Júma, 22 Qarasha 2024
2084 1 pikir 31 Tamyz, 2023 saghat 14:18

Belsendi: Halyqty 30 jyl ulaghan «Tenizshevroyl» ótemaqy tólesin!

Qogham belsendisi Arman Hayrullin «Tenizshevroyl» kәsipornynyng milliondaghan tonna uly gaz shygharyp, Atyrau oblysynyng ekologiyasyn mýsәpir kýige týsirgenin aityp dabyl qaqty.

«Resmy mәlimetterge qaraghanda 1993 jyldan beri «Tenizshevroyl» kәsiporny Atyrau oblysynyng atmosferalyq basseynine 1,7 million tonnadan astam uly gaz shygharghan. Búl oblystyng әr túrghynyna shaqqanda 2400 keliden astam ziyandy qaldyq tastady degen sóz. Adam shoshyrlyqtay mәlimet.

Búl merkaptandar, kýkirtti sutegi, kýkirtti angidrid jәne basqa da asa qauipti 39 týrli himiyalyq element. Olar ózara jana uly baylanystar týzedi. Lastaushy zattar jergilikti túrghyndardyng aghzasynda jinalady, eshqayda joyylmaydy jәne týrli aurular retinde kórinis beredi. Bir mysal Teniz ken ornynyng ótinde ornalasqan Saryqamys eldi mekeninde zauyt júmys jasay bastaghan alghashqy 19 jylda 24-53 jas aralyghyndaghy 189 adam qaytys bolyp, kenttegi alghashqy nauqastanu kórsetkishi 90 payyzgha jetken», – deydi qogham belsendisi.

Sonymen qatar ol atalghan kәsipornynyng ziyanyna ekinshi mysal keltiredi.

«Ekinshi dәlel TShO qyzmet etetin naqty Jyloy audany oblysta 12 auru boyynsha birinshi orynda túr. Ekinshi orynda Atyrau qalasynyng halqy. Sebebi Atyrau qalasy uly zattar shygharatyn TShO zauyttarynan nebary 140 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan. Oblystaghy jelding jyldyq basym baghyty ontýstik shyghystan. Lastaghyshtar oblys ortalyghyna aua massalary arqyly tenizding tegis betimen sanauly aq saghattarda jetedi.

Bizding elde qoldanylatyn matematikalyq seyilu esepteri «Era» baghdardamasymen ótirik jasalady.

Tiri dәlel aitayyn: ótken jyly Alghabastaghy qamys órtining kesek-kesek kýiigi 20 shaqyrym jerdegi Balausa eldi mekenine nóserdey jaudy. Bir eskeretini qamys boyy alasa 1-2 metrden aspaydy. Al biyik múrjalardan shyqqan ziyandylar joghary temperatura arqyly troposfera qabatyna shyghyp alysqa tasymaldanady. Al bizdegi Sanitarlyq qorghau aimaq syzyqtary 1, kóp bolsa 15 shaqyrymnan aspaydy. Qalaysha? Aytpaqshy TShO-nyng osy syzyghyn qayta qarau qajet. Bayaghy eseptelgen az mólsher abajaday bop ósti.

Kelesi jyly TShO jylda túz astynan alatyn 27 mln tonna múnaydyng ornyna 39 mln tonna joghary kýkirtsutekti múnay óndiriledi.

Odan jergilikti túrghyndargha ne payda? Tek ziyan bolmaq. Jyl sayyn әrbir oblys túrghynyna laqtyratyn 110 keliden asatyn ziyandylargha taghy zor jýk qosylmaq. Múnday zor ekosidti halyqtyng densaulyghy kótere almaydy! Osyghan oray TShO qyzmetinen tuyndaghan qolaysyz ekologiyalyq jaghday ýshin Atyrau oblysynyng túrghyndaryna kompensasiya jasaghany abzal», – deydi ol.

Belsendi mәselening sheshu jolyn da úsyndy.

«IYgilik» baghdarlamasy ayasynda kompaniyanyng jyldyq taza paydasynyng 1 (bir) payyzyn tóleudi súraymyz. Ol qazirgidey 25 emes, mysalgha ótken 22 jylgha 80 mln dollar bolar edi. Sebedi kompaniya 8 mlrd dollar taza payda tapty. Ol qarjygha Atyrau men Qúlsaryda emdeu ortalyqtary, parkter men skverler, aitpaqshy TShO SanPIN boyynsha 10 myng ga jerdi kógaldandyruy tiyis. Bitirgeni 1 payyzgha jetpedi, reabilitasiyalyq ortalyqtar, halyqtyng densaulyghyn saqtap, aghzasynan toksinder shygharuy ýshin kóptep sport nysandaryn salu auaday qajet. Sonymen qatar, qarjy iygerilmegen jaghdayda keler jylgha auysymdy jәne qordalanylatyn boluy qajet – deydi.

Onyng sózine qaraghanda qazirgi kezde iygerilmegen qarjy joyylyp ketedi, yaghny kelesi jylgha eseptelmeydi.

«Kez kelgen ýlken joba barlyq mýddeli taraptardyng mýddesimen sanasuy tiyis. Múny TShO tipti tyndau prezentasiyasynda jazyp otyr. Shyn mәninde jergilikti júrtshylyqtyng mýddesi әzirge qanaghattandyrylyp otyrghan joq. TShO-dan súraytynymyz Atyrau oblysyna taza paydadan 1 payyz bólsin! Basqa bos, tәtti sózding qajeti joq. Jyloylyqtar naqty osyny súranyzdar!» – deydi qogham belsendisi.

Foto: ashyq derekkózden

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5194