiede qom, atta may / Qalmady, elge tyghyndap», «Qútyrdy kópti qoyyp az ghanasy, Aryzshy orys – olardyng oljalasy», «Mәz bolady bolysyn, Arqagha úlyq qaqqangha. Sheltireytip orysyn, Shendi shekpen japqangha».

«Nege búlay, elining ozyq júrtpen terezesi teng boluynyng joly qaysy?» – degen saual aqyndy qyspaqqa alady: «Sonda aqyn belin buynyp, Aldy-artyna qaranar... Qyrynsha qarap qyrymgha, Múng men sherdi qolgha alar». Biraq, ókinishke qaray, kópshilikting kózin shel basqanday: «Ynsap, úyat, ar, namys, sabyr, talap  – Búlardy kerek qylmas eshkim qalap. Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi, Ótirik pen ósekti jýndey sabap». Ol tyndaushysy men oqyrmanyn bilim men ghylymgha bauyr bastyru niyetimen júmbaq ta jasyrady: «Synalar, ei, jigitter, keldi jerin, Sәuleng bolsa, bermen kel talapty erin. Jan qúmary dýniyede nemene eken? Sony bilseng – әrneni bilgenderin». Múnyng jauaby - «bilmekke qúmarlyq» ekenin bilemiz.

Hәkim «dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn» týgeldeuge keseli tiyip otyrghan jalqaulyq men jaghympazdyq, aryzqoylyq pen ataqqúmarlyq sekildi teris әreketterdi alastaugha tyrysady. Ony, әsirese Búqardyng az sózben qabyrghaly oy aituy qyzyqtyrady: «Qosyla kóshken qos orda / Qosyla qonbas maldan son...» nemese «Eki jaqsy dos bolmas, Dos bolsa týbi bos bolmas»,  «Jamanmen joldas bolmanyz, Kóringenge kýlki eter». Búghan Hәkim óz tarapynan ýn qosady: «Qúday bergen búl dostyq – kәnning biri, Múndasqanda qalmaydy kónil kiri. Qoldan dostyq jasap em bolar-bolmas, Itmúrynday nadannyng jyrtty biri», «Kópten tatu qimasyn, Basyna júmys týsken kýn / Tatulyqty búrynghy / Ne qylyp ol oilasyn?».

Mahabbat pen ghashyqtyng jayyndaghy oilary da jyraumen kelisip alghanday, ýndesip jatady. Búqardyng «Qyzda qylyq bolmasa, Qúr shyraydan ne payda» nemese «Qalyng maly arzan dep, Jaman qatyn almanyz...» - degen sózderin aqynnyng qalamy ilip ala jóneledi: «Qyz izdesen, qalyng ber, Múnym aqyl bolmay-ma?.. Jasauly dep, maldy dep baydan alma, Kedey qyzy arzan dep qúmarlanba. Ary bar, aqyly bar, úyaty bar /Ata-ananyng qyzynan ghapyl qalma». Jogharyda aitqanymyzday, shygharmashylyqta úqsastyq bola beredi. Alayda, Búqardyng suretti jәne tereng oily, teneu sózderining Abaydyn  sanasyna sine bergeni de dausyz: «Qara arghymaq arysa, Qargha adym jer múng bolar. Esil kózden núr taysa, Bir kóruge zar bolar...».

Perzenti Maghauiya dauystap oqyghan jyrau sózin aqyn yqylaspen tyndap, ishtey qaytalaydy: «Batpaqty saygha su týsse, Atyng aryp kelgende, Ótkel bermes kesherge. Qayyrsyz itke mal bitse, Anqang qúryp kelgende, Saumal bermes isherge...». Keyde, tipti Búqar jyryna ol úzaghyraq den qoyady: «Asqar taudyng ólgeni, - Basyn múnar shalghany. Kóktegi búlttyng ólgeni, - Asa almay taudan qalghany. Ay men kýnning ólgeni, - Enkeyip baryp batqany. Aydyn shalqar ólgeni, - Múz bolyp tastay batqany. Qara jerding ólgeni, - Qar astynda qalghany. Ólmegende ne ólmeydi, Álimning haty ólmeydi».  Búghan aqyn óz sózin qosady: «Ólse, óler tabighat, adam ólmes / Ol biraq qaytyp kelip, oinap - kýlmes... Óldi deuge siya ma, aityndarshy / Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan?»

Aldynghy buyn aqyndarmen ishtey sóz qaghystyryp, jaqsy syrlas tapqan sәtterde  razy kónilmen kýlimdeydi: «Óleng – sózding patshasy desem,  lәkin myna sózder óleng patshasynyng tap ózining auzynan týskendey-au!». Ol «Álemdi týgel kórse de, Altyn ýige kirse de, Aspanda júldyz aralap, Ay núryn ústap minse de, Qyzyqqa toymas adamzat», - degen sózderden shabyt sәigýligining jalynan sipaghanday jadyraydy: «Álemdi týgel bilse de, Qyzyghyn qolmen bólse de... Ómirge toymas adamzat... Qaljyrap kónil qarayyp, Qarauytyp kózi túrsa da, Ýmitin ýzbes adamzat!.. Ay, zamana-ay, zaman-ay, Basty myna túman-ay, Isting bәri kýmәn-ay, Baspaq, tana jiylyp, Pәny bolghan zaman-ay! Qúl-qútandar jiylyp, Qúda bolghan, zaman-ay!».

Tarih dóngelegi aragha belgili bir uaqyt salyp, keri ainalsa, hәl neshik?! Búqardyng ókinishi aqynnyng shiryqqan kónil pernesin tap basady. Abay otarlyq qúldyqtan qútyludyng endigi qalghan jalghyz joly bilim men ghylym ekenine әbden senimdi. Óz sózin, әsirese últ keleshegi – jastargha arnap, alty alashtyng azattyghy jolyndaghy kýresting «beykýnә» - aghartushylyq jolyn tandaydy. Biz qazir ata-balalarymyz ansaghan tәuelsizdikting kók tuyn jelbirete otyryp ta, onyng bayandy boluynyng taghy da sol bilimdi, bәsekege qabiletti, últjandy úrpaqtyng ghana qolynda ekenin moyyndasaq kerek. Jahandyq qauip-qaterlerden alty alashtyng aman-esen ótip, órkeniyetti elder qatarynda boluy ýshin elimizding ghylymi, ruhany jәne iskerlik әleuetine sózben de, ispen de atsalysu paryz.

Bolat Jýnisbekov,

Qazaqstannyng Últtyq kitaphanasynyng ghylymy hatshysy, jazushy

Abai.kz