Qazaq tili memlekettik til bolghasyn san-salada, týrli dengeylerde, týrli-týrli әdis-tәsildermen oqytylady. Biraq olardyng arasynda birtútas jýie joq, satyly baylanys joq, memlekettik tildi qay dengeyde qalay biluding zandastyrylghan talaby joq.

Osyny eskerip jazdyng basynda «Qazaq tili» Halyqaralyq akademiyasy orta mekteptegi qazaq tili mәselesin talqylap, tiyisti oryndargha úsynystar engizgen bolatyn (mәtini tómende). Búdan tars etken keri habar bolmady. Aytary joq bolar. Tek Qazaqstan Respublikasy Oqu-aghartu ministrligi Y.Altynsarin atyndaghy Últtyq bilim akademiyasynan habarlasyp, qazaq tilin qazaq mektepterinde oqytugha qatysty tújyrymdama jasau júmysy bastalghanyn habarlaghan edi. Ayaghy siyr qúiymshaqtanyp ketken song onyng ózi shygharyp salma jauap bolar dep týidik. Bilimdarlardyng tamyz jiyny qarsanynda qararymyzdy BAQ-qa kópshilikting nazaryna jariyalaudy jón kórdik.

Osynyng myna jerlerine ózgeshe aitarym bar deytin baghdarlama avtorlary, til mamandary, praktik múghalimder bolsa tyndaugha, talqylaugha әzir ekendigimizdi mәlimdeymiz. Akademiya mamandary óz ústanymyn kez-kelgen dengeyde, tipti parlament qabyrghasynda qorghaugha dayyn. Akademiya qabyrghasynda memlekettik tildi oqytudyng әr dengeyine, әr satysyna qatysty múnday ghylymiy-әdistemelik taldaular әli de jalghasatyn bolady. Óitkeni qazaq mektebindegi qazaq tilining baghdary qate!

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi
Basshysynyng orynbasary Balaeva Aida Ghalymqyzyna!

«Orta mektepterdegi qazaq tili» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq dóngelek ýsteldin

QARARY

 «Qazaq tili» Halyqaralyq akademiyasy men Memlekettik tildi damytu instituty birigip 2023 jyldyng 8 mausym kýni «Orta mektepterdegi qazaq tili» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq dóngelek ýstel ótkizdi.

Jiyngha Qazaqstan Respublikasy Oqu-aghartu ministrligining ókilderi, oqulyq jәne baghdarlama avtorlary, joghary oqu oryndarynyng professorlary men oqytushylary, mektep múghalimderi, ghylymiy-zertteu instituttarynyng qyzmetkerleri, әdisker ghalymdar, doktoranttar men magistranttar, BAQ ókilderi shaqyryldy.

1. Qazaq tili pәni boyynsha janartylghan baghdarlamanyng kemshilikteri:

a) Janartylghan baghdarlamadaghy basty kemshilik: maqsat jetkiliksiz qoyylghan, grammatika turaly aitylmaghan. «Qazaq tili» pәnin oqytudyng maqsaty – ana tilin qadirleytin, qoghamdyq mәnin týsinetin túlgha qalyptastyru, sonday-aq qazaq әdeby tili normalaryn saqtap, dúrys qoldana biluge, erkin sóilesuge jәne sauatty jazugha ýiretu degendi tolyqtyru kerek.

ә) Janartylghan baghdarlamanyng ózegi – leksikalyq taqyryptar. Biraq olardyng beriluinde jýie joq:

2 tarau. JASTAR MÁDENIYETI JÁNE MÁSELESI.

3 tarau. QAZIRGI QOGhAM. MIGRASIYa. ZIYaTKERLIK MIGRASIYa.

4 tarau. ÁLEMDI ÓZGERTKEN ÓNERTABYSTARY

5 tarau. BEYBITShILIK, QAUIPSIZDIK JÁNE JAHANDYQ EKONOMIKA.

9 tarau. ENBEK NARYGhY JÁNE SÚRANYS.

(11 synyp, Qazaq tili)

Bizdinshe, leksikalyq taqyryptar:

- Grammatikalyq taqyryptarmen baylanysty mәtinder bolu kerek;

- Tilding anyqtamasyna (200 anyqtama) qatysty bolu kerek;

- Semantikalyq kategoriyamen baylanysty bolu kerek;

- Publisistikalyq jәne ghylymy stilidegi mәtinderde grammatikalyq taqyryptardyng ózi týsindirilui kerek;

- Álemning qazaq tilindegi beynesin kórsetetin mәtinder boluy kerek.

b) Janartylghan bilim baghdarlamasynda ortaq kemshilik – oqu maqsattaryn toptastyruda tyndalym men aitylymnyng balama sipatynda berilui. Búl – qate. Dúrysynda mәtin tanu (oqylym-tyndalym) men mәtin tudyru (aytylym-jazylym) paralleli berilui tiyis.

v) Grammatikalyq taqyryptar janartylghan baghdarlamada qate, jýiesiz, shashyranqy, eng bastysy leksikalyq taqyryppen baylanyssyz berilgen. Janartylghan baghdarlamalardyng maqsat-mindetinde orta mektepke say lingvistikalyq bilim beru kózdelmegen. Oqu maqsattarynda qay taqyryp qaysysynan keyin mengerilui kerektigi naqty kórsetilmegen. Alda grammatikalyq materialdardy baghdarlamagha beruding jýiesi jasaluy kerek. Búl biz tómende kórsetken maqsatta ýshinshi tarmaq bolyp túr.

g) Mәtin tudyru (jazbasha, auyzsha) jýiesi rettelmegen. Jaydan kýrdelige qaray shiyrshyq әdisin saqtay otyryp, sóileu daghdysyn qalyptastyru oqu maqsatynda naqtylanbaghan. Bes stiliding barlyq janrynda sóileu daghdysyn qalyptastyrugha jýieli týrde kónil bólinbey, janartylghan baghdarlamada tek esse jazu daghdysyn qaytalay bergen. Mәtin tudyru daghdysy qalyptasu ýshin qay stiliding qay janryn qay synyptan bastap ýiretuding ghylymiy-әdistemelik negizi jasaluy kerek.

2. Qazaq tili pәnin oqytudyng maqsaty boyynsha úsynystar:

a) Qazaq mektebindegi qazaq tili pәnining maqsaty:

1. Dúrys, sheber sóileuge ýiretu (barlyq stilide auyzsha mәtin tudyru daghdysyn jetildiru);

2. Sauatty jazugha ýiretu (barlyq stiliding janrlarynda jazbasha mәtin tudyru daghdysyn qalyptastyru);

3. Qazaq til bilimining metatilin orta mektep dengeyine say mengertu (orta mektepke say lingvistikalyq bilim beru, til birlikterin tanu, taldau, mәtintanu, mazmúnyn, qúrylymyn, stiyli men janryn ajyrata bilu);

4. Últtyq dýniyetanymyn qalyptastyru (til arqyly últtyq qúndylyqtardy siniru, ayalyq bilimdi mengertu, әlemdi qazaq tili arqyly tanu).

ә) Osy maqsattardyng әrqaysysynan ýsh-tórt mindetter aiqyndalyp shyghuy kerek. Áriyne, basty maqsat – sheber sóileu men sauatty jazugha ýiretu. Sondyqtan olar alghashqy bolyp birinshi jәne ekinshi basymdylyqta túruy tiyis.

b) Qazaq tili pәnining maqsatyn Aqymet Baytúrsynúly әlippe jazu kezinde anyqtaghan. Búghan sóileu jәne tynday biludi qosyp, osy tórt negizden túratyn maqsatty saqtau kerek. Yaghny әlippening maqsaty – kerek sózdi jaza bilu, jazylghan sózdi oqy biluge ýiretu bolsa,  jaza biluge sóiley biludi qosyp, qazaq tilining maqsatyn 1 synyptan 11 synypqa deyin ózgerissiz saqtau  kerek.

3. Qazaq mektebinde grammatikany oqytudyng ústanymy:

a) Orta mektepte lingvistikalyq bilim beru búrynghy dengeylik grammatikamen jýrui kerek pe? Álde janartylghan baghdarlamadaghyday grammatika jýiesiz shashylyp jatuy kerek pe? Bizdinshe, dәl qazir ekeuining birin tútas sol kýii alu mýmkin emes. Qazirgi basty mәselemiz – besinshi synyptan on birinshi synypqa deyin balanyng dúrys sóileui men sauatty jazuyna qajetti grammatikany shiyrshyqtau әdisimen jaydan kýrdelige qaray ornalastyryp shyghu kerek. Qazirgi ghalymdardyng aldynda túrghan basty mәsele osy.

ә) Qazaq tili pәni respublikada birneshe satyda oqytylady (balabaqsha, bastauysh mektep, orta mektep, kolledj, JOO, memlekettik qyzmetkerler jәne t.b.). Búndaghy oqytudyng maqsaty ekeu-aq:

1. Kommunikativtik daghdy qalyptastyru;

2. Akademiyalyq bilim beru.

Osynyng ishinde orta mekteptegi (orys synyby bolsyn, qazaq synyby bolsyn) qazaq tilining maqsaty – kommunikativtik daghdy qalyptastyru. Yaghny orta mektepte beriletin lingvistikalyq bilim de mәtin tudyru kezindegi tildik normanyng saqtaluyn qamtamasyz etip túrugha jaramdy boluy tiyis.

4. Mәtin tanu (oqylym-tyndalym) men mәtin tudyru (aytylym-jazylym) daghdylaryna qatysty ústanymdar.

a) Tyndalym men aitylym daghdysyn birdey qarau qate ekendigi aityldy. Búl mәsele jogharydaghy taqyryptaghyday jýielengeni jón. Oqushy mәtindi tanidy, onyng janryn, stiylin ajyratady. Onda qoldanylghan tildik birlikterdi taldaydy. Ne ýshin? Mәtin tudyru kezinde ózi de tap sonday mәtinderdi tildik normagha say tudyra alu ýshin. Maqsaty – qazaq tiline bólingen myng saghatta oqushy solardy tudyryp (aytylym, jazylym) daghdylanuy kerek.

ә) Mәtin taldaugha qanday mazmúndaghy mәtinder (bes týrli saladan) alynuy kerek ekendigi jogharyda aityldy. Mәtin týri sheksiz. Sondyqtan biz ony tipteymiz. Onyng stiylin, janryn anyqtaymyz. Ne ýshin? Tap sonday stili men janrda mәtin tudyru daghdysyn qalyptastyra alu ýshin. Yaghny sәt sayyn esse jaz, esse jaz degen maqsatty azaytu kerek. Qazaq tilinde bes stili, bes stilide birneshe janrlar bar. Aldaghy baghdarlamalarda osy jýie saqtaluy kerek.

5. Qazaq tilin mengeruding qúqyqtyq talaptary

a) Biz funksionaldyq sauattylyq degendi kóp aitamyz, jii aitamyz. Qazaq tili pәni naghyz funksionaldyq sauattylyqty sóileu men jazudy ýiretetin pәn. Sóilemeytin, jazbaytyn adam joq. Yaghny búl pәn kerek bolghanda bәrine tegis kerek pәn. Mektepte oqytylatyn pәnderding ishindegi eng bastysy, negizgisi. Sondyqtan negizgi pәnning baghdarlamasyn da soghan say etip qatandatu kerek.

ә) Orta mekteptegi qazaq tili pәni jalpy respublikadaghy memlekettik tildi oqytu jýiesinde negizgi orynda. Óitkeni oghan mynnan asa saghat bólingen. Bolashaqta memlekettik tildi damytatyn, onyng stiylin jetildirip, janrlaryn janyityn osy qazaq orta mektebin bitiretinder. Sondyqtan ony mektep qabyrghasynda biluding dengeylik talaptary naqty belgileneui kerek. Mektepte synyptan synypqa attau emtihandaryn tapsyru jәne mektep bitirgen kezdegi jappay testileu nәtiyjesining shektik dengeyi zang (ereje) jýzinde talap etilui kerek.

Erden Qajybek,

Halyqaralyq “Qazaq tili” akademiyasynyng preziydenti,  QR ÚGhA mýshe korrespondenti, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz