6.

Múhtar men Sәbitting arasyndaghy qarym-qatynas kónil kirbinimen aralasa jýrip azamattyq qasiyetterge jygha negizdelgen. Olardyng shaghymdy sәtterde jeke bastarynyng renishinen halyqtyn, ónerding mýddesin joghary qonggha dәtteri jetken. Ókpege qisa da óshpendilikke qimaghan. Osy hattan keyin olardyng ózara týsiniskeni angharylady. «Ashyq jaulasugha» jýrip jatqan soghystyng qasireti de mýmkindik bermegeni anyq. Sonyng bir aiqyn mysaly, Sәbit Múqanovtyng Leningradtan Ghabit Mýsirepovke jazghan hatyndaghy:

«Ózine belgili – 1943 jyly Ortalyq Komiytet maghan taghy da Jazushylar odaghyn basqar dep úsynghanda, men jalghyz ghana tilek qoydym, onym, so jylgha deyin «sudimosy» moynynda jýrgen Múhtardan búl laghynet qamytyn týsiru»,– degen pikiri.

Sәbit Múqanov ózining búl uәdesin de oryndady. Jazushylar odaghyna kele salysymen Múhtar Áuezovke taghy da ótinish jazdyrdy. Isting beti týzelgenine senimi artqan Múhtar ótinish pen ómirbayanyn qaytalap óz qolymen jazyp shyqty. Aldynghy ótinishting birer sózin qaytalaghany bolmasa, múnda ózining ishki ilhamyn jetkize bayandaghan.

«Qazaq SSRJogharghy Kenesining prezidiumyna

Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi azamat Múhtar Áuezovten

6.

Múhtar men Sәbitting arasyndaghy qarym-qatynas kónil kirbinimen aralasa jýrip azamattyq qasiyetterge jygha negizdelgen. Olardyng shaghymdy sәtterde jeke bastarynyng renishinen halyqtyn, ónerding mýddesin joghary qonggha dәtteri jetken. Ókpege qisa da óshpendilikke qimaghan. Osy hattan keyin olardyng ózara týsiniskeni angharylady. «Ashyq jaulasugha» jýrip jatqan soghystyng qasireti de mýmkindik bermegeni anyq. Sonyng bir aiqyn mysaly, Sәbit Múqanovtyng Leningradtan Ghabit Mýsirepovke jazghan hatyndaghy:

«Ózine belgili – 1943 jyly Ortalyq Komiytet maghan taghy da Jazushylar odaghyn basqar dep úsynghanda, men jalghyz ghana tilek qoydym, onym, so jylgha deyin «sudimosy» moynynda jýrgen Múhtardan búl laghynet qamytyn týsiru»,– degen pikiri.

Sәbit Múqanov ózining búl uәdesin de oryndady. Jazushylar odaghyna kele salysymen Múhtar Áuezovke taghy da ótinish jazdyrdy. Isting beti týzelgenine senimi artqan Múhtar ótinish pen ómirbayanyn qaytalap óz qolymen jazyp shyqty. Aldynghy ótinishting birer sózin qaytalaghany bolmasa, múnda ózining ishki ilhamyn jetkize bayandaghan.

«Qazaq SSRJogharghy Kenesining prezidiumyna

Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi azamat Múhtar Áuezovten

Men 1930 OGPU mekemesi tarapynan qazaq últshyldarynyng isi boyynsha tergeuge tartylyp, tergeu bitkenshe týrmede otyrdym, tergeu ayaqtalghannan keyin ýsh jylgha shartty týrde kesilip, bosatyldym. Ýkimning kýshi 1933 jyly ayaqtaldy.

Ózimning ótkendegi últshyl qateligimdi moyynday otyryp, tergeu oryndarynan meni kenes mәdeniyetining senimdi qayratkerlerinin, jazushylardyng ortasyna oralugha mýmkindik jasauyn, sóitip Qazaqstannyng partiya-kenes júrtshylyghynyng aldynda ózimning sózimning shyn jәne naqty ekenin kórsetu ýshin mәdeniyet maydanyndaghy shynayy da tabandy enbegimmen dәleldeuge mýmkindik beruin ótindim. 1932 jyly Qazaqstan jazushylarynyng ortasyna qaytyp oraldym. Sodan beri jazushy retinde dramaturgiya, proza janrynda enbek etip kelemin. Sosialistik memleketting qúrylysyna arnalghan qazirgi taqyrypty qamtityn onshaqty piesa jazdym. Sonday-aq qazaq kenes әdebiyetining songhy jyldardaghy jetistigi retinde atalyp ótken birneshe tarihy piesanyng da avtorymyn. Osy jyldary «Abay» romany siyaqty prozalyq shygharmamen qatar zertteu enbekteri de jazyldy.

Ómirimning birden bir maqsaty kommunistik partiyanyng basshylyghyndaghy ózimning sosialistik otanyma qyzmet etu ekenin kórip te, sezinip te jýrmin. Men Jogharghy kenes prezidiumynan menen «sottalghan» degen aiypty alyp tastaudy, sol arqyly mening azamattyq aryma týsken daqty ketirudi ótinemin.

Jazushy M.Áuezov.1943 j., 25-aqpan».

Búl ótinishten M.Áuezovting qoghamda ózining joghary oryny bar ekenine senimi anyq angharylady. Sonymen qatar qaralatyn iske jazushynyng óz qolymen jazylghan «M.Áuezovting ómirbayany» da qosa tirkelgen. Qalamgerding óz qolymen jazylghan әr ómirbayany qúndy. Sonday-aq múnda keybir sony ómirlik derekter de bar. Sondyqtan da týgeldey keltiremiz.

«Men 1897 jyly 28 qyrkýiekte Semey oblysynyng Shynghys bolysynda (qazirgi Abay audany) kóshpeli sharua otbasynda tudym. Mening atam Áuez (men sol kisining atyn alyp jýrmin) jәne әkem Omarhan arab әlipbii boyynsha kitapshil-sauatty adamdar edi. Ákem Omarhan 1909 jyly qaytys bolghan song men býtindey Qasymbek aghamnyng qamqorlyghyna kóshtim. Ekeumiz de jer basqarmasynyng stiypendiyasymen oqydyq. 1915 jyly qalalyq uchiliysheni bitirgen song men Semey múghalimder seminariyasyna oqugha týstim.

Alghashqy әdeby tәjiriybem ólennen bastaldy. Biraq olar sol kezde de, keyin de baspa betinde jariyalanghan emes. 1917 jyly «Enlik-Kebek» piesasyn jazdym. 1918-19 jyldary «Abay» jurnalynda әdebiy-syn maqalalarym jariyalandy, sonday-aq «El aghasy» («Popechiyteli naroda»), «Bәibishe-toqal» (Jena-sopernisy») piesalaryn jazdym. Ekeui de qoljazba kýiinshe el arasynda keng taraldy, әsirese songhysy tónkeristing bastapqy jyldarynda Qazaqstan men Týrkistannyng birneshe qalasynda, Semeyde, Shymkentte jastardyng drama ýiirmesinde qoyyldy. Onda teatr joq bolatyn, sondyqtan da búl ýiirmeler ózderining shygharmashylyq kýshimen jәne repertuarymen qazaq drama teatrynyng negizin qalady. Sóitip, 1926 jyly túnghysh qazaq drama (keyinnen akademiyalyq drama teatry dep ózgertilgen) teatrynyng shymyldyghy mening «Bәibishe-toqal» (naghynda «Enlik-Kebek» – T.J.) piesammen ashyldy.

1919 jyly Semey múghalimder seminariyasyn bitirisimen, sol jyldyng ayaghynda Batys Sibirde (Semey qalasynda) kenes ókimeti ornasymen men ózimning alghashqy qoghamdyq-sayasy qyzmetimdi bastadym. Gubatkomnyng qazaq bólimin basqardym. 1922 jylgha deyin men Semey gubatkomynyng prezidium mýshesi jәne gubatkomnyng tóraghasy, Qazatkomnyng prezidium mýshesi (Orynborda) siyaqty jauapty qyzmetter atqardym. Revolusiyanyng alghashqy jyldaryndaghy últtyq respublikalarda qyzmet isteuding qiynshylyqtary men sol kezdegi partiya-kenes apparattaryndaghy әr týrli últshyl toptar maghan keri yqpalyn tiygizdi. Jauapty qyzmetker retinde qalyptaspay jatyp últshyldyqtyng yqpalyna týstim, sóitip, 1922 jyly últshyldyq qatelikterim men partiyalyq tәrtipti saqtamaghanym ýshin meni partiyadan shyghardy.

1922 jyly kýzde men ózimning ayaqtalmaghan bilimimdi jalghastyrdym. 22/23 jyly qysta Tashkent uniyversiytetinde oqydym, sol jyly kýzde Leningrad uniyversiytetining tariyh-filologiya fakulitetine (ol kezde etnologo-lingvistika, keyinnen Yamfak dep ataldy) auystym. Leningrad uniyversiytetin 1928 jyly bitirdim, Tashkentke auysqannan keyin Shyghystanu fakulitetining aspiranturasynda bilimimdi odan әri jalghastyrdym, Tayau shyghys әdebiyeti mamandyghy boyynsha mamandandym.

Uniyversiytette marksizm-leninizmning negizimen tanysuym (1926-27 jyldardan bastap) mening búrynghy últshyl qatelikterimdi jenip, odan arylugha yqpal jasady, 1932 jyly RAPP taratylghannan song ózimning búrynghy iydeyalyq ústanymdarymdy batyl synap, Qazaqstan jazushylarynyng qataryna óttim. Sodan beri «Oktyabri ýshin», «Tartys», «Ayman-Sholpan», «Týngi saryn», «Tas týlek», «Alma baghynda», «Shekarada», «Aq qayyn», «Abay» piesalaryn jazdym. «Týngi saryn», «Ayman-Sholpan», «Shekarada», «Abay» jәne erterekte jazylghan «Enlik-Kebek» piesalary Qazaqstannyng barlyq ortalyq jәne barlyq oblystyq teatrlarynda ýzbey qoyylyp keledi. 1932 jyldan bastap qazirgi kenestik Qazaqstan turaly әngimeler men povester jazdym.

Sonymen qatar qazaq әdebiyetining tarihy boyynsha ghylymiy-zertteu júmystarymen ainalysamyn. Qazaq orta mektepterine arnalghan birneshe oqu qúraldary jazyldy. Qyrghyz eposy «Manas» turaly zertteulerim bar. Songhy jyldary asa iri túlgha, qazaq әdebiyetining klassiygi Abay Qúnanbaev turaly kólemdi roman jazudamyn. Búl romannyng alghashqy kitabi qazaq tilinde 1942 jyly jaryq kórdi.

Úly otan soghysy jyldary «Syn saghatta», Ábishevpen birge «Namys gvardiyasy» atty piesalar jazdym. Búl piesalarda ózining sosialistik otanyn qorghaghan Qazaqstan jauyngerlerining batyrlyq erlikteri kórsetiledi, olar da qazaq teatrlarynyng sahnasynda jýrip jatyr.

M.Áuezov (Qoly)».

IYә, Múhtar Áuezov te ózining әdebiyettegi alghashqy qadamyn ólennen bastapty. Búl búryn aitylmaghan derek.

Mine, osy arada Sәbit Múqanov ózining uәdesin oryndaugha resmy týrde kirisedi. «1943 jyly 4 nauryzda Qazaqstan kenestik jazushylar odaghynyng Prezidiumy bekitken SSSR jazushylar odaghynyng mýshesi jold. Áuezov Múhtar Omarhanúlyna Minezdeme» berdi. Keybir sóz ben sóz tirkesteri jәne jalpy mazmúny qaytalanghanymen de múndaghy pikirler «taptyq, partiyalyq prinsippen» jazylghandyqtan da úsynudy jón kórdik.

«1932 jyly jold. Áuezov «Kazahstanskaya pravda» gazeti arqyly ózining sayasy qatelerin ashyq moyyndap, ol ózining búrynghy últshyl kózqarasynan týbegeyli bas tartatynyn, ózining shygharmashylyq enbekterin kenes jazushysynyng auanyna layyqtaytynyn mәlimdedi.

Sodan bastap ol qazirgi taqyrypta mynaday piesalar jazdy:

1. «Oktyabri ýshin», onda Qazaqstandaghy azamat soghysy kezindegi tap tartysyn bayandaghan, últshyldardy keleke etedi, bolishevikterding óskeleng kýshin kórsetedi.

2. «Shekarada», bizding otanymyzdyng shekarasyn búzushylarmen kýresken shekarashylar men shekaralyq kolhozdardyng taptyq kýresin kórsetken.

3. «Syn saghatta», Úly otan soghysy kezindegi maydan men tyldyng birligin kórsetedi.

4. «Namys gvardiyasy», Á.Ábishevpen birigip jazghan, Panfilov atyndaghy segizinshi diviziyanyng danqty erlikteri suretteledi.

Atalghan piesalardan basqa Áuezovting qalamynan shyqqan, býgingi kýn taqyrybyna arnalghan «Tastýlek», «Alma baghynda», «Aq qayyn» piesalarynda sayasy qatelik joq, biraq kórkemdigi tómen tuyndylar.

Áuezov tarihy taqyrypta tómendegi piesalardy jazdy:

1. «Ayman-Sholpan», osy attas dastannyng negizinde, revolusiyagha deyingi eng jaqsy әielderding aqyly men qabileti bayandalady.

2. «Beket», HIH ghasyrdaghy qazaqtardyng últ-azattyq qozghalysynyng kósemderining bireui turaly.

3. «Týngi saryn», 1916 jylghy azattyq kóterilisi turaly.

4. «Abay», HIH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetining klassiygi Abay Qúnanbaevting ómiri men qayratkerligi turaly.

Tarihy taqyrypqa arnalghan jogharydaghy piesalarynyng bәrin de Áuezov kenestik jazushy retinde jazghan, halyqty qanaushylardy әshkerelegen, qalyng búqaranyng bostandyq pen tәuelsizdikke úmtylysyn beynelegen.

Tayauda ghana jaryq kórgen «Abay» romany (birinshi bólimi) onyng tarihy taqyryptaghy tújyrymdy enbegi bolyp tabylady, mazúny jaghynan da, formasy jaghynan da kenestik oqyrmandardy qanaghattandyrady.

Jazushylar odaghy tapsyrghan qoghamdyq tapsyrmalardy Áuezov adal oryndaydy, belsendilik tanytady jәne jauapty әri tynghylyqty qaraydy.

Qazaq SSR Kenestik Jazushylar odaghy Prezidiumynyng tóraghasy – S.Múqanov (Qoly). 5/III-43 j.».

Mine, búl «Minezdemenin» joly boldy.

«Asa qúpiya. «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy Jogharghy Kenesi Prezidiumynyng I shaqyruynyng jabyq kenesining hattamasy jәne onyng qosymshalary. 1943 jyly 17-aqpan kýni bastalyp 12-kókek kýni ayaqtaldy. 1943 jylghy 2-nauryz kýngi Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy Jogharghy Kenesi Prezidiumynyng jabyq mәjilisining №30 hattamasy.

Tóragha – A.Qazaqpaev. Qatysqandar – Qazaq SSR Jogharghy Kenesining orynbasarlary – IY.K. Lukiyanes, Sh.Ermaghambetova, Qazaq SSR Jogharghy Kenesining Prezidium mýsheleri – N.A.Skvorsov, M.Omarov, Qazaq SSR Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy – N.Ondasynov, QK(b)P OK hatshysy – J.Shayahmetov, shaqyryldy – M.Áuezov».

Qabyldau bólmesinde úsynys jasap, kepildik berushi mekemening tóraghasy retinde Sәbit Múqanov, jauapker retinde Múhtar Áuezov ekeui qatar otyrghany anyq. Onsyz mәsele qaralmaydy. Sonda ekeui bet-bet otyrghanda ótken ómirlerin, sonyng ishinde osydan eki jyl búryn jazylghan hatty jәne onda kóterilgen mәselelerdi esterine alyp, qanday oigha keldi eken? Búrynghy qaralaushy – aqtaushygha, «sottalghan qylmysty» – tolyq qúqyly azamatqa ainalyp, qas-qaghym sәtten keyin ekeuining de qúqy tenelmek. Búdan keyin Múhtar Áuezovting shylbyr úshy úzaryp, túlghalar talqysynda mysy basynqy tarta bermek.

IYә, túlghalar óz taghdyryn ózderi talqygha salghan shaghymdy shaq edi búl.

Sol otyrysta qabyldanghan qaulynyng mәtini mynaday:

«Ózining sottalghany turaly ýkimdi alyp tastau turaly Múhtar Áuezovting ótinishi qaraldy.

«1930 jyly qyrkýiek aiynda PP OGPU-ding Qaz SSR-degi ókildigining sheshimi boyynsha «Alashordashyl qazaq últshyldarynyn» isine baylanysty últshyldyq әreketi ýshin (58 baptyng 7, 10, 11 tarmaqtary boyynsha) tergeuge tartylyp, 1932 jyldyng kókek aiynda – 1930 jyldyng qazanynan bastap ýsh jylgha shartty kesimmen ýkim shygharylghan, ol ýkimning kýshi 1933 jyly qyrkýiekte ayaqtalghan Múhtar Áuezovten sottalghany turaly ýkimdi alyp tastau turaly úsynys qaraldy.

Áuezov Múhtar Omarhanúly 1897 jyly Semey oblysy Shynghystau bolysynda (qazirgi Abay audany) kóshpeli qazaq otbasynda dýniyege kelgen, joghary bilimdi, әleumettik jaghdayy – qyzmetker. 1932 jyly Qazaqstan kenestik jazushylar odaghynyng qataryna ótken, 20 jyldan astam uaqyt әdebiyet salasynda jazushy dramaturg, prozaik jәne әdebiyet tarihshysy retinde enbektenip keledi.

Múhtar Áuezovten sottalghany turaly ýkimdi alyp tastau turaly úsynysty Qazaqstan Kenestik Jazushylar odaghy asa jaghymdy minezdeme bere otyryp qoldaydy.

Múhtar Áuezovten sottalghany turaly aiypty alyp tastau turaly úsynys qanaghattandyrylsyn jәne odan «sottalghan» degen aiyp alynsyn.

Qazaq SSR Jogharghy kenesi Prezidiumynyng tóraghasy – A.Qazaqpaev (Qoly).

Prezidiumnyng hatshysynyng orynyna – H.Bayúzaqov (Qoly)».

Osy qauly arqyly Múhtar Áuezovting barlyq azamattyq qúqy qalpyna keltirildi. Sodan keyin baryp Memlekettik, Lenindik syilyqtargha úsynylugha, deputattyqqa, akademiktikke saylanuyna jol ashyldy. Ol turaly 1957 jyly Sәbit Múqanov Leningradtan Ghabit Mýsirepovke jazghan hatynda ózining basty maqsaty:

«... so jylgha deyin «sudimosy» moynynda jýrgen Múhtardan búl laghynet qamytyn týsiru. Búl tilekti ókimet pen partiya qabyldady da, Joghary sovet predsedatelining kabiynetine býkil prezidium bop jinalyp, azamattyng betindegi qara kýieni sýrtti»,– dep jazdy.

Búl – Sәbit Múqanovtyng Múhtar Áuezovke jasaghan azamattyq paryzy men mәrttik minezi edi. Endigi qadam jasaudyng kezegi Múhtar Áuezovke keletin. Sol qadam, ókinishke oray, jasalmay qaldy.

Kýn bar jerde – kólenke týspey túrmaydy. Tek, sonyng barlyghyna adamgershilik, azamattyq túrghydan qarau kerek. Sonda ghana adam ómiri maghynaly ótpek. Sәbeng men Múhtardyn, Sәbit Múqanov pen Múhtar Áuezovting bir taghylymy osy bolsa kerek.

7.

Biraq ta búl taghylymnyng astarynda da túlghalardyng pendelik tartysy jatty jәne ol bopsa búrynghydan da yghyrlana berdi de, janjýie janyghyna úlasyp otyrdy. IYdeologiyanyng ózi kýdik pen kýmәngha qúrylghan memlekettik mashina jәne onyng jandayshaptary túlghalardyng tatulyghyn jaqtyrmady. Olardyng arasyndaghy qyjyrdy ýnemi ýikep, janyp, janyqtyryp otyrdy. Búghan qarama-qarsy eki iydeyanyng eki ókilining ómirlik jәne kórkemdik ústanymdarynyng týisik tanymy da toghysa bermedi. IYdeologiyany bylay qoyghanda, kez-kelgen iri talanttardyng arasyndaghy dýniyeni kórkem tanu, kórkem qabyldau, kórkem oilau, kórkem beyneleu jýiesi tudyratyn qayshylyqtardyng ózi «tatudy araz, dosty jat qylugha» (Abay) tolyq jarap jatatyn.

Al «jalghandyqpen jalghanghan kónil jibin» (Abay) ýzuge sonyng ózi jetip artylatyn. Múhtardyng betine jaghylghan «qara kýie» (S.Múqanov) alynyp tastalghan sol bir jelpinisti kýnderde, 1943 jyly 27 kókekte «Qara qypshaq Qobylandy» piesasy talqylandy. Búl M.Áuezov ýshin – jauyngerlik taqyrypqa arnalghan ózekti shygharma, keshirimge jasalghan jauap retinde qabyldanuy tiyis tuyndy bolatyn. Áriyne, batyrlardyng әruaghyn shaqyryp, úrandatyp jatqanda Qobylandygha qarsy shygha qoyatynday lәm tabyla qoymaytyn. Sóileushilerding barlyghy da Kókilannyng beynesin syngha aldy. Al M.Áuezovting dramaturgiyalyq shygharmalarynyng barlyghyndaghy eng sýiikti әdeby tәsili – miftik beyneler, psihologiyalyq elester bolatyn. Talqylaudy S.Múqanov basqardy:

S.Múqanov: «Piesany bir oqyghanda oida qalmaydy eken, birneshe ret oqyghanda ghana týsinikti, mәseleni sheshuge mýmkinshilik bolatyny ras eken. Mysaly anadaghyday emes, qazirgi oqyghanda biraz oilandyrdy. Kemshiligin kórsete aitsaq oghan avtor renjimes deymin. Óitkeni anada Ábishevting piesasyn oqyghanda biz teatrgha úsynsaq ta, artynan jogharghy oryn alyp tastady ghoy. Sondyqtan búdan bylay qattyraq qaramasaq bolmas, joldastar. Osy piesada oiyny kóp kisi – Kókilan. Syiqyrshy kempir Kókilandy úiyqtatugha eshbir (sebep) joq siyaqty. Fantaziya atymen bolmasyn demeymin, biraq Kókilannyng roli kóbeyip ketken, oilanu kerek. Sonymen qatar Qúrtqany Kókilannyng qyzy deuge qimaydy kisi. Qobylandynyng bytovoy jaghy, mahabbat jaghy kórinse de, geroicheskiy jaghy әli erkin berilmegen. Patriotizm degende, el ýshin, otan ýshin kýresu joq, jetpey jatyr. Osyny dәleldeu kerek. Múnda kýres óte jinishke alynghan siyaqty. Otan ýshin kýresti kóterinkireu kerek».

Talqylauda alghashqy sózdi Ghaly Ormanov alyp, Qobylandynyng tarihy túlghasyna toqtaldy. Búdan keyin:

Q.Júmaliyev: «Kókilandy mýldem alyp tastau kerek. Basy artyq. Kókilan alynyp tastalmasa, piesany sahnagha jiberuge bolmaydy. IYdeologiyagha qarsy;

Gh.Mústafiyn: Bәrin býldirip túrghan Kókilan;

Sh.Qúsayynov: Kókilan ziyansyz keyipker, jýre bersin;

E.Imsayylov:Jarasyp ta túr, jaraspay da túr. Rejisser sheshetin mәsele;

Á.Ábishev: Oqigha Qúrtqadan bastalyp, Qúrtqamen ayaqtalady. Ishinara óndelgeni jón. Daudy azaytu ýshin Kókilandy qysqartu kerek. Sonday-aq iran sózin syzyp tastau kerek;

S.Múqanov: Joldastar, dramaturgiyamyzgha bir jana nәrse kelgen siyaqty, oghan sóz joq. Mening úsynysym “Qobylandyny” avtor әli de aitylghan kemshilikterdi eske ala otyryp, rejissermen birge istep bolghan son, taghy prezidiumda qarasaq, sonan keyin teatrgha úsynsaq deymin.

Tәjibaev: Osy piesasynyng oqyluy jetkilikti boldy. Negizinen alghanda piesa jaman emes, qay jaghynan alsaq ta. Sondyqtan avtorgha rejissermen birigip isteudi tapsyryp, teatrgha úsynsaq deymin.

M.Áuezov: Piesadaghy geroylar әli dәleldenbegen. Kókilandy basqasha kórsetu kerek, Iran mәselesin alyp tastau kerek, – degen siyaqty pikirler aityldy. Dramaturgiyanyng zany boyynsha bir titirkendirushi jeli boluy tiyis. Men búl arada Kókilandy sol tútastandyrushy beyne retinde aldym. Ony alyp tastasa, piesadan eshtene qalmaydy. Búl úsynyspen mýldem kelispeymin Jәne geroizmdi kýsheytu qajet – dedi sóilegen joldastar. Osylardyng barlyghyn piesany qabyldap ala otyryp, qosymsha aitu kerek edi. Ózderiniz jazushysyzdar, dramaturgsizder, qay uaqytta bolsa da jazushylar úiymy piesany okonchatelino redaksiyasymen almaydy ghoy. Piesa sahnagha qoyylghan song baryp alynady. Oqighany kýsheytu de teatrmen isteskende jóndeledi. Piesa jóninde sizdermen daulasamyn. Búl piesa tarihy emes. Búl epos – drama. Bizde búlay jazu búryn bolghan joq, biz sony jazuymyz kerek. Óitkeni adam balasynyng mәdeniyetin alatyn bolsanyzdar epostan joghary әdebiyet joq. Eposta realisticheskiy element kóp. Osy piesada mahabbat, dostyq, arazdyq bәri bar. Sonymen qatar býgingi kýnge say nәrse deymin. Men búl jóninde Ghabitting qarsy pikirleri óte әri emes deymin. Biz dýnie jýzining әdebiyetin oquymyz kerek. Pushkin batys әdebiyetin oqydy, Abay orys әdebiyetin oqydy. Solay bolatyn bolsa men Shekspirden bastap Gogolidi, býgingi Jambylgha deyin oqydym.

Kókilandy kóp aittynyzdar. Ondaghy maqsat sol zamannyng tilin kórsetu ghoy. Sizder qazaq halqynyng úghymyndaghy tarihy deysizder, ol dúrys emes deymin. Joldastar, men búl piesada janalyq izdedim. Búl shygharmam patriottyq shygharma. Meninshe tariyhqa audar degen sóz, ol jazba degen sóz. Teatrda oqyghanda piesany jaqsy dep edinder, endi otvergayt etip otyrsyndar. Shynynda jazushylar úiymynda oqyghynda songhy redaksiyasy bolmaydy ghoy. Sondyqtan aitylghan zamechaniyalardy teatrmen, rejissermen týzeuge tapsyryp, piesany nege qabyldamaysyzdar? Kókilandy týzeymin, Qúrtqany da qaraymyn. Qobylandynyng rolin kýsheytinkireymin.

Úsynys: Joldas Áuezovting “Qobylandy” atty piesasyndaghy kórsetilgen kemshilikter taghy da týzetudi kerek etkendikten, teatrmen istesip qarap shyghu avtorgha tapsyrylsyn. Sodan keyin Jazushylar úiymynyng Prezidiumynda qaralatyn bolsyn»,– degen pikirler aityldy (Ortalyq memlekettik múrajay, Jazushylar odaghynyng qory,194 is).

Al osy hattamanyng 1943 jyly 27 kýni kókek orys tilindegi núsqasynda «Qobylandy batyr» piesasynyng sujeti men tilin maqúlday kelip, Jazushylar úiymynyng Prezidiumy tuyndynyng iydeyalyq-kórkemdik sapasyn tómendetetin myna kemshilikterdi atap ótti:

a) Qazaq halqynyng eng sýiikti batyry Qobylandy batyr lirikalyq-túrmystyq sipatta surettelgendikten de onyng óz últyn qorghaghan erligine núqsan kelgen;

b) Orta Aziya halyqtarynyng ýnemi ózara qaqtyghysa beruining qoghamdyq shyndyghy ashylmaghan, tek әiel ýshin arpalysqa qúrylghan, sondyqtan da otandy jaudan qorghau iydeyasy ashylmaghan.

v) Epostyq batyrgha tәn emes miftik beyne Kókilandy engizui jәne onyng býkil sujetke tikeley aralysyp otyruy batyrlyq jyrdyng qúnyn týsirgen. Jazushylar úiymynyn Prezidiumy múny dúrys emes dep sheshti.

g) Qypshaq pen iran arasyndaghy shayqasty ghasyrlar boyy jalghasyp kele jatqan dúshpandyq retinde kórsetiluining qajettigi joq dep esepteydi.

d) Qobylandynyng sýiikti әieli Qúrtqanyng baqsy kempir Kókilannan tuuy, at pen qaru-jaraqty halyqtyng qolynan emes, diuanadan aluy shyndyqqa janaspaydy.

e) Dramalyq shygharma retinde Oraq batyrdyn, Qarlyghashtyn, Qúrtqanyng beyneleri solghyn shyqqan, Kóbiktinin, Alshaghyrdyn, Qazannyng Qobylandymen kýresi birsaryndy bop shyqqan.

Jazushylar úiymynyn Prezidiumy M.Áuezovke: «Qobylandy batyr» piesasyna jogharyda aitylghan eskertpelerge say týzetu engizip, qaytadan talqylaugha úsynsyn – degen sheshim qabyldady».

Búl qarama-qayshy sheshimderding qaysysy dúrys? Sahnada qoyylghan spektaklige qaratylghan pikirlerge jәne jazushynyng qoljazbasyna jýginsek, búl baghytta eleuli týzetuler engizilmegeni bayqalady. Aralary jana ghana jónge kelip, sottalghandyghy turaly aiyptau ýkimi alynyp tastalghan osynau kezende S.Múqanovtyng tóralqa sheshimin qadaghalamauy da mýmkin.

Degenmen de osy arada bir kiltipan bar.

Sәbit Múqanov pen Múhtar Áuezovting arasyndaghy kónil jyqpas jyly lepting barlyghy 1943 jyly 22 qarasha kýni ótken jazushylar odaghynyng II plenumyndaghy sózderinen angharylady. Múnda búrynghyday týiilgen astarly qabaqtan kóri ashyla bastaghan kónil kirbini angharylady. Skvorsov, Shayahmetov siyaqty respublika basshylary qatysqan plenumdy S.Múqanov kirispe sózben ashty.

M.Áuezov juyrda ótken aqyndar aitysy turaly tolghana sóiley kelip:

«Múqanov proza salasynda tamasha obrazdar jasady. Onyng ózindik bayandau mәneri bar, qazaq prozasy ýshin kóp enbek sinirdi, alayda onyng negizgi tabysy poeziyada. Sondyqtan da men oghan qinalyp jazatyn prozadan kóri poeziyagha basa kónil audarudy úsynar edim. Ishki dayyndyghy pisip jetilmegen song romandardyng kóbi ýstirt jazylady. Sondyqtan da ishki iyirimderi tanys poeziya ontayly bolmaq. Pushkin danyshpan siyaqty poeziyany da, prozany da, dramaturgiyany da keremet iygergen talanttar siyrek kezdesedi. Prozaghada qalam tartqan dúrys, alayda Múqanovtyng ózekti taqyrypqa arnaghan shygharmalarynyng kóptegen betterin qayta qarap, jazyp shyghudy qajet etedi. Shashylyp, jayylyp ketuge bolmaydy. Múnday jaylyp ketushilik Tәjibaev ta da bar. Tek Ormanov pen Jarokov qana bir janrdy nyqtap ústanyp otyr...»,– dep sipay qamshylap ótti.

Búghan jauap retindeSәbit Múqanov sol minbeden «Abay» men «Enlik-Kebekti» joghary baghalay kelip, keyipkerler dayyn kýide sahnagha shyghady, әielder obrazy әlsizdeu dey kelip:

«Múhtar, mening biluimshe, ekeumizding aramyzda eshqanday týsinispestik joq siyaqty. Men sizdi jazushy, ýlken talant iyesi, mәdeniyet qayratkeri retinde syilaymyn, biraq, dramaturgiyadaghy jana taqyrypty iygere almay jatqanda, al búl asa ýlken mәsele, ol aspan men jerding arasynda ilinip túrghanda, qashan jana taqyrypty qamtityn shygharma jazghansha, búl bizge, әsirese, oqighany jaqsy qúra alatyn, jaqsy beyneler jasaytyn, tili túshymdy dramaturg saghan keshirim joq. Til jónine kelsek, sen maghan kóptegen syn-eskertpeler aittyn, búl jaghynan alghanda sening býgingi kýnning taqyrybyna arnap jazghan piesannyng oqighasy da, ondaghy adamdardyng beynesi de, tili de óte jútan. Búl rette Mýsirepovting jetistigi bar. Biraq siz «Orys adamdary» men «Maydan» siyaqty piesalardyng dengeyine jetken joqsyz. Óitkeni búl piesalar «Orys adamdary» men «Maydan» siyaqty bizding dramaturgiyamyzdyng ýlgisi bolyp sanalmaydy. Al sol taqyryptas piesalardyng tili jútang bolyp keledi (Búdan keyin qazaqshagha kóshedi). «Abay» piesasy әdebiyetimizding tarihynda jaqsy oryn alatyn piesa. Múnda Múhtar bayshyl jazushylardy negizdi adam etip almaydy... Son song Múhtarda sharyqtap ketushilik joq. Ýlken adamdardyng keskini jana (taqyrypqa arnalghan) piesalarda kórinbeydi. Qysqasy, Múhtarda bes-alty piesa bar. Biraq kóp jasay almaydy (jazbay jýr)... Múhtardyng tarihy piesalary til jaghynan shalqyp jatady, qazirgi (taqyrypqa arnalghan) piesalary tilge nashar, kedey. Maghan Múhtar: tiling nashar,– dedi. Men ony qarsy alamyn. Biraq Múhtardyng ózi de onyp túrghan joq-au deymin. Óitkeni, Múhtardyng piesalary bәige alghanda, meniki de (mening de piesam bәige) aldy. Sondyqtan da qatarlaspyn ghoy deymin (kýlki)»,– dep tynys alyp baryp, sodan keyin – «biraq ta ótkendegi últshyldyq sanany jene almay jýrsiz»,–degendi (sonda, №198 is, 87-bet)qystyryp qoydy.

Sol kýnnen bastap S.Múqanov M.Áuezovti maqtay, jaqtay sóilegen sózderining ózin de osyghan sayatyn pikirmen týirey otyryp sózin ayaqtaytaudy әdetke ainaldyrdy. Qaljyng da azaya berdi.

Sol bir jylylyqty Q.Siranov jasaghan dramaturgiya turaly qosymsha bayandama suytyp jiberdi. Ol әdebiyet pen teatrdaghy barlyq kemshilikti týidektete tókpeley kelip:

«Keybir jazushylar ekinshi bir qatelikke úryndy. Olar tar shenberding shyrmauyna shyrmatylyp alyp, ózderi әldiyley ardaqtaytyn tarihy taqyryptyng ainalasynan shiyrlap shygha almay jýr. Mysaly, Áuezov joldas Abay turaly talantty shygharma jazdy. Ókinishtisi, Abay – búl jazushynyng kóp jyldan bergi jalghyz ghana taqyryby bolyp keledi. Ol «Abay» piesasyn, «Abay» romanyn, «Abay» ssenariyin, opera ýshin «Abay» librettosyn jazdy. Al M.Áuezov joldas qazirgi taqyrypqa arnap eshtene de jazghan joq. Onyng «Shekarada», «Tas týlek», «Namys gvardiyasy» piesalary jalang úrangha, shemagha qúrylghan, oqighasy sendirmeydi»,– dep baryp toqtady.

 Búghan qaramastan 1943 jylghy Qazaqstan Jazushylar odaghy prezidiumy múraghatynyng is qaghazynda «Abay» romany turaly» degen bir jarym bettik orys tilinde jazylghan hattama jatyr. Onda romannyng iydeyalyq-kórkemdik, taptyq sipattaryna toqtalyp, Abay men Zerening obrazyna basa kónil audara kelip:

«Búl roman býkil kenes әdebiyetinin, onyng ishinde qazaq kenes әdebiyetining 1942 jylghy ýlken tabysy, sondyqtan da qazaq kenestik Jazushylar odaghanyng prezidiumy ony Stalindik syilyqqa úsynady»,– delingen (sonda, №78 is, 189-bet).

Búdan anyq bayqalatyn jay mynalar: «Abay» romanynyng birinshi kitabi syilyqqa úsynylugha dayyndalghan. Alayda ol tek niyet kýiinde qalyp qoyghan. Onyng sebebi: birinshiden, búl úsynysty sol kezdegi prezidium tóraghasy Ábdildә Tәjibaev jalpy jinalysta dauysqa salmaghan. Ekinshiden, romannyng әli orys tiline audarylmaghany synyqqa syltau bolghan. Búdan basqa eshqanday tosqauyldyng boluy mýmkin emes. Anyqtamanyng dayyndaluy – dayyndalghan da, tiyisti qoldau tappaghan. Óitkeni ol turaly mәlimet bir de bir hattamagha týspegen. Sóitip, tartpadan shyghyp, arhiv sóresine jóneltilgen.

Múnyng basty bir sebebi, osynyng aldynda ghana 1943 jyly 11 mamyrda «Abay» romany turaly «Abay jәne roman» degen taqyrypta ýlken talqylau ótken bolatyn. Onda «Ádebiyetting damu jolyndaghy romannyng manyzy», «Abay» romany – HIH ghasyrdaghy qazaq tarihynyng ainasy ma?», «Qúnanbay men Abay», «Romannyng kórkemdik ereksheligi turaly», «Abay» romanymen baylanysty keybir mindetter» degen taqyrypta E.Ysmayylov, M.Aqynjanov, Gh.Mústafiyn, Gh.Mýsirepov bayandama jasady. Búl talqylaudaghy Gh.Mýsirepovtin:

«Abay» tarihiy-qoghamdyq tartystargha qúrylghan, shyn maghynasyndaghy qazaq halqynyng bir dәuirdegi shyn ómirin, eldigin týgel kórsete alatyn roman. El ómirin kórsetem degen enbekter, qay dәuirdi alsa da, osynday teren, osynday shyn, osynday aqyldy, osynday nәzik sezimmen jazylatyn bolsyn. Qazaqtyng әr jazushysy «Abay» arqyly әdebiyetimiz jana bir satygha kóterilgenin eskerip, qolyna qalam alghanda, sol satygha kóteriludi, sol saty arqyly odan da joghary kóteriludi arman etse eken deymin!»,– degen qorytyndy sózi «Abay» romanynyng qazaq әdebiyetindegi orynyn ghana emes, aldaghy uaqyttaghy taghdyryn da anyqtap berdi.

(Búl talqylau bizding «Qúnanbay» atty monografiyamyzda barynsha keng taldanghandyqtan da jәne negizgi taqyrybymyz sayasy talqygha arnalghandyqtan da, tek atap ótumen ghana shektelemiz).

Al tausylmaytyn sayasy nauqandar talanttargha tәn tabighy talqyny odan әri ushyqtyryp, kózqarastardyng qaqtyghysynda jaqtastar izdeuge mәjbýr etti. Óitkeni M.Áuezovting ózi aitqanday ol tústaghy synshy sheshender ózining taldauyn:

«Shygharmadan bastap, avtordyng jeke basyna» әngi tayaq oinata jóneletin «jәne sózining sony mindetti týrde avtorgha qylmystyq aiyp taghumen ayaqtaytyn».

Sondyqtan dabúl maydanda jenilip qalugha bolmaytyn, jenilgen adam jentektelip qana qoymaydy, týrmege qaray bet alatyn.

(Jalghasy bar)

Abai.kz