(úly aqynnyng úmyt qalghan ýi-jayy jayynda oi-tolghau)

Qazirgi tanda Abaydyng qystauy «Qúnanbaydyng Aqshoqysy» delinedi. Búl  qatelik, qajynyng túraghy – Bórili bolghan! Tayauda, Abay kýni taqaghanda, Semey qalalyq TVK-6 telekompaniyasynyng preziydenti Omarbek Bayuaqov myrzagha «Osy qatelikti týzesek, ol ýshin Aqshoqydaghy Abay ýiining ornyn týsirip qaytsaq qaytedi» dep ótindim. Omeken: «O, búl manyzdy mәsele, biraq dәleling qaysy?»  dedi. Men: «Sol qystauda túrghan qariya balasyna «mynau Abay túrghan ýiding orny, saghan amanat!» dep kórsetken eski júrtty bilemin» dedim. «A, onda boldy, bitti, barayyq!» dep kelisti. Aqshoqygha attanghandaghy maqsat – onyng egesi Abay men Dildә, solardyng menshikti qystauy degen kózqarasty bekitu edi. Mәn-jaydy ret-retimen bayandayyq.

1860 jyldyng jazy, Qúnanbay jana ýilengen Abay-Dildәni Aqshoqygha attandyrghan bolatyn. «Sol jer senderge bólgen enshim» dep. Sonan beride qarsaq jortpas qúladýzde eldi meken payda bolghan.  Sol mekende Abaydyng otyz ýsh jyl (1860-1893 jyldar aralyghy) qystaghany aqiqat.

Qystauynda jigit Abay kýz, qys ailaryn qalay ótkizgen?

Abay nasihat ólenderi, audarma, әn shygharu qyzmetterine kirisken sәtterdi kórkem tilmen bayanday kele, Múhtar Áuezov bylay deydi: «Osymen qatar, Abay ózi tilemese de, auyr kórip, boyyn alyp qashamyn dese de, erkine qoymay, búghan masyl bolyp, asyla jýretin taghy bir mindet, beynet bar. Ol – el ishining dau-shary». El júmysyna kóp aralasqanynyng resmy dәleli – 1890 jyldyng qyrkýiek aiynda general-gubernator baron Taube anshylyq myltyqty syigha tartty.

Abaydyng ózi turaly aitqandary: «...Kóringenge qyzyqtym» («Oygha týstim, tolghandym» óleninde), «Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq, Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq» («Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?»), «Qadirli basym, Qayratty jasym, Ayghaymen ótti, amal joq» («Segiz ayaq»). Osynyng bәri qayran jastyq shaghy, bolystyq qyzmeti, yaghny Aqshoqyda ótken ómiri jayly. Sonymen birge, ghylym sarasyn tapqan, aqyndyq qyzmetke kirisken, onan song qara sóz múrasyn jazudy qolgha alghan, aghartushylyqtan hakim biyigine qaray satylaghan kezen-kezenderi de osy qystauda ótkeni haq.

Sóz bolyp otyrghan otyz ýsh jylda dýniyege kelgen ólenderining sany – 103. Oghan ýsh poemasy  («Ázimning әngimesi», «Masghút» jәne «Vadiym») men audarmalaryn qosynyz. Sóitip, 1884-1890 jj. kólemindegi «Abay – jana jazba әdebiyetting atasy», – degizgen klassikalyq ólenderding basym kópshiligi Aqshoqyda tuyldy. Demek, Aqshoqy – poeziya besigi!

Poeziya besigi deytinim, jaylau tósinde qoly jetpegen tynyshtyqty Abay osy Aqshoqydan tabatyn. Áygili «Abay joly» epopeyasynyng «Biyikte» tarauynda Múhang  Aqshoqy tynyshtyghyn bylaysha suretteydi: «Ishinde oy shyraghy janghanday bolyp, salmaqpen qaraghan kózderi qarsydaghy terezege qadalady. Kýn týsip túrghan qarly adyrgha úzaq-úzaq qaray týsedi. Ózinshe bir myghym kýshpen, úghymsyz bir múnmen júmyrlana býgilgen tóbe-tóbeler. ...Ózimen ózi bop tolghana oilanghan uaqyttarynda kóz aldyna kópten-kóp oralatyn osy adyrlar». Kórip otyrmyz, Múhang qalamy Abaydyng jan dýniyesin biylegen sezim men shabytty Aqshoqy tabighatynan ajyratpay, bir býtin qylyp surettegen. Túraghúldyn: «Ákem kóbinese ólendi qysty kýni jazushy edi» deytini sol.

Semeyden Aqshoqygha jetkenshe osy jәitter әngimelenip, jolymyz qysqarghan edik. Tyndaushynyng biri, әriptes inim Erzat Erbolúly: «Aghasy, Aqshoqy nelikten Qúnanbay auyly atandy? Qajynyng muzeyi Aqshoqyda boy kóterui sonyng aighaghy emes pe?» degen súraqty qoyghan bolatyn.

Men: «Oghan sebepker Qúnanbay qajynyng Aqshoqygha jerlenui, sonan qorymy osy arada, demek, qonys ta oniki degen pikir qalyptasty» dedim. Mysalgha belgili ghalym Túrsyn Júrtbay «Eraly jazyghy» degen maqalasynda bylay deydi: «Batysyndaghy Aqshoqynyng etegin Qúnanbay qonystanghan. Sol qystaudyng shetindegi ýlken ziratqa Qúnanbay men onyng úrpaqtary jerlengen» («Múhtar Áuezov» ensiklopediyasy. – Almaty, 2011, 254-bet). Osy payymdy «Qúnanbay qorymy» atty maqalasynda professor Arap Espenbetov te aitqan. Sol siyaqty Abay audanynyng ekinshi hatshysy bolghan, belgili sheshen Bәttәsh Sydyqov aghamyz Abaydyng 125 jyldyq mereytoyynda (1971 j.) Dimash Qonaev bastaghan delegasiya aldynda sóilegen sózinde «Qúnanbaydyng Aqshoqysy» dep atap aitty. Demek, qatelik Qúnanbay ziratyna qatysty ekendigi anyqtalyp otyr.

Endigi sózimiz «Qajy Aqshoqygha nelikten jerlengen eken?» degen mәsele tónireginde órbidi. Onyng mәnisi mynau: «Tobyqtyny el qylghan» (Abay) Qúnanbay óle-ólgenshe «Jer óspeydi, el ósedi» degen qaghidany ústanghan. Oghan Bórilige otyz jyl (Núrghanym Berdiqojaqyzyna ýilengen 1855 jyldan qaytys bolghan 1885 jylgha deyingi aralyqta) túraqtap, sol ónirdi úrpaghyna enshilegeni aighaq. Atap aitqanda, Tyshqan búlaghy (Tyshqan degen uaq bayynyng esimi, әuelde búlaq soniki bolghan), Tizesu, Araltóbe degen jerler. Qúnekeng qazasyna tura bir jyl ótkende, Abay dayyn qonysty alghysy kelgen Áygerimning kóniline qaramastan Shynghystau ishindegi Áuez qoja auylyn Bórilige kóshirip әkeledi (Áuezding nemeresi ózin әlemge tanymal eterin Qúday sezdirgen siyaqty).  Ótkir tildi qart aqyn Baykókshe Abaydy menzep: «Qúnan ketti – aldynan jarylqasyn, artynda altyn qaldy at basynday», – degendi osy Bórilide, janaza kezinde aitqan. Mәiitti Jiydebaygha aparyp, sheshesi Zerening qasyna jerlemekshi bolghan. Biraq jetkize almaghan. Nege deseniz, Aqshoqygha jetkende mәiit búzyla bastaghan. Bórili men Aqshoqy arasy 60 shaqyrym. Jiydebaygha әli de 70 shaqyrym, arbaly kóshpen aptap ystyqta jetkizip kór. Mine, qajynyng Aqshoqyda jerlenu tarihy, onda alghashqy beyitting payda bolu jayy osy (qajynyng 1885 jyly tamyz aiynyng basynda dýniyeden ozghany Abaydyng dosy Dolgopolovke qatysty resmy raporttan naqty belgili).

Jol boyyna osy әngimeler shertildi. Sonymen, Qúnanbay qorymy (panteon) manyna jetip, aruaqtargha qúran baghyshtadyq. Bir tәuiri, qorym manayy da, qajynyng muzeyi de jarqyrap túr eken. Biraq barsha turister legi osy aradan at basyn keri búrady eken. Nege? Óitkeni, búl aumaq Abay auyly degendi menzeytin kórsetkish joq. Ol ol ma, Abay ýiine qaray bastaytyn jol týgili soqpaq ta joq. Ondaghan myng turister zirat manynan keri qaytatyny anyq.

Senseniz, Abay túrghan ýiding orny men aqynnyng shygharmashylyq laboratoriyasy bolghan dóng (tóbe) qol sozym-aq jerde, jarty shaqyrym da bolmaydy.  Bizder  sol tóbege kóterilgende «ÓLEN-TÓBE» degen jazuy bar konstruksiya qúlap jatyr eken (mal sýikenip qúlatqan). Ornyna qayta túrghyzdyq.

«TVK-6» telekompaniyasynyng týsirushi toby

Aldymen «Abay túrghan ýiding orny qalay tabyldy?» degendi jetkizeyik halyqqa. Osydan on jylday búryn Astanada jýrgen kezimde «Abay túrghan ýiding ornyn biletin kisi bar» degenning shet-jaghasyn estip qalgham. «Abay ýiining orny» degen sóz esimnen ketken emes, onyng eleusiz jatqany nesi dep tang qalumen boldym. Sonan, qoyshy, izdegen kisim Aqshoqydaghy sharuashylyq qojalyghynyng iyesi bolyp shyqty (esimin úmyttym). Ol birden-aq Abay túrghan ýiding júrtyna alyp bardy. «Búl kiyeli oryn, úmyt qalmasyn!» dep qariya atam maghan amanattaghan edi. Mynau ýiding syrtynda tastan qalanghan yqtyrma-qorghan bolghan, onyng da tastary kóp edi, kolhoz, sovhozdyng sharuashylyq múqtajyna tasylyp bituge ainaldy dedi fermer jigit.

Abay túrghan ýiding oryny (eski júrt)

Endi janaghy eskertkish temirge oralayyn. Bórili qystauynyng eki egesi bolghan: әuelgisi – Qúnanbay, ekinshisi – Áuez qoja. Demek, búl qystauda eki muzey qatar túrsa esh sókettigi joq. Osy payymdy Abaydyng 175 jyldyq toyy qarsanynda aityp-aq jýrdim. Biraq eshkim qúlaq aspady. Biylikting nazar qalay audaru kerek? Sol ýshin óz qarajatyma aldarynyzdaghy arnau konstruksiyany jasatyp, óleng tóbe basyna ornatuyma tura kelgen edi. Onyng aldynghy betine eki tas taqta bekitilgen edi. Birinshisine «Búl Abaydyng klassikalyq ólenderi dýniyege kelgen kiyeli dón» degen, ekinshisine «Aqshoqyda tughan ólen, óleng men әn, san-salaly jyrlar kóshirilip, jattalyp, әuendep tolqyp tarap jatty» (Áuezov) degen sózder qashalghan edi.

Kórip otyrsyzdar, mening talpynysym nәtiyjesiz boldy. Ólen-tóbede túryp әriptestermen bólisken әngimening úzyn-yrghasy mine osy.

Kiyeli dóng ýstinen ainalagha qaraghanda Abay túrghan ýlken ýiding orny, su ishken qúdyghy, bir jaghy – júmyrlana býgilgen tóbe-tóbeler, ekinshi jaghy – kósilgen dala kóz sýisintedi.  Sonymen qatar, eski júrttyng biz qarausyz qaldyq, milliardtaghan qarjynyng búl jaqqa júqanasy da jetpedi dep múnayghan hәlin de sezingendey bolasyz.

Abay men Dildәning qúdyghy

Abaydy adamzattyng Abayy degizgen filosofiyalyq ólenderi men hakimdik qara sózderi tuylghan meken – Jiydebay! Sondyqtan Aqshoqynyng mәrtebesin kótergennen onyng statusy tómendep qalmasy anyq. Aqshoqy qazirgidey tek qorym, ziyarat orny bolyp qalmasa degendik bizdiki. Úly aqyn otyz ýsh qysty qystaghan ózge mekening kәne?! Qay jaghynan da Aqshoqy – jer shoqtyghy emes pe!

Jә, Aqshoqy mәrtebesin ne ýshin kóteru kerek? Dóng ýsti әseri keremet, Arqanyng samaly keudeni keredi. Mine, «Biz Abaydy kórgenbiz» degendey tónkerilip qoytastar da jatyr. Sonyng birinde shapanyn jelbegey jamylyp otyrghan Abaydy kózge elestetu qiyngha soqpaydy.

Árbir abaysýier turistke keregi de osy sәtti sezinu emes pe. «Abay joly» epopeyasynda taghy Múhan: «Auylda jýrgende qysy-jazy dóng basynda ótetin kesh, qazir taghy da bir ózgeshe bop serpiltip, óz quatyn airyqsha bildirip, Abaygha qatty әser etedi...», – dep bilmese jazar ma edi. Mysalgha Gete, Balizak, Pushkiyn, Tolstoy syndy әlem klassikterding tughan jerine tabany tiygen turister ol jerding ziraty nemese alleya, parkine ghana kóz sala ma? Olargha geniyding shabyty shalqyghan, shygharmasyn tuylghan jer bәrinen qymbat emes pe. Mine, Aqshoqy Abaydyng Aqshoqysy ekenin moyyndap, úly aqyn ýiining ornyna, eng bolmaghanda, maketin túrghyzu sol ýshin kerek. Aytpaqshy, qystaudyn  jayly qonysqa ainaluy – Dildә hanymnyng eren enbegi (Aqshoqy «ýlken auyl» ataluyna Abay ghana emes, Dildә bәibishe de sebepker). Demek, ýiining aldy Dildәnin, al shoqynyng ýsti Abaydyng mýsinimen kórkeyse núr ýstine núr. Sol siyaqty «Abay oqulary» degen oqushy balalardyng dәstýrli forumy Jiydebayda, mazar-kesenede ótkennen góri ólen-tóbede ótkeni әldeqayda qayyrly, әserli bolary haq...

Mine, tóbede túryp qiyalmenen bolsa da, keleshek әdemi kórinisti osylaysha kóz aldymyzgha elestettik. Týs auyp ketkenin de endi ghana bayqadyq. Úly Abaydyng ruhy qalyqtaghan Aqshoqymen qimay qoshtasyp, habardy týsirushi top «Semey qaydasyn» dep qara jolgha bettegen edik.

Qorytyndy: Júrtshylyqtyng Aqshoqy qystauyn tek panteon aumaghy dep bilui jetkiliksiz. Abaydyng ýii, ólen-tóbesi turister kóruge asyghatyn nysangha ainaluy kerek!  Búl, әsirese, Abaygha qarsy shabuyl ýdegen qazirgi tanda ótkir mәsele. Maqalada aitylghan jәitterge Abay atyn iyelengen oblys basshylyghy nazar audarady, hakim atamyz otyz ýsh jyl qystaghan ýiding orny joghalyp ketuine jol bermeydi dep sengimiz keledi.

Asan Omarov

Abai.kz