Qazaq kýresi – últtyng ústyny. Arhiypelag memleket sanalatyn Japoniya dzudosyn kýlli әlemgi әigiledi. Tipti olimpiadalyq sport týrlerining qataryna engizdi. Tekti qazaqtyng delebesin qozdyratyn qazaq kýresin shartarapqa tanytudy qolgha alghandar ýshinshi jyl qatarynan «Qazaq barysy» mega jobasyn úiymdastyrdy. Qazaqtyng kil qapsaghay deneli, toqpan jilikti, som túlghaly tolaghaylary әr aimaqtan oza shauyp, jýldege sýiem qarys jerge kelip,  sýrinip ketkende tilimizdi tistep qalushy edik. Búl joly bәri basqasha boldy.

«Qazaq barysy» - Alashtyng namysy edi. Endi mine namys taptaldy. Tabannyng astyna týsti. Erlerimiz ensesi esengirep, ez boldy. Eki sóiledi. Qúday aqy, Qarakerey Qabanbaydyn, Qanjyghaly Bógenbaydyng úrpaqtary eki sóilep ez atanady dep kim oilaghan?

Qazaq kýresi – últtyng ústyny. Arhiypelag memleket sanalatyn Japoniya dzudosyn kýlli әlemgi әigiledi. Tipti olimpiadalyq sport týrlerining qataryna engizdi. Tekti qazaqtyng delebesin qozdyratyn qazaq kýresin shartarapqa tanytudy qolgha alghandar ýshinshi jyl qatarynan «Qazaq barysy» mega jobasyn úiymdastyrdy. Qazaqtyng kil qapsaghay deneli, toqpan jilikti, som túlghaly tolaghaylary әr aimaqtan oza shauyp, jýldege sýiem qarys jerge kelip,  sýrinip ketkende tilimizdi tistep qalushy edik. Búl joly bәri basqasha boldy.

«Qazaq barysy» - Alashtyng namysy edi. Endi mine namys taptaldy. Tabannyng astyna týsti. Erlerimiz ensesi esengirep, ez boldy. Eki sóiledi. Qúday aqy, Qarakerey Qabanbaydyn, Qanjyghaly Bógenbaydyng úrpaqtary eki sóilep ez atanady dep kim oilaghan?

Sonymen jarnamasy jer jihandy dýr etkizgen úly toy 30 mausym kýni elordadaghy velotrekte ótti. Ótken jylghy barysymyz, arysymyz Beybit Ystybaev bozkilemge bettegende biz de ýmitimizdi ýkiley týsken edik. Tautúrpat deneli bauyrymyz bәrin dúrys-aq bastady, alghashqy qarsylasyn alyp úrmasa da, shalyp jyghyp, kýshin sarqa júmsap, kelesi kezenge bet aldy. Ekinshi qarsylasy shyghystyq Múhit Túrsynovty da jendi. Ony kóz kórdi, kónil týisindi. Búdan song shiyrek finalda Sabyrjan Ábildaúlynan ailasyn asyrdy. Bәrekeldi destik. Dauryqqan dau jartylay finalda oryn aldy. Finalgha qinalmay jetudi mansúq etken bizding barys qaraghandylyq qarsylasy Erjan Shynkeevpen beldesti. Úlan Rysqúldy útyp, jelpingen Shynkeevting Ystybaevty ysqylap kóterip, alyp úrugha qauqary jetpedi. Ontayly sәtterding birinde әdis jasap edi, onysynan da týk shyqpady. Tóreshiler aqyldasa kele, eki alaqanyn jerge tiygizip ýlgergen Beybitti әdiske aldanghan joq dep úigharym shyghardy. Osy sәtte Shynkeev shyr-pyr boldy. Qoyan qoltyq úrysta Beybitting betin qaytaratyn qauqary joq ekenin eseptey bilgen bәkene boyly Erjan shu shyghardy. Múny bir ghana biz emes, әlemning 35 memleketi tikeley efirde tamashalady. Shynkeev shu shygharghanyna qaramastan, tóreshiler óz sózderinde túryp, ekeuin qoyan-qoltyq úrysugha shaqyrdy. Búl jekpe-jekte Beybit qarsylasyn búiym kórmey, kóterip aldy da, bozkilemning syrtyna tastay saldy. Bitti. Ystybaev finalda. Tóreshiler qolyn kóterdi. Qúday aqy, endi Beybitke jiti tanys  qarsylas Aybek Núghymarov pen Ystybaevtyng taytalasyn tamashalaymyz dep otyrghanda baghjang qaqqan kózimiz sharasynan shyghyp kete jazdady.

Bizding tóreshiler myqty eken. Álem tarihynda bolmaghan sheshimdi qabylday alatyn kýshteri bar eken. Tipti olar sportshylardan da qaymyghady. Shynyn aitu kerek, talay «komediyany» kórip, esten tanghanymyz ras, biraq ssenariyi taban astynda týzilgen, jiyrma minutta «korrektirovka» jasalghan mynanday «tragikomediyany» kóruimiz túnghysh. Kórermenderding laqtyrghan plastmass shólmeginen sekem alghan qazylar qyryq qúbyldy. Sportqa sayasat әser etti me, әlde byltyr jengen baluan biyl almauy kerek degen «qaghidattary» bar ma, onysyn bilmedik. Bilgen-kórgenimiz sol, finalgha shyqqan Beybit batyr taban astynda finaldan «jer audaryldy». Qazylar óz sheshimderine ózderi qarsy shyghyp, dauysqa saldy. Sóitti de, jenisti Shynkeevke bere saldy. Búl dodany әlemdik dengeyde oiyp túryp oryn alatyn bedeli bar «Boes» telearnasy tikeley efirde kórsetti. Kýlli әlemge kýlki boldyq. Qazaq kýresinen de mәdeniyet ketti. Mәn ketti.

Beybitting bapkeri Eldos Dalabaydyng sózi de dalagha ketip jatyr. Odan góri Shynkeev myqty bolyp túr. Qazylardyng aldyna baryp, daulasuyna ne joryq? Ol ýshin bapkeri bar emes pe? Múnday «tәrtipsiz» sportshyny shyndap kelgende turnirden tys qaldyrugha da bolady ghoy. Joq, basqa memlekette olay bolghanymen bizde basqasha eken.

Qúrmetti oqyrman qauym, Astana Tarazdan 1300 shaqyrym qashyqtyqta jatyr. Al, Qaraghandy 200 shaqyrym qashyqtyqta. Demek, zalda qaraghandylyq kórermenderding kóptep jinaluy da zandylyq. El shulady dep, jengen baluandy jygha salatyn bolsaq, onda tóreshilerdin, әdil qazylardyng múnday jarysqa tórelik etuge qanday moralidyq qúqy bar? Ýshkempirov aghamyz endi «úyalyp» jatyr. Basylymdardan endi búl turnirge barmaytynyn oqydyq. Tóragha retinde eshkim tyndamaghanyn da andadyq. Mine, bizding ýlkendi syilau qúrmetimiz. Biz myqty halyq ekenbiz. Shyn jýirikti túsaulaugha shamamyz jetetinin taghy bayqattyq! Osy ma jetken jerimiz?

Osylaysha shyn Qúlager emes, Kóktúighynnyng joly boldy. Biz Beybitti jaqtap otyrghanymyz joq. Obiektivti kózqarasymyzdy, kózimizben kórgenimizdi jazyp otyrmyz. Beybit sylbyr kýresti dep aiyp taghyp, «kәiip» bolatyndar bar. Tarazda jýrgen song jaqsy bilemiz. Beybit bizge «finalgha kýshimdi saqtap jetuim kerek» desken. Al últtyng maqtanyshy kýshin sarqyp jýrip, bireuding astyna jalpasynan týsti me, joq! Beybit finalda kýresui kerek edi. Ol byltyr jartylay finalda shyghystyng maqtanyshy, óte myqty baluan Aybek Núghymarovty jengen bolatyn. Al, finalda Shalqar Jolamanovty jolda qaldyrghanyn da jaqsy bilemiz. 2011 jyly da shiyrek finalda Aybek Núghymarovty atynan audaryp tastaghanyn kóz kórgen. Búl jerde biyl da Beybit sózsiz shabar edi dep kesimdi pikir aityp otyrghanymyz shamaly, tek, ótken jylghy mәlimetterdi keltirip otyrmyz. Al, Beybit finalda kýreskende, shyn myqtyny bozkilem anyqtar edi. Layyqtysy jeniske jetkende, eshkim qarsy bolmaytyny aqiqat. Jambyl oblysyndaghy qazaq kýresining mayyn ishken mamandar búl kýnderi jogharghy biylikting úshar basynda otyrghan azamattargha narazylyq hatyn joldap ta ýlgerdi. Mәtinimen tanys bolynyz. Bizdiki qoghamdyq oy qozghau ghana. Jazghanymyzdan eshtene ózgermes, degenmen múnday sәtte ýnsiz qalugha taghy bolmaydy, qúrmetti oqyrman. Qazylar jayly jazylghan «sbejiy esteligimiz» osymen tәmam. Qalghanyn ózderinizding patsha kónilderinizge qaldyrdyq. Shynkeevti «shynjyrmen» sýirep finalgha shygharghandargha da ókpemiz joq. Bәrine Tәnir tóreshi ghoy.   

 Qazaqstan Respublikasynyng preziydentining әkimshiligining bastyghy

 K.K Mәsimov myrzagha;

«Núrotan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasy

Tóraghasynyn  birinshi orynbasary

B.Baybek myrzagha;

«Samrúq Qazyna» Últtyq әl-auqat qory tóraghasy

Ó.E.Shókeev myrzagha;

Qazaqstan Respublikasynyn

 sport jәne deneshynyqtyru isteri agenttigi tóraghasy

E.Qojaqapanov myrzagha;

Dýniyejýzilik qazaq kýresi

 federasiyasynyng preziydenti

S.Týkeev myrzagha

2013 j.«Qazaqstan barysy»

Turniyrining bas tóreshisi

Y.Núrtaev  myrzagha;

Jambyl oblystyq qazaq kýresi

Federasiyasynyng ókilderinen

Meken jayymyz: Taraz q, Sanyryq batyr 57

Tel. 8(7262)31-64-39, 31-65-40

Narazylyq

Bizding jazbasha narazylyq jazu sebebimiz 2013 jyldyng mausym aiynyng 30 júldyzynda ótken túnghysh Preziydentimiz N.Á.Nazarbaevtyn  jýldesi ýshin «Qazaqstan barysy» turniyrinde Jambyl oblysynyn  paluany B.Ystybaevpen Qaraghandy oblysynyng paluany E. Shynkeevting arasynda bolghan aqtyq bәsekege joldama beldesuinde Qazaq kýresi erejesining qatang óreskel  búzylghandyghy.

Birinshiden, ereje boyynsha jogharyda attary atalghan paluandar bes minut kýresti, eki paluan teng ayaqtady. Ereje boyynsha teng ayaqtaghan paluandar beldesedi, erejege sәikes, beldesude qay paluan jense sol paluangha jenis beriledi, atalghan kezdesude E. Shynkeev útylyp, tóreshiler alqasy jambyldyq B. Ystybaevqa jenis berilgendigin habarlady, biraq 20 minuttan keyin tóreshiler alqasy halyqqa B. Ystybaevtyng jenilgendigin habarlady.

Ekinshiden,  teng ayaqtalghan beldesuden keyin  olimpiadagha qatysqan E. Shynkeevting tóreshilermen daulasyp, 15-20 minut bedesuge shyqpauyn qalay tusinuge bolady? Qanday elding kýresinde ortagha shyqqan paluannyng tóreshilermen daulasyp, ózining qalay kýreskendigin bozkilemde dәleldegen? Basqa kýres týrlerinde onday paluandar tez arada jazagha tartylady. Halyq narazylyq bildirdi dep jenisti jenilgen paluannyng uysyna ústatudy qalay týsinemiz, halyktyng shuyn geografiyalyq jaghdaygha baylanysty týsinuge bolady ghoy, Qaraghandy bar joghy 200 shakyrym, al Taraz kalasy 1300 shakyrym, kórermenderdin әriyne kóp payyzy Qaraghandydan, 20 kýn búryn qolynyng shyntaghy shyghyp, jaraqattanghanyna  qaramay aqtyq beldesuge joldama alghan B.Ystybaevtyng enbegining zaya ketkendigi me? Búl turnir qanshama Qazaqstan telearnalarynan, shet elderding telearnalarynan kórsetilip otyr, búl qazaq kýresin dýnie jýzine pash etu emes, qorlau. Býkil әlemdik  halyqaralyq  jarystarda kýres erejesin óreskel búzu oryn almaghan, qortyndylay kelgende, kenetten shygharghan әdilqazylar alqasynyng sheshimine qarsylyghymyzdy bildiremiz.

Búnday sheshim halyqaralyq  jarys praktikasynda  kezdesken emes. Qysqasy, E. Shynkeevti beldesude taza jenip, aqtyq aiqasqa joldama alghan B. Ystybaevtyng jenilgendigi turaly sheshim shygharghan qazylardyng sheshimine kelispeymiz.

Sondyqtan, qazaq kýresining erejelerine sәikes, atalmysh narazylyqqa zanmen kórsetilgen merzimde jauap berudi  súraymyz.             

Jambyl oblystyq qazaq kýresi

Federasiyasynyng viyse preziydenti

N.Jýnisbekov,

Ókilderi:

R. Múhametqaliyev,

E .Dalabay

Abai.kz