Mektepte er múghalimning orny oisyrap túr…
Bilim jәne ghylym ministrligining derekterine sýiensek, elimizde orta mektepterde júmys isteytin 279 098 múghalimning 84-85 payyzyn әielder qúraydy. Orta eseppen alghanda әr mektepte 2-3 er múghalim ghana júmys isteydi deuge bolady. Sonday-aq oqu-tәrbie mekemeleri men basqarmalarynyng basshylarynyng arasynda da er azamattar mýlde siyrek. Ásirese qalalyq jerlerde mektep diyrektorlary men olardyng orynbasarlary jappay әiel múghalimderden taghayyndalady. Tipti deneshynyqtyru, әskery tәrbie pәnderinen de qyz-kelinshekter sabaq beretin boldy. Genderlik sayasat túrghysynan qarastyrsaq, múnyng ózi zor jetistik bolyp úghylady. Alayda balalar men jastar tәrbiyesi túrghysynan qarastyrsaq, múnyng ózi aitarlyqtay olqylyq ekenin andaugha bolady. Ásirese úl balalar ýshin әke qanday qajet bolsa, er múghalimderding de sonday manyzy bolmaq. Mine, osyny angharghan pedagogtar men sergek oily azamattar mektepterde er múghalimderding sanyn kóbeytu jóninde dabyl qaghyp, mәsele qozghap keledi. Alayda odan esh nәtiyje shyghar emes. Búl qúr dalbasa aighay bolyp estilude.
Bilim jәne ghylym ministrligining derekterine sýiensek, elimizde orta mektepterde júmys isteytin 279 098 múghalimning 84-85 payyzyn әielder qúraydy. Orta eseppen alghanda әr mektepte 2-3 er múghalim ghana júmys isteydi deuge bolady. Sonday-aq oqu-tәrbie mekemeleri men basqarmalarynyng basshylarynyng arasynda da er azamattar mýlde siyrek. Ásirese qalalyq jerlerde mektep diyrektorlary men olardyng orynbasarlary jappay әiel múghalimderden taghayyndalady. Tipti deneshynyqtyru, әskery tәrbie pәnderinen de qyz-kelinshekter sabaq beretin boldy. Genderlik sayasat túrghysynan qarastyrsaq, múnyng ózi zor jetistik bolyp úghylady. Alayda balalar men jastar tәrbiyesi túrghysynan qarastyrsaq, múnyng ózi aitarlyqtay olqylyq ekenin andaugha bolady. Ásirese úl balalar ýshin әke qanday qajet bolsa, er múghalimderding de sonday manyzy bolmaq. Mine, osyny angharghan pedagogtar men sergek oily azamattar mektepterde er múghalimderding sanyn kóbeytu jóninde dabyl qaghyp, mәsele qozghap keledi. Alayda odan esh nәtiyje shyghar emes. Búl qúr dalbasa aighay bolyp estilude.
Jalpy bala tәrbiyesine er azamattardyng aralaspauy dúrys pa? Osy mәseleni oy eleginen ótkizip kóreyikshi. Tarihymyzgha oy jýgirtsek, әielder ýy sharuasymen ainalysady da, kýieuleri syrtqy júmystardy istep payda tauyp, otbasyn asyraydy. Sondyqtan da әielder ýide negizinen bala tәrbiyesimen shúghyldanady. Alayda múnyng ózi er azamattar balalaryn tәrbiyeleuden tys qalady degendik emes. Otbasynda kýieui bas, әieli moyyn degen qanatty sóz bar. Múnyng mәnisi býkil otbasy mýsheleri әkesining qabaghyna qaraydy, әkesi aitqanyn mýltiksiz oryndaydy. Kýieuine әieli qarsy shyqpay, ony qúrmettep syilap, balalaryna әkening aitqanyn búljytpay oryndaudy mindettep otyrady. Sóitip, otbasynda әke degenimiz bala ýshin eng qúrmetti, qasiyetti, aqylgói, dana degen úghym qalyptasady. Úl balalar әkesine eliktep ósedi. «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» dep halqymyz beker aitpaghan. Úl bala әkesin, atasyn maqtan tútugha beyim bolady. «Ákege qarap úl óser, sheshege qarap qyz óser» degen maqal osyndaydan tuyndaghan ghoy. Qyz bala ýshin de әke ónegesi, әke aqyly qajet. Qyz bala sheshesimen syrlas. Solay bolsa da, әkesinen iymengish, әke aitqanyn mýltiksiz oryndaugha beyim túrady. Áke de qyzyn erkeletip mәpelep ósiruge beyim bolsa da qyzdar әkening aitqanyn sózsiz oryndaudy paryz dep sezinedi.
Al qazir qalay? Balalar balabaqshagha barady delik. Onda tәrbiyeshilerding bәri de qyz-kelinshekter. Bala jeti jasqa tolghan song mektepke barady. Mektepte pәn múghalimderi men synyp jetekshisinen bastap diyrektorgha deyin bәri týgeldey qyz-kelinshekter. Al bala ýshin ústaz eng qúrmetti qasiyet tútatyn, ónege, tәrbie alatyn túlgha. Bala ústazgha da elikteydi. Jalpy ata-anasynan keyingi qúrmetti adam ústaz emes pe.
Al qazirgi qoghamymyzda otbasynda kýieui emes, әieli biylik jýrgizetin boldy. Kenes zamanynan beri «Áyel tendigi» degen úran basshylyqqa alynyp otbasynda da, qoghamdyq orynda da әielderdi әspetteu, olardyng «artyqshylyghyn» nasihat etu bel aldy. Aqyn-jazushylardyng barlyq shygharmalary derlik әielderdi әspetteuge arnalatyn boldy. Án-jyrlardyng basym kópshiligi ghashyqtyq, mahabbat bolsa, olardyng bәri derlik qyz-kelinshekterge tabyndyru túrghysynan tuyndaydy. Sonday-aq BAQ-tarda tek әielderdi әspettep, әkeni, atany, er azamattardy synap-mineu nasihattyng ózegine ainaldy. Múnday jaghdayda bala es bilgennen bastap azamat bolghangha deyin tek әielge tabynatyn bolyp ósedi desek, jansaq aitqandyq bolmas. Sóitip, jastar ýshin әielge tabynu, әielderdi ónege tútyp, әielge úqsau ýrdiske ainaldy. Múnyng ózi әnshilik ónerden de aiqyn angharylady. Jigitterding әn saluyna deyin әiel dauysyna úqsau ýrdiske ainaldy. Búrynghyday bas, bariton dauysty әnshilerdi qazir tipti kezdestirmeytin boldyq. Telearnalarda, teatr sahnalarynda qazaq jigitteri jappay әielderge úqsap búrandap әielderding dauysyna salyp syzylyp, qiqyldap, shiqyldap әn salatynyn bayqau qiyn emes. Bir sózben aitqanda, er azamattarymyz syrttay qaraghanda minez-qúlqy әielderge úqsap bara jatqanday bolyp úghylady. Tipti er azamattardyng minez-qúlqy, jýris-túrysy, sóz saptaulary, oy óristeri de әielderge úqsaytyn boldy. «Qazirgi jigitter ósek-ayangha beyim qatyn minezdi bolyp úsaqtalyp ketti» degendey payymdau da estiletin boldy. Jastarymyzdyng boyynda erkekke tәn ójettik, mәrttik, batyldyq, kenpeyildilik, batyrlyq ruhy әlsirep bara jatqany turaly pikirler de beker emes. Eng soraqysy sol, búryn qúlaq estip, kóz kórmegen geyler de shygha bastady.
Mektepterge er múghalimderding úshyraspauy qyz bala tәrbiyesine de teris әser etedi. Qyz bala da kәmeletke tolghansha tek әielderden ghana bilim, tәrbie alsa, tek әiel zatyn ghana qúrmetteuge beyimdelip, úl balalardy ghana emes, er azamattardy da ózinen, әielderden tómen sanaytyn bolady. Ýide әkesining aqylyn tyndamay, anasynyng ghana aitqanyn oryndaugha daghdylanady. Sóitip, qyz boyjetip, túrmys qúrghanda, kýieuine ýstemdik etuge tyrysady. Qazir qazaq qyz-kelinshekterding er azamattardy ózinen tómen sanap, mensinbey, olargha úrsyp-zekip nemese synap-minep túrghany jii úshyrasuynyng bir sebebi de osydan. Mine, osynday birjaqty tәrbiyening zardaby asa kýshti bolatynyn angharghan pedagogtar oqu-tәrbie oryndarynda er azamattar men әielderding ýles sany birdey boluy tiyis degen mәseleni qozghauy beker emes.
Múnday mәseleni sheshu ýshin er múghalimderding sanyn kóbeytu qajet ekeni týsinikti. Mәselen, Aqmola oblysy, Selinograd audany, Aqmola auylyndaghy múghalim, QR halyq aghartu isining ýzdigi, pedagog-jazushy Aysa Hamze redaksiyagha jazghan hatynda mynanday mәlimetti keltire otyryp pikir tolghapty: «Aqmola oblysynda 14056 múghalimning 2603-i er múghalimder. Elimiz boyynsha mektepterde 81 payyzy nәzik jandy әielder enbek etude. Mekteptegi barlyq júmysty әielderding moynyna artyp qoyghandyqtan bilim sapasy men tәrbiyege núqsan kelude. Pedagogikalyq talapqa say emes, oi-órisi tar әiel múghalimder de az emes». Sonday-aq mektep basshylyghyn, yaghny diyrektorlary men oqu isining mengerushilerin jappay er azamattardan taghayyndau jóninde úsynystar da estiledi. Múnyng ózi әigili maqalda aitylghanday «Erkek bas, әiel moyyn» degenge sayady. Mektep újymynda er azamattardyng bedeli joghary bolsa, oqushylar da sony tyndaytyny, sodan jasqanatyny, sony ýlgi tútatyny sózsiz.
Búghan óz basymnan ótken bir oqiyghany da mysal retinde aita keteyin. Óskemen pedinstitutynda oqyp jýrgen kezimde qalanyng shet jaghyndaghy №2 orys mektebinde pedpraktikadan ótuge baryp 7 synypqa sabaq berip jýrdim. Synypta bir tentek bala aitqanymdy tynday qoymady. Sirә, ol meni student dep mensinbegen sekildi. Ony synyp jetekshisine aityp edim (ol әiel múghalim edi) jasóspirim úldar әiel múghalimderge baghyna bermeydi, balany mektep diyrektoryna ertip bar, ol mektebimizdegi jalghyz erkek múghalim ghoy, múnday tentekterding «jynyn qaghyp alady» dedi.
Mektep diyrektory jas mólsheri 50-ge taqap qalghan týsi sústy adam eken. Ol balagha úrsyp túryp, bileginen batyra qatty qysyp ústap balany núqyp qalyp edi, әlgi tentek solqyldap jylap qoya berdi, «endi tentektik jasamaymyn» dep sóz berip tez juasydy.
Jalpy keybir balalar shekten tys tentek bolyp baghynbay qoyghanda er múghalimder oghan osylay qolyn batyryp núqyp jibergen jón ekenine keyin múghalim bolghanda kózim aiqyn jetti. Qazirgi pedagogikada «balagha qol tiygizuge bolmaydy» degen qatang qaghida bar. Áriyne, balany úryp, soghugha, sabaugha bolmaytyny týsinikti. Alayda úl balalardy er adam núqyp jiberuge bolatynyn orystyng úly pedagogi A.S.Makarenko da quattaghan ghoy. Ol balalar ýiine alghash tәrbiyeshi bolyp kelgende búzaqy balalardy osynday tәsilmen sabasyna týsirgenin de jazghan edi. Múny aitqanda balany soghugha bolady degendik emes. Jasóspirim qashanda er adamnyng kýsh kórsetuinen, aibynynan yghady. Onday er múghalimderdi tipti ónege tútyp eliktep ósedi. Al әsirese erjetip qalghan 8-11 synyptaghy úl balalar múghalimalardan jasqana qoymaytyny jii úshyrasady. Olar balagha anasy ispettes bolyp úghylady. Ana degen meyirban, keshirimshil emes pe. Sondyqtan da múghalimalardyng úl balagha kýsh kórsetui, qol júmsauy keri әser etedi. Balanyng múndayda múghalimderge degen jekkórinishti sezimi qalyptasady. Al er azamattar erketotay bolyp ósken tentek úl balagha tek aqylymen ghana emes, sonday-aq ózining qarymdy kýshimen de әser etetinin týsinu qiyn emes. Jalpy jasóspirim úldar әskery qyzmettegi siyaqty kýshi myghym, aibyndy er azamattardy ýlgi-ónege tútyp, solargha eliktep, solardyng aitqanyn sózsiz oryndaugha tyrysady.
Múnan qanday qorytyndy shygharugha bolady? Mektepterde er múghalimderding ýlesi әielderge qaraghanda basym nemese teng bolghany oqu-tәrbiyege jaghymdy yqpal etpek. Mektepterde er múghalimderding diyrektor, diyrektordyng orynbasary boluyna barynsha mәn bergen jón. Deneshynyqtyru, әskery bilim, sheberhana oqytushylary er múghalimderden bolsa, búnyng ózi әsirese úl balalargha ong yqpal etetini jóninde pikirler de az aitylyp jýrgen joq. Osynday jaytty eskersek, «mektepterde er múghalimder sanyn qalay kóbeytuge bolady?» degendey saual tuyndaydy. Búl mәsele tek bizding elimizde ghana emes, Reseyde, Batys Europa elderinde sheshimi qiyn bolyp keledi. Reseyde mektepterde er múghalimderding azangynyng zardaby jóninde 1960-1970 jyldardan beri pedagogtar dabyl qaghumen әlek. Alayda múnan qorytyndy shyghar emes.
Jalpy oqu-tәrbiyede de, otbasynda da er azamattardyng ózindik orny erekshe ekenin myqtap eskeru qajet. Halqymyz «ýsh kýndigin oilamaghan әielden bez, ýsh jyldyghyn oilamaghan erkekten bez» dep beker aitpasa kerek. Múnyng mәnisi әiel – taktiyk, erkek – strateg degenge sayady. Áyelder bir sәttik, nauqandyq isterde qaghilez bolsa, erkekter әr isting sonyn, nәtiyjesin oilaugha beyim. Sondyqtan erkekter әielderge qaraghanda baysaldy, balanyng bolashaghyna basa mәn beredi. Olardyng kenpeyildiligi, әsirese úl balalargha yqpaly zor bolmaq.
Keybir pedagogtar Qazaqstan mektepterinde er múghalimderding barghan sayyn siyrep bara jatqanyna alandap, er múghalimderdi dayyndaytyn arnayy pedagogikalyq joghary oqu orny boluy jóninde de úsynystar aityp jýr. Barshagha mәlim, 1950 jyldary Qazaqstanda әiel múghalimder mýlde jetispeytin edi. Soghan oray osy kezende Almatyda qazaq qyz-kelinshekterine arnalghan pedagogikalyq institut – Qazaq qyzdar pedagogikalyq instituty ashylghany belgili. Sonday-aq pedagogikalyq mamandyqqa әielderdi kóptep tartu jóninde ýgit-nasihat kýsheyip, qyz-kelinshekterding pedagogikalyq bilim aluyna qajetti qamqorlyqtyng bәri jasalghan bolatyn. Múnyng nәtiyjesi qanday zor bolghany barshagha mәlim. Demek, er múghalimderding mektepterde sanyn arttyru ýshin arnayy pedagogikalyq oqu oryndaryn ashu qajettigi aitpasaq ta týsinikti. Búl orayda mynanday úsynys ta qoldaugha layyq. Almatyda pedagogikalyq mamandyqqa dayyndaytyn eki iri oqu ordasy bar emes pe. Onyng biri Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti bolsa, ekinshisi әigili Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti. Demek, Abay atyndaghy QazÚPU-dy er múghalimder dayyndaytyn oqu ordasyna ainaldyru sheshimin kýtken mәselege ainalyp otyr desek, sózimiz jansaq bola qoymas. Búl oqu ornynda ózge negizgi pәndermen qatar әskery bilim, deneshynyqtyru, dәnekerleushi, qúrylysshy jәne ózge kәsiptik tehnikalyq mamandardy oqytatyn múghalimder dayarlansa, Qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti aspazdyq, tiginshilik, ýi-túrmysy júmysyn ýiretetin múghalimder dayyndaugha beyimdeletini aitpasaq ta týsinikti bolsa kerek. Búl kýnderi Bilim jәne ghylym ministrligi joghary oqu oryndarynyng sanyn qysqartu, ontaylandyru mәselesin kýn tәrtibine qoydy emes pe. Jalpy bilim beru reformasyn jasaghanda biz búryn Reseydi ýlgi etsek, endi Batystan, AQSh-tan ónege alatyn boldyq. Búlardaghy olqylyqty kórgimiz kelmeydi. Mektep oqushylary arasynda ne týrli súmdyq, búzaqylyq, qylmys osy elderde órship barady. Demek, reforma jasaghanda últtyq tәrbiyege basa mәn beru qajet. Demek, er múghalimder dayarlau jóninde de batyl reforma qajet ekeni dausyz.
Quanbek Boqaev
"Ana tili" gazeti