Tәuelsizdikting asyl syiy búl mәdeny azattyq boldy desek artyq aitpaymyz. Astana osy baghytta búryn sondy bolmaghan jetistikterge qol jetkizdi. Búryn tek Almaty da ghana júrt nazaryna úsynylatyn dýniyeler endigi jerde san taraptan dýniyening әr qiyrynan aghylghan Astanada tәuelsiz Qazaqstannyng songhy otyz jylda mәdeniyet, tarih jәne basqa da gumanitarlyq ruhany salalarda qol jetkizgen tamashada ghajayyp jetistikterin pash etetin tarihy arenagha ainaldy desek esh qatelespeymiz.

Búl orayda erekshe toqtalyp ótetin dýnie qazaq elin ózining tóltuma mәdeniyetin KSRO kezindegi qyspaq pen qytymyrlyqqa qaramay jana dәuirge beyimdelgen últtyq sipattaghy erek qoltanbasyn qaldyra biluining aiqyn nyshany jandan boy kótergen Elordanyng kelbetin әlemge tagytu jolyndaghy basty baghdarsham bolghandyghyn maqtana sóz ete alamyz. Óz taghdyryn qazaqpen baylanystyrghan ózge últ ókilderide ózderining perrezenttik paryzym dep sanauy kónilimizdi quantady. Mine, jana elordanyng ózindik últtyq mәdeniy-ruhany bet beynesin qalyptasyruda últtar dostyghy ýlken ról atqardy desek aqiqattyng auylynan esh aulaq ketpeymiz.

Endi elimiz egemendik alghan dәuirdegi el tarihyna kóz jiberetin bolsaq, onda 1990-2000-shi jyldar aralyghyndaghy 10 jyldyqtaghy kóp nәrsge kónilimiz tolyp, janymyz marqayady. Osy bir aralyqta biz búrynghy joghaltqan kóptegen jahúttarymyzmen qayyra qauysha aldyq desek búl aitqanymyz eshqanday aqiqattyng auylynan alshaq ketpeymiz.

Osy rette biz Astanadaghy Sәken Seyfullin muzeyining tarihiy-mәdeny múra jәne ekskursiyalyq-kórme júmysy bólimining basshysy Qarlyghash Bekqaliqyzy Júmahanovany sózge tartqan edik...

Qarlyghash Bekqaliqyzy:

- Osy orayda ózim isteytin Sәken Seyfullin muzeyi Astandaghy barsha mәdeniy-ruhany ózgeristerding basy-qasynda boldy desem esh artqy aitqanym emes. Biz búryn aqyndardyng basyn qosatyn әdeby orta tek Almaty dep tanylyp kelse, osy aqiqat shyndyqqa óz ózgeristerimizdi újym retinde ótkizip, talay talanttyng baghyn ashqan mýshayralar úiymdastyryp, Astananyng naghyz últtyq mәdeny mekkege ainaluyna óz ýlesimizdi qosa bilgenimizdi qashanda maqtan tútamyz.

Aytary joq, Astana qalay elordagha ainaldy, tap solay qazaqtyng últtyq mәdeniyetining joly ashylyp, mandayy jarqyrap, alash tirshiligindegi tarihy jana kezenning sony paraqtary ashyldy.

Aqyndar aitysy Astanda keninen ótkizilip, nauryz merkesi ózge últ ókilderining de sýiikti merekesine ainalyp ýlgerdi. Qazaqstan ýshin dәl osy kezeng elimizding kóp qatparly, san salaly mәdeniyetin jana beleseke kóterilip, jana sony bir sapagha kóteriluining qas sipaty bolyp sanaldy.

Aybarly Astanamyz júrttyng bәri biledi Euraziyanyng qaq jýregine ornalasqan mәdeniy-ruhany qaghanat bolyp tabylady. Osy júrt tanyghan mәdeniy-ruhany qaghanattyqtyng qas sipaty onyng gerbinde kórinis tapqan desek óte oryndy sóz bolar edi.

Osy qala geribindegi shanyraq pen barys simvoly bizge kqp nәrseni úqtyrady. Bir Shanyraq astynda birligi jarasqan elimizdegi últtar men úlystar bir atanyng balasynday auyzbirshilik tanyta otyryp, qazirgi qazaq elining shynayy da, naqty bet-beynesin qalyptastyra bildi.

Qazir Astanada 100 asa últtyng ókilderi túryp jatyr. Olar birtúttas qazaq mәdeniyetining qasyna toptasyp, óz ómirleri men taghdyryn alash júrtymen mәngige baylanystyryp otyrghandyghy kónilimizdi jaylau etedi. Astanalyqtar tek bir ghana qazaq mәdeniyetin nasihattaudyng tónireginde toqtalyp qalmay, jyl sayyn ózge últ ókilderining de mәleniyeti men dәstýrin ózgelerge tanytu ýshin týrli mәdeny is-sharalar men festivalidar ótkizudi túraqty týrde dәstýrge ainaldyryp keledi. Jyldan jylgha búnday sharalar búqaralyq sipat ala týsti.

Osy orayda bauyrlas tatar-bashqúrttyng basyn qosqan «Tan» mәdeny ortalghy túraqy týrde «Sabantoy» merkesin ótkizip keledi. Osy mәdeny ortalyqpen bizding muzey újymy túraqty baylanys ornatyp, Sәkenning shygharmashylyq ómir jolyndaghy tatar-bashqúrt izderin birese zerdeleuge kirisip kettik. 1994 jyldan beri Astanada óz ómir jolyn bastaghan újym qazaq tarihyna qatysty talay mәlimetteri bizding muzeyge tartu ete bilgeni kónilimizdi quanatady.

Astananyng eng basty maqtanyshy búl – Halyqaralyq qazaq әnderining konkursy bolyp tabylady. Tek últy qazaq ónerpazdar ghana emes, elimizde túryp jatqan ózge últ ókilderi de osy bayqaularda qazaq әnnine degen óz perzenttik mahabbatttaryn pash etip jýr.

Astana TMD kenistigindegi eng iri bilim oshaqtary shoghyrlanghan elordalardyng sanatynan búnda L. Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiyteti aty jer jarady. Eng bastysy Elordamyzda 36-gha tarta mәdeny jәne kónil kóteru ortalyqtary bar. Osylardyng qataryna ýsh muzeydi jatqyzamyz jәne Qazaqstan Respublikasynyng Ortalyq Memlekettik muzeyining filialy, Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kitaphanasynyng filialy barlyghyn maqtan tútamyz. Astanda Jazushylar men Suretshiler odaghynyng bólimsheleri júmys isteydi. Osy jerde qyryqtan asa gazet pen eki birdey әdebiy-kórkem jurnal basylyp shyghady.

Ásem Astanymyzda ýsh birdey teatr bar. Olar: Q.Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik qazaq drama teatry, M.Gorkiy atyndaghy Akademiyalyq orys drama teatry, K.Bәiseyitova atyndaghy Últtyq opera jәne balet teatry, Qazaq últtyq muzyka akademiyasy, Memlekettik filarmoniyalar bar. Búl óner oshaqtary týrli halyqaralyq konkurstardyng laureattary bolyp tabylyp, ónerdegi tolaghay tabystarymen astanalyqtardy quanyshqa bólep jýr desem esh jalghan aitpaymyn.

Elodamyz ónerli de, daryndy balalardy qashanda qanatynyng astyna alyp, olargha qolda kelgen barsha jaqyslyqty der kezinde jasap otyrady. Sonyng nәtiyjesinde elordalyq jas talanttar Italiya, Avstriya, Niyderlanda, Germaniya, Koreya t.b. elderde ótken festivalidarda top jaryp jýrgeni biz ýshin zor maqtanysh. Bizding újym dauylpaz aqyn Sәken Seyfullinning atyn enshilegendikten Astanada ótetin «Aqyndar aitysy» respublikalyq konkursy men «Shabyt» jastar shygharmashylyghy festivaline belsene at salysyp keledi.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz