Redaksiyadan: 7 tamyz kýni portalymyzda qogham qayratkeri Janúzaq Ákimning «Qara sózdi oqyghan sayyn qazaq naqúrystana beredi...» atty maqalasy jariya bolyp, qoghamnyng qyzu talqysyna týsken edi. Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng kez kelgen azamaty qúqyly. Juyrda jurnalist Ómirzaq Aqjigit myrza Janúzaq Ákimning sol aitqan pikirine jauap maqalasy jariyalandy. Biz atalghan maqalany Abai.kz oqyrmandaryna úsynyp otyrmyz.

«El taghdyry ýshin kýreste Mahambettey basy kesilmegen» keshegi Abay

Býgingi últ qamqory Janúzaq pen tәpsirshi Ghalym, Zәure Bataevagha qaraghan kýnimiz qúrysyn...

Janúzaq Ákim jәne Ghalym Baqytkereyúly bauyrlarymyz Abay atamyzdyng tughan kýni qarsanynda onyng prozasy turaly post jazypty. Keshteu kórip qaldyq, biraq, ýn qatpasaq bolmaytyn jaghday eken.

Óitkeni, Janúzaq taqyrypty «Qara sózdi oqyghan sayyn qazaq naqúrystana beredi» dep aiqaylatyp qoyypty. Biz de ony talay oqyghan edik, biraq, naqúrystanghan joq siyaqty edik... Sóitsek, avtor Abaydyng qazaqty synaghan sózderin «...últymyzdy negizsiz qaralap, ruh pen namysty jer qylyp, jastardyng sanasyn ulaytyn sózder, olardy mektep oqulyqtary men aqynnyng jinaqtarynan alyp tastaytyn uaqyt jetti» deydi. Biraq, sózin dәleldeuge tyryspapty da.

Al, «Qara sózder» Abay dýniyeden ótken song 29 jyldan keyin, 4,2 mln (60 payyzday) qazaqty qyrghan Asharshylyqty negizdeu maqsatynda NKVD-ning kameralarynda jazylypty(?)» deydi. Búnysy da jalang sóz, eshqanday dәlel keltirmegen.

Jәne Janúzaqtyng búl maqala jazudaghy maqsaty «...Qara sózding zәrli uynan jastardy jәne últty qútqaru» kórinedi. Senseniz de osy, senbeseniz de osy!

Sonymen qatar ol Zәure Bataeva esimdi gollandiyalyq túrghynnyng osydan ýsh jyl búrynghy «Qazaqtyng eng belgisiz aqyny» degen maqalasyndaghy «Abaydyng ólenderin Álihan Bókeyhanov jazghan(?)» degen sózin qaytalap qana qoymaydy, Abaydyng «Qúsaly ghúmyr keshken túlgha» (T.Júrbay) bolghanyna da kýmәn keltiredi. Eng sonynda «Z.Bataeva Abaydyng tuyndylaryn synaghan tórtinshi ghana adam» deydi.

Birden aita keteyik, syn degen onday bolmaydy, syn degen eng aldymen naqty derekterge sýienip, taldau degendi bildiredi, al, qazaqsha bilmeytin, qazaq әdebiyetinen maqrúm, bar bolghany ózining «Abay men Álihan ekeui bir adam», «Ibrahim Qúnanbaev esimdi aqyn bolmaghan», «Aqylbay» men «Maghauiya» shyn adam esimi emes, laqap esim, miyf, anyz» deytin qabynghan qiyalyn (vospalennoe voobrajeniye) tizege salyp negizdeuge tyrysyp, 70 bet maqala jazghan, «saudyng tamaghyn iship, jyndynyng sózin aitatyn» adamdy bedel tútuy Janúzaqtyng atyna kir keltirmese, abyroy әpermesi anyq.

Al, Ghalym Baqytkereyúly Janúzaqpen ýndes oiyn Abaydyng sózderi arqyly negizdemek bolady: «Abaydyng qara sózderin ashyp oqy bastaghannan-aq qazaq balasynyng sanasyna onyng basqa últtardan, sonyng ishinde әsirese orystan kem ekendigi sinirile bastaydy. Ekinshi qara sózde sart pen noghaylardyng qazaqtardan artyq ekendikteri aityla kelip «orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qúrly da joqpyz» delinedi. Últtyng ústazy retinde maqtan tútatyn hakim Abaydyng dualy auyzynan shyqqan osynday sózden keyin qanday qazaq balasy ózin oryspen de, basqamen de teng sanamaq?»

Ary qaray tek qana osy saryn: «...onda búl teneuden keyin qazaq balasy qalaysha ózin qor sanamaydy? ...múnan keyin qanday qazaq qazaq bolghysy keledi? ...qalaysha qazaqylyqqa, qazaq últyna degen bir jekkórinish payda bolyp, ol ózining qazaqtyghynan bezinuge asyqpaydy?»

Baqytkereyúly Abaydy «orysty әsire әspettep, ony qazaqqa ýlgi etip, qazaqty odan tómen etip kórsetuining qajeti joq edi» dep kinәlay kelip, mynaday týiin jasaydy: «Osy orystan ózin tómen etip kórsetuding saldarynan qazaqtardyng boyynda әrbir orystyng aldynda tómenshiktep, iymenip túru kompleksi payda bolady.

Osy kemdik kompleksi janyn jegen әrbir qazaq balasy tezirek oryssha ýirenip, sol arqyly oryspen tenesuge asyghatyn bolady. ...Sonyng saldarynan Abay zamanynan bastau alghan qazaqtyng orystanu prosesi әli de jalghasyn tabuda».

Qazaqtyng orystanuyna basty kinәli Abay ma?

Birinshiden, kazaqtyng býkil orystanu prosesi, qazaqtyng ózin kem tútu kompleksi 1933-jyly jaryq kórgen Abaydyng «Qara sózderinin» kesirinen payda boldy dep, bәrine bir Abaydy kinәli etip kórsetu eshqanday qisyn-logikagha syimaydy. Sonda 1730-shy, әsirese, 1822-jyldan beri otarshyldar ne bitirgen?

Ekinshiden, búnday auyr aiyp taghatynday «Qara sózder» jaryq kórgeli beri de qazaqtyng bәri ony jastyghynyng astyna qoyyp, kýndiz-týni oqyp kelip pe edi? Eng bolmasa 5-synyptan bastap, 10-synypqa deyin týgel oqytylyp pa edi? Joq? Endeshe ne sóz búl? Ary barsa mynnan biri oqyghan shyghar qazaqtyn.

Ýshinshiden, búl degeniniz isti naghyz, kópe-kórneu búra tartu ghoy, óitkeni orystanu prosesi shyn mәninde «patsha ókimeti eki ghasyr boyy sheshe almaghan orystandyru mәselesin men eki jylda sheshtim» dep maqtanghan Hrushevting «tyndy iygeruinen» bastalghan joq pa edi? Oghan kinәliler óz kýnine bola Mәskeuge qarsy túra almaghan respublika basshylary men eng kýngeydegi qazaqy auyldargha deyin orys mektebin ashyp, úl-qyzyn soghan oqytugha qúlshyna kirisken jaghympaz, mansapqor «jaqsylarymyz ben jaysandarymyz» emes pe edi? Olar ózderining osy isimen kýni býgin de ainalysyp jatqan joq pa? 2008-2018 jyldar arasynda qazaq mektebining sany 139-gha, oghan barghan bala sany 155 myng balagha azayghan! Eldegi orys últynyng ýlesi 19 %-gha týskenimen, oryssha oqityn bala ýlesi 71payyz! Álemning bir de bir elinde búnday jaghday joq!

Búnyng eshqaysysyn esepke almaghan Baqytkereyúly mynaday qorytyndy jasaydy: «Abay shyn mәninde óz halqyn jer etip, ony ózgelerge taba etu arqyly ózi biyiktegen túlghalardyng biri boldy. ...Óz últyn mysqylday otyryp ayausyz kemsitu Abay shygharmashyldyghynyng bir túghyry boldy. ...Abay siyaqty óz últynyng qoyasyn aqtaryp «dosqa kýlki, dúshpangha taba etken» bir úly túlgha bar ma eken? Mýmkin, ol shynymen de qazaqtyng namysyn qamshylamaq bolghan shyghar, biraq búl jerde «aryq atqa qamshy da auyr» degen qazaq danalyghy eskerilui tiyis edi. Múnday kezde onyng últtyq ruhyn kóteretin, onyng ózine degen senimin nyghaytatyn ór tuyndylar qajet edi. Biraq Abay atamyz onday biyikten kórinip, óz halqynyng ýdesinen shygha almady. Endi qazirgi óskeleng jas úrpaq onyng sol qateligin qaytalamasa eken deymin!»

Biz de eki baurymyzdyng jazbasyna qorytyndy jasap kereyik. Eng aldymen aitarymyz: «Ekinshi sóz» «...qúly, kýni qúrly da joqpyz» dep bitpeydi. «Baghanaghy maqtan, baghanaghy quanghan, kýlgen sózderimiz qayda?» dep bitedi. (Ghalym bolsa ózining pikirin salmaqty ete týsu ýshin ol sóilemdi әdeyi tastap, aram әdisti qoldanyp otyr). Ózi bilmegen, bilgenning tilin almaghan halqynyng isine kýiip-pisken, namystan kókiregi qars airylyp, jarylarday bolyp túrghan adamnyng sózi búl! Mәsele – osynda! Biz osyny týsinuimiz kerek.

Eki azamattyng bar aitary - Abaydyng qazaqtyng dosy retinde jylatyp aitqanyna tereng boylay almay, betindegisin qalqyp qana alghan, sondyqtan teris týsingen ózderining jәne ózderi sekildilerding oi-pikiri ghana. Búl jerde Ahmet Baytúrsynúly atamyzdan artyq aitqan eshkim joq: "Abaydyng key sózderin, oilanyp daghdylanghan adam bolmasa, myng qaytara oqysa da týsine almaydy. Ne maghynada aitylghanyn bireu bayandap úqtyrghanda ghana biledi. Sondyqtan Abay sózderi jalpy adamnyng týsinuine auyr ekeni ras. Biraq ol auyrlyq Abaydyng aita almaghanynan bolghan kemshilik emes, oqushylardyng týsinerlik dәrejege jete almaghanynan bolatyn kemshilik. Olay bolghanda aiyp jazushyda emes, oqushyda". Basqasha aitsaq, búl oqushylardyng kinәsi de emes, búl olardyng sory!

Janúzaq «abaytanushymyz» deytinder, aqyn shygharmasy turaly óz oiyn aitqandargha «Abaydy týsinbeysinder» dep qorghanady» deydi. Dúrys aitylghan!

Birinshiden, Abaydy týsinetin adam, «Qara sózdi» «basqa adamdar jazdy» degen sandyraqty sóz dep qarastyrmas ta edi. Sebebi, «Baqara» sýresindegi «Eger kýdiktensender (Qúrannyng Qúday sózi ekenine - Ó.A.), sender de osyghan úqsas sýre týsirinder» degen ayat ta bir, «Qara sóz» de bir – Abaydan basqa eshkim ony jaza almaydy!

Ekinshiden, «Oqyrmandary Abaydan jýz-myng ese kóp Hayyam, Shekspirlerdi nege barlyq tilderde jaqsy týsinedi de, Abaygha kelgende ony týsine almaydy jәne ol basqa tilderge audarugha qiyn?!» deydi Janúzaq. Búl da dúrys - týsine almaydy. Sebebi, Abaydan basqa óleninin, shygharmasynyng bәri derlik, tipti, lirikasynyng ózi túnyp túrghan tereng oidan, qabat-qabat filosofiyalyq payymnan túratyn bir de bir aqyndy taba almaysyz. Abaydyng basqa aqyndardan aiyrmashylyghy da, artyqshylyghy da sonda!

Sol Omar Hayyam, Shekspiyr, taghy kim bar, Gete, Gugo, Servantes, Pushkiyn, Rudaki, Nauayiyding eshqaysysy Abaydyng basynan keshkeni keshken joq, qaytsem halqymdy ózgelermen teng etemin dep izdenumen, arpalyspen ómiri ótken joq. «Pushkin – nashe vse!» dep kórshiler kókke kóteretin aqyn búl jaghynan Abaydyng qolyna su qúnggha jaramaydy, senbesenizder onyng ýsh tomdyq tandauly shygharmalar jinaghyn qolgha qyzyl qalam alyp, asyqpay oqyp shyghynyzdar.

Abay ne ýshin qazaqty ayamady?

Ýshinshiden, Abaydy «qazaqtyng ruhyn jer etti, sanasyn ulady, «dosqa kýlki, dúshpangha taba etti» dep kinәlaytyn myrzalar, sizder shynymen-aq úly aqyn «halqynyng namysyn taptady, halqyn túqyrtu arqyly ózin úlyqtady» dep oilaysyzdar ma? Onda qatty qatelesesizder! Dәlel mynau.

Bizding Shymkentte alty audandy basqarghan, keyin Senat deputattyghyna saylanghan Quanysh Aytahanov esimdi azamat boldy. Sózge - sheshen, iske – kósem onyng jalghyz ghana kemshiligi bar edi: is jýrmey jatsa Aytahanov kópting kózinshe ózining orynbasarlarynan bastap eshkimdi de ayamaytyn. «Men senderge kópting ishi demey qatty aityp jatsam, ol da halyqtyng mýddesi ýshin, ony týsinuge tiyissinder» degendi «ishing bilsinge» qaldyratyn.

Mine, sol uaqytta onyng týpki oiyn týsine qoymaytyn basshylar «Aytahanov bizdi ýnemi qarapayym halyqqa jyghyp beredi de otyrady, bizding abyroyymyzdy oilamaydy» dep qapa bolatyn. Biraq, olar qansha jerden myqty kóringenmen et pen sýiekten jaralghan, qam sýt emgen pende Qalekenning de «qap, qatty ketip qaldym-au osy!» dep, key týnderi tandy kózben atyratynyn bilmeytin... Ertesine ol júmysqa eshkimge úryspaugha belin bekem buyp keletin. Biraq, isting jýrmey jatqanyn, әsirese, jany ashymastyqty, nemqúraydylyqty kórgende, «júmys istemeytin adamdy, tughan bauyrym bolsa da jek kórip ketemin» deytin ol, qaytadan qatty ketip qalghanyn bayqamaytyn. Taghy artynan «men aitpaghanda kim aitady? Eng bolmasa namysyna tiysem nәtiyje shygharar» degen oigha kelip, ózin júbatatyn.

Keyin, ózderi osy ayaushylyqty bilmeydi dep oilaytyn adam auysyp ketken son, sol jigitter ótkendi ózara әngime etip otyrghanda Aytahanovtyng ózi de kópting aldynda asa siyrek bolsa da, dәl sol artyq ketip qalghany ýshin, qaramaghyndaghylardan abyroyyn tógetin sóz estigen kezde qara narday qayyspay kóteretinin eske alyp, sonyng bәri halyq dep kýiip-janghannan ekenin endi týsinetin.

Áne, sol kezde baryp olar: «E-e, Qalekendiki dúrys eken ghoy, halyq aldynda qatty aitsa janymyzdy qinau ýshin emes, biz etek-jenimizdi jinau ýshin, bizding namysymyzdy janu ýshin aitady eken ghoy» degen toqtamgha keletin... Saghynyp, artynan izdep baryp jýretin, toy-tomalaghynan qaldyrmay shaqyrumen bolatyn.

Endeshe Abayday danyshpan adam da kópting kóniline qaraudy, «kim ne aitady» deudi emes, qalayda nәtiyje shygharudy oilady dep bilgen jón. «Shoshimyn keyingi jas balalardan» dep túrsa da, týbinde úrpaghy «orystyng tilin ýiren» degeni «shen ýshin, qyzmet ýshin emes», «dýnie de ózi, mal da ózi - ghylymdy ýiren» degeni ekenin týsinetinine sendi, sol sebepti júmsartpady sózin. Qayta neghúrlym ashylau aitsam, soghúrlym erterek halqymnyng namysyna tiyermin, sonda erterek nәtiyje de shyghatyn bolar dep oilady. Al, biz bolsaq, Abay: «Turasyn oilaghanda, balana qatyn әperme, enshi berme, baryndy salsang da, balana orystyng ghylymyn ýiret! Myna men aitqan jol - mal ayar jol emes. Qúdaydan qoryq, pendeden úyal, balang bala bolsyn deseng - oqyt, mal ayama!» dep, mandaygha salyp qalghanday etip, soqyrgha tayaq ústatqanday etip orystyng ghylymyn ýiret dep túrsa da Abaydyng oiyn týsinbey qalamyz. Esesine odan keyingi «Áytpese, bir it qazaq bolyp qalghan son, saghan rahat kórsete me, ózi rahat kóre me, ya júrtqa rahat kórsete me?» degen sóilemge jabysa qalamyz-daghy, Abaydyng jazbaghanyn jazdy etip, ózimizding sholaq aqylymyzgha salyp, teris piship ketemiz: «oryssha oqyp, orys tilin bilmese balang bala bolmaydy, ol oryssha bilmeytin (Abayda búnday sóz joq qoy?!) it qazaqtardyng biri bolyp qalyp saghan rahat kórsetpeydi, ózi de rahat kórmeydi, ya júrtqa rahat kórsetpeydi» dep otyr. Osydan keyin qalaysha «qazaqsha oqyp, qazaqy tәrbiyemen ósken bala adam bolmaydy» degen týsinik qalyptasyp, «qazaqy bala bala emes» degen mәtel payda bolmaydy?» (Gh.Baqytkereyúly)

Taghy bir manyzdy mәsele. Biz «Qara sózderdi» orysshagha da, basqagha da audarmauymyz kerek. Óitkeni, ol o bastan qazaq ýshin, qazaqqa ghana arnalyp jazylghan dýniye. Onda bizding ishki sharuamyz aitylghan.

Ári, Abaydy audarudyng qiyn ekeni de ras. Gerolid Beliger aghamyz da: «Men qazaqtar Abaydy nege audarmaydy dep ókpeleushi edim, M.Dudinge Abaydyng 33 ólenin audartuna tapsyrys berilip, ózim oghan jolma-jol audamasyn birneshe núsqa etip, «mynau ýstingi qabattyng audarmasy, mynau onyng astarynyn, mynau ekinshi astarynyng audarmasy» dep jazyp bergenimde, Abaydyng ólenderin audarugha bolmaytynyna kózim jetti» dep jazyp ketken bolatyn. Shynynda da, Abaydy shynymen-aq bilgisi keletin adam bolsa, qazaqsha ýirenip alyp, týpnúsqadan oqysyn.

Abay jayly qay uaqytta jazghan dúrys?

Tórtinshiden, búnday post jazar aldynda kim bolsa da Abaydyng ólenderin qaytadan bir qarap shyqqany jón bolar edi. Óitkeni 16 jasynda ýilengen ol kelbetti, sauyqshyl, seri, әielqúmar jan bolghan. «Abay kele jatyr» degende barghan auylynyng әielderi ajarly qyz-kelinderin jasyryp, әurege týsip qalady eken. Sonday bir jazghykýngi jiynda jalanayaq qyzmetshi jas kelinshekke «myna baytaldyng jýrisin-ay!» dep әzildegeninde,

Bir emes, birneshe ret baytal dedin,

Ózim de dәl solay dep aitar dedim.

Ayghyr shapsa baytalgha qúlyn tuar,

Tumaghan sen baytaldan saytan ba edin?! – degen «sybaghasyn» da alghan kezi bolghan Abay 21 jasynda bolys bolyp saylanghan song kýrt ózgeredi.

Jasymda albyrt óstim oidan jyraq,

Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq.

Erte oyandym, oilandym, jete almadym,

Etek basty kóp kórdim elden biraq, - dep eske alady ol búl kezdi keyin. Boyyndaghy atanyng kýshimen, ananyng sýtimen kelgen, әjening tәrbiyesimen berilgen әdiletsýigishtik qasiyet ony paraqorlyq jaylaghan elde kýreske erte týsiredi. Jenisinen jenilisi kóp bolghan Abay kýresining shyny – 1885 jylghy Qaramoladaghy siyezde onyng tóbe by bolyp saylanyp, 93 baptan túratyn, qylmystyq isterge qarsy Reseyding dalagha arnalghan zang erejelerin jazuy. Ózderiniz oilanyzdarshy, Abaydyng mysalynan basqa tarihta osyghan úqsas taghy bir jaghday boldy ma eken?! Endeshe, patsha ókimetin sonday qadamgha barugha mәjbýr etken Abay qazaq ýshin odan artyq ne istesin, ólsin be endi?! (Aytpaqshy, taqyryptaghy tyrnaqsha ishindegi sóz – Janúzaqtyng postynan...)

18 jyl qúrghan biylikten (9 jyl bolys, 9 jyl bolystyng biyi) ketip, aqyndyqqa birjola bet búrghanda, bar bolghany 41 jastaghy Abaydyng 1886-jyly jazghan ólenderin qaranyz: «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy arman», «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek», «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym», «Kónilim qaldy dostan da, dúshpannan da», «Ghylym tappay maqtanba», «Sabyrsyz, arsyz, erinshek». Osylay jalghasa beredi.

Sondaghy Abaydyng kýresi – qazaqtyng bolmysyn ózgertu ýshin jýrgizgen kýres. Patsha ókimetin sәl de bolsa aitqanyna kóndirip, aidauyna jýrgize alghan Abay endi qazaq qoghamyna qarsy jalghyz qalghanda ózi bilmegen, bilgenning tilin almaghan halqynan, Syrym batyr aitqanday, kýnde jeniletin bolady...

Sol kezde ol «Ishim ólgen, syrtym sau» (1889 j.) dep kýnirenedi.

Tughan jerdi qiya almay,

Tentekti jenip, tyya almay,

Áli otyrmyz úyalmay,

Taba almadyq ónge eldi,

Adam degen danqym bar,

Adam qylmas halqym bar,

Ótirik pen ósekke

Bәige atynday anqyldar (1890j.), – dep ah úrady Abay. Biz bolsaq ol ólendi oqymaymyz, esesine: «Qayratty kýnimde qazaqty qiyp bóten jaqqa ketpek týgil, ózin jaqsy kórip, ýmit etip jýrippin. Qashan әbden bilip, ýmitimdi ýzgen kezde, ózge jaqqa baryp, jatty óz qylyp, ýiir bolarlyq qayrat, jalyn sónip te qalghan eken» degen 9-qara sózin oqyp alyp, «Búl degenimiz qazaq jastaryna qazaqtan senderge qayyr joq, sondyqtan qayratty kýnderinizde óz baghyndy ózge júrttan izdender, mening qateligimdi qaytalap, men siyaqty ókinishte qalmandar degen tikeley núsqau emes pe?» (Gh.Baqytkereyúly) dep, kórinip túrghandy ghana kóremiz, astaryna ýnilgimiz, maghynasy mәn bergimiz kelmeydi.

Mensinbeushi em nadandy,

Aqylsyz dep qor tútyp.

Týzetpek edim zamandy,

Ózimdi tym-aq zor tútyp.

Tappadym kómek ózime,

Kóp nadanmen alysyp.

Kónbedi eshkim sózime,

Ádetine qarysyp.

Jarly emespin, zarlymyn,

Ony da oila tolghanyp.

Júrtym deuge arlymyn,

Ózge júrttan úyalyp.

Múnday elden boyyng tart,

Men qajydym, sen qajy.

Aytyp-aytyp ótti qart,

Kónbedi júrt, ne ylajy? (1891j.)

Qayghy shyghar ilimnen,

Yza shyghar bilimnen.

Qayghy men yza qysqan son,

Zar shyghady tilimnen. (1892j.)

Mine, osy joldar, zamandy týzetpek bolyp, kóp nadanmen alysqan, jene almay qajyghan zarly qarttyng auzynan shyqqan zәrli sózder 9-shy «qara sózdin» qalay, qanday jaghdayda payda bolghanyn taygha basqan tanbaday anyq kórsetip túr.

Taghy sene bastaymyn

Kýnde aldaghysh qulargha.

Esim shyghyp qashpaymyn,

Men ishpegen u bar ma? (1896j.)

Osylay ishpegen uy qalmaghan Abay 1898 jyly alghash ret ólimdi auzyna alady, ómirining týiini siyaqty etip, әigili ólenin jazady:

Ólsem ornym – qara jer syz bolmay ma,

Ótkir til – bir úyalshaq qyz bolmay ma.

Mahabbat, ghazauatpen maydandasqan,

Qayran mening jýregim múz bolmay ma!

Amalsyz taghdyr bir kýn kez bolmay ma,

Bireuge jay, bireuge tez bolmay ma.

Asau jýrek ayaghyn shalys basqan,

Jerin tauyp, artqygha sóz bolmay ma!

Sonda jauap bere alman men bishara,

Sizderge erik tiyer, bayqap qara.

Eki kýimek bir jangha әdilet pe,

Qany qara bir janmyn, jany jara.

Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma!

Oy kirgeli tiymedi erik ózime,

Sandalmamen kýn keshken týspe izime.

Ózi ermey, erik bermey, júrt qor etti,

Sen esirke, tynysh úiyqtat, baq sózime!

Ishim – tolghan u men órt, syrtym dýrdey,

Men kelmeske ketermin týk óndirmey.

Óleng shirkin – ósekshi, júrtqa jayar,

Syrymdy toqtatayyn aita bermey. (1898 j.)

Abay toqtasa da, ózining jauap bere almaytynyna deyin jazyp ketse de biz toqtamaymyz, «bir jandy eki kýidirgenimizdi» qoymaymyz, ózimiz bir adamdy jene almay jýrip, «ishi tolghan u men dert», «mynmen jalghyz alysqan jangha» «aryq atqa qamshy auyr bolatynyn bilmedin», «últtyng ruhyn kóteretin, onyng ózine degen senimin nyghaytatyn ór tuyndy jazbadyn» dep kinәlaymyz. Endi eng bolmasa osydan keyin toqtatayyq, tynysh úiyqtaugha mýmkindik bereyik...

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz