Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3895 0 pikir 27 Mausym, 2013 saghat 06:24

Internet-konferensiya: Núrjan Jalauqyzy (2-jauap)

Interent-konferensiyamyzdyng qonaghy  -  «Qazaqstan» RTRK  AQ Basqarma tórayymy Núrjan Múhamedjanova hanym oqyrman tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr. Núrjan Jalauqyzy «Qazaqstan» RTRK qyzmetkerlerining әleumettik jaghdayy turaly súraqqa jauap bere kelip bylay deydi: «Jalaqy mәselesine kelsek, men osy újymgha basshy bolyp kelgeli bergi eki jylda qyzmetkerlerimizding ortasha jalaqysy ósti. Korporasiyamyzdyng Diyrektorlar Kenesining sheshimimen arnayy merekelerge oray alatyn qyzmetkerlerimizding syiaqylary búryn tek eki ret bolsa, ýstimizdegi jyly búl kórsetkish tórt syiaqyny qúrap otyr».

 

-  Núrjan Jalauqyzy, Últtyq arna Astanagha týbegeyli qonys audardy. Múnyng ózi qazaqtyng últtyq aqparat maydanyndaghy eleuli janalyqtyng biri boldy. Qazaq elining memlekettik sayasatyn, mәdeniy-ruhany ómirindegi janalyqtardy júrtqa jetkizude Últtyq arnanyng orny zor ekeni belgili. Osy orayda Almatydan Astanagha qonys audarghan telearna qyzmetkerlerining әleumettik mәselesi, baspanamen qamtyluy qalay sheshiledi? Korporasiya basshysy retinde búl mәselede belgili bir kómekter bolatynyn aita alasyz ba? Astana qymbat qala ekeni belgili. Jurnalisterding tapqan ailyghynyng 50-60 payyzy jaldaghan pәterine ketedi, olardyng jalaqysyn kóteru jaghy qalay sheshiledi?

Interent-konferensiyamyzdyng qonaghy  -  «Qazaqstan» RTRK  AQ Basqarma tórayymy Núrjan Múhamedjanova hanym oqyrman tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr. Núrjan Jalauqyzy «Qazaqstan» RTRK qyzmetkerlerining әleumettik jaghdayy turaly súraqqa jauap bere kelip bylay deydi: «Jalaqy mәselesine kelsek, men osy újymgha basshy bolyp kelgeli bergi eki jylda qyzmetkerlerimizding ortasha jalaqysy ósti. Korporasiyamyzdyng Diyrektorlar Kenesining sheshimimen arnayy merekelerge oray alatyn qyzmetkerlerimizding syiaqylary búryn tek eki ret bolsa, ýstimizdegi jyly búl kórsetkish tórt syiaqyny qúrap otyr».

 

-  Núrjan Jalauqyzy, Últtyq arna Astanagha týbegeyli qonys audardy. Múnyng ózi qazaqtyng últtyq aqparat maydanyndaghy eleuli janalyqtyng biri boldy. Qazaq elining memlekettik sayasatyn, mәdeniy-ruhany ómirindegi janalyqtardy júrtqa jetkizude Últtyq arnanyng orny zor ekeni belgili. Osy orayda Almatydan Astanagha qonys audarghan telearna qyzmetkerlerining әleumettik mәselesi, baspanamen qamtyluy qalay sheshiledi? Korporasiya basshysy retinde búl mәselede belgili bir kómekter bolatynyn aita alasyz ba? Astana qymbat qala ekeni belgili. Jurnalisterding tapqan ailyghynyng 50-60 payyzy jaldaghan pәterine ketedi, olardyng jalaqysyn kóteru jaghy qalay sheshiledi?

- Korporasiyanyng Astana qalasyna kóship kelgen qyzmetkerlerining әleumettik jaghdayyna qatysty, әriyne, oilanudamyz. Biraq, ózderiniz bilesizder, baspanamen qamtu mәselesin tez arada sheshu onay sharua emes. Jurnalister memlekettik qyzmetshiler sanatyna jatpaydy. Osynyng saldarynan túrghyn ýy baghdarlamasyna da qatysa almaydy. Búl mәseleni biz BAQ basshylary birlesip parlament qabyrghasynda da kóterdik. Bizding úsynys senatorlar tarapynan qoldau tapty.  Áytse de, nesiyelik túrghyn ýy baghdarlamasy boyynsha qyzmetkerlerimizding qatysu mýmkindigi bar. Jalaqy mәselesine kelsek, men osy újymgha basshy bolyp kelgeli bergi eki jylda qyzmetkerlerimizding ortasha jalaqysy ósti. Korporasiyamyzdyng Diyrektorlar Kenesining sheshimimen arnayy merekelerge oray alatyn qyzmetkerlerimizding syiaqylary búryn tek eki ret bolsa, ýstimizdegi jyly búl kórsetkish tórt syiaqyny qúrap otyr. Kәsiby sheberlikteri joghary, shygharmashylyq izdenisterimen kórine bilgen birneshe mamandardyng jalaqysy 10 payyzdan  30 payyzgha deyin ósti. Qyzmetkerlerimiz jyl sayynghy demalystaryna shyqqanda bir ailyq jalaqylarynyng kóleminde materialdyq kómek alu mýmkindigine iye. Mine, múnyng bәri qoldau emes pe?

- Telearnalardaghy muzykalyq baghdarmalar kórermenderdi mezi etti dep oilamaysyz ba? Qashan ózgerister bolady?

- Joq, olay dep oilamaymyn. Árbir telearna óz baghdarlamalar jýiesin kórermenning súranysyn eskere otyryp týzedi. Osy túrghydan alghanda, otandyq telearnalarda muzykalyq baghdarlamalar óte kóp degen pikirmen kelise almaymyn. Ózgerister turaly aitsam, telearnalar qazir  jana telemausymgha dayyndyq jasauda. Jaqsy jobalardyng bolatyny sózsiz.

- Siz Interniuste júmys istegende jurnalisterge bilim beru salasyna da enbek sinirgen ediniz. Qazir EÚU jurnalistika fakuliteti dayyndaghan týlekterge kóniliniz tola ma? Olar sizdi professorlyqqa shaqyrsa, barasyz ba? Onda sabaq beretinder BAQ redaksiyasynyng esigin ashyp kórmegen, ózge salanyng mamandary, pedagogtar, filologtar degen syn-sógisti jii estiymiz. Jurnalist retinde búl mәselege sizding pikiriniz qalay?

- Qazaq tildi jurnalisterge bizding qoghamda zәrulik bolmauyna keyingi jyldary aimaqtarda ashylghan jurnalistika fakulitetteri tәuir ýlesin qosqany belgili. Tipti, keybir ónirlerde bir emes, birneshe joghary oqu oryndarynda jurnalister dayarlandy. Ras, Qazaqstannyng osy mamandyq boyynsha tәjiriybeli, ghylymy ataqtary bar professor-oqytushy qúramy әri ketkende ýsh fakulitetke sabaq beruden aspasy belgili. Sonda kóptegen oqu oryndarynyng diplomdary joghary delingenmen, qarym-qabiletteri talapqa say emes jurnalister dayarlaghany ras. Keybir liysenziyalardyng alynyp, fakulitetterding jabyluy bizding sózimizding rastyghyn dәleldeydi. Al jurnalistika mamandyghyn bitirmese de,  ózining qarym-qabiletimen el sýiispenshiligine bólengen mamandar da jetkilikti.  Sondyqtan birjaqty kesip pikir aitugha kelmeydi. Meninshe sauatty, bilikti jurnalister jalghyz bizding korporasiyagha emes, býkil elge qajet. Tek jurnalistika fakulitetin bitirgender ghana emes, basqa da oqu ornyn bitirgen jastargha qatysty oy aitsam,  aralarynda talapty da talanttylary bar,  qoldarynan is kelmeytin jalqaulary men tilge degen sauatsyzdary da  bar. Negizinde, mening óz basym, talantty jastardy búryn tanymasam da qoldaugha әrdayym әzirmin.  Al, ústazdyq turaly úsynys bolyp jatsa, әriyne, men oilanamyn. Televiziyalyq menedjmentting qyr-syrymen bólisuge dayynmyn.

- «Assalamaghaleykum» men Paleyge baylanysty ne aitasyz? Áleumettik jelide osy 2 sóz sizding esiminizben qatar atalatyn bolypty.

- Bireu bilip aitady, bireu bilmey aitady degen sóz bar emes pe? Irina Paleyge qatysty әleumettik jelidegi aty joq azamattardyng jazghan pikirlerin orynsyz der edim. Televiziyalyq jurnalistikanyng redaktorlyq, jýrgizushilik, produserlik, jetekshilik satylarynan ótken mamannyng ýireteri bar ekenimen «kókiregi oyau» әr jannyng kelisetinine shýbә keltirmeymin. Ýirenuden jalyqpauymyz kerek.

- «Almaty» telearnasyndaghy «Til saqshysy» siyaqty baghdarlama ashu kerek. Astanada qazaq tili jaghdayynyng mәz emes ekendigin óziniz jaqsy bilesiz. Tek tilding tónireginde baghdarlama jasau oiynyzda joq pa?

- Til tazalyghyn saqtau әrdayym telearnamyzdyng nazarynda.  Tek til mәselesine qatysty útymdy joba úsynylatyn bolsa, qarastyrugha dayynbyz.

- Ghalym Doskenning basshylyghy túsynda «Qazaqstan» arnasy ózining últtyq arna degen atauyna say boldy. Áli de últtyq arna. Alayda, últtyq arna degenge zaty say emes! Mәselen, últtyq muzykagha arnalghan "Telqonyr" degen jalghyz habar bar. "Qazaqtyng jeri" deytin jobany búrynghylardan qalghan dedinizder me, jalghastyrmadynyzdar! Últtyq mәdeniyet pen salt-dәstýrlerge baylanysty tanymdyq habarlar joq. Nege? Álde "kóp últty" memleketting aqparattyq sayasaty mýmkindik bermey me? Bәlkim, Siz últtyq arnanyng últtyq aqparattyq mýddesin PA-nyng qyzmetkerleri men ministrding aldynda qorghay almay jýrgen shygharsyz? Sizde prinsip bar ma? Joq әlde sheneunikterding tapsyrmasyn búljytpay oryndaysyz ba? Arnanyng býkil jauapkershiligin moynynyzgha alyp, tәuekelge bara alasyz ba? Ótinish: jattandy, shygharyp salma jauap bermenizshi!

-  Sizdin  “Telqonyrdan”basqa joba joq degeniniz asyghystau pikir, bauyrym. “Qazaqstan”  últtyq telearnasy  qashan da kórermenning kónilindegisin dóp basugha úmtylyp, shygharmashylyq izdeniske toly jobalardy dayyndaugha barynsha jauapkershilikpen qaraydy.  Memlekettik aqparattyq sayasatty jýrgizude jana televiziyalyq formattardy mengeru men grafikany, infografikany әlemdik dengeyge say qalyptastyru da basty maqsattardyng biri. Tilshilerimizding taqyryp tandauynan bastap ony zerdeleui, kórermenge úmytylmastay etip úsynuy da nazarda. Búlar jattandy sózder emes, kýndelikti sharuamyz. Tәuekelge baru degenge kelsek, Últtyq mýddege qatysty ózekti taqyryptardan bastap qoghamda bolyp jatqan keybir jan auyrtatyn  oqighalardyng da ortasyna barudan esh uaqytta jaltarghan emespiz. Sonday-aq, elimizding halyqaralyq dengeydegi bedeline say memlekettik telearna jasau maqsatynda әlemdik standarttargha say tilshilerimizding boluyn, olardyng zerek te tereng taldaular úiymdastyruyna mýmkindikter jasaudy nazarda ústaudamyz. Osydan da bolu kerek dep oilaymyn, Últtyq telearnanyng kórermenderi, Qazaq Radiosynyng tyndarmandary kóbeyip keledi. Múny biz teleradiojobalarymyzgha  qatysty aitylghan, jazylghan pikirler  men Korporasiyanyng sayty arqyly bilip otyrmyz.  

- Últtyq arnanyng sizding orynbasarlarynyz, ózgede kishirigim bastyqtar júmys barysynda qanday da qatelikter, kýrdeli mәseleler bolyp jatsa, jauapkershilikti moyyndaryna almaydy. Dereu kinәlini izdeydi. Sóitip, qatardaghy jurnalist, shef-redaktorlardyng moynyna bәrin arta salady. Nege?

- Eger naqty bir dereginiz bolsa, maghan tikeley habarlasynyz.  Kinәlini birge izdeyik.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271