Áldekimder ashyq aqparat kenistigine, «Feysbukqa» da ýnemi «Qonaev 700 qazaq mektepterin japty» degen aqparat salyp otyrady. Biraq búl sifrdy qaydan alghanyn, qanday qújattargha sýiengenin kórsetpeydi. Kesheler kóbeytip, 800 depti.
Osy aqparat qanshalyqty dúrys, saraptap kóreyik.

Dinmúhamed Qonaev Qazaqstandaghy biylik basyna 1960 jyly kelip, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Birinshi hatshysy bolyp saylandy. Az uaqytqa qyzmetinen ketip, qayta oraldy. Búl qanday kezeng edi?
Dimekeng biylikke kelgenge deyin SSSR-de, Qazaqstanda 20-30 ýilik, bes ógiz, bir soqasy bar moyynserikterdi bir ortalyqqa kóshirip, irilendiru, sol kezdegi ozyq tehnikamen jabdyqtalghan kolhoz, sovhozdargha biriktiru nauqany bastalyp ketken edi. Mysaly, men ósken Ekpindi auylyna ortasyn Shynjyly ózeni ghana bólip túrghan Birlestik auyly men Qoyankóz, Qarlyghash, Furmanov, Bostandyq, Kirov, Shilikti moyynserikteri qosylyp, «Qazaqstannyng 30 jyldyghy» kolhozy qúryldy. Qoyankóz, Bostandyq, Kirov, Birlestik, Shiliktide tórt jyldyq qazaq mektepteri bolypty. Búlarda bar bolsa, týske deyin 1 jәne 2-klastyng birer balasyna, týsten keyin 2 jәne 4-klastyng birer balasyna ózinde de tórt klastyq qana bilim bar bir ghana múghalim bir bólmeli toqaltamda sabaq beripti. Osy auyldar men mektepter týgel jabylyp, júrty Ekpindige, Furmanov pen Birlestikke kóshirildi. Osylardy jabylghan mektep dep atau qalay bolar eken?

Sol tústa mening audanymda 8 iri sharuashylyq qúrylypty. Endi qansha mektep jabylghanyn eseptey beriniz. 700 degen jay sóz. Áldeqayda kóp. Biraq, búl júmys Qonaevqa deyin Moskvanyng qatang baqylauymen bastalyp ketken. Bәleni Dimekene jabu- naghyz jalaqorlyq.

Qyzyghy, "japty" degen mektepting oqushylaryna óte qolayly jaghday jasaldy. Birde-bir bala oqusyz qalmady. Jabylghan auyldaghy balalar búryn 4-klastan song ne oqudy birjola úmytatyn, ne tuma- tuys jaghalap, internat qualap ketetin. Endi ata- anasymen birge kóship barghan auyldaghy 8 jyldyq mektepterde nemese Ekpindidegi 10 jyldyq orta mektepte ata-anasymen birge túryp oqityn boldy. Joghary bilimdi maman ústazdardan bilim aldy. Múnyng nesi jaman? Kerisinshe, óte dúrys sheshim qabyldanghan.

Qaytalap aitamyn: búl nauqan Dimash Qonaev biylik basyna kelgenshe-aq qarqyndy jýrgizilip jatqan. Dimekeng ne istese de, Mәskeuding búiryghyn toqtata almas edi, toqtatyp ta keregi joq ekenin týsingen bolarsyzdar.
Kelesi mәsele. Ulap- shulap, baybalam salushylar Dinmúhamed Qonaev biylikke kelgennen ketkenine deyin osy jaghday qalay ózgerdi dep oilanghany bar ma? Taghy da óz audanymnan mysal izdeyin. 1960 jylgha deyin bizding audanda bir ghana Ekpindi qazaq orta mektebi boldy. 1986 jyly Dimekeng biylikten ketkende, audanymda 9 qazaq orta mektebi shopandardyng balalaryna arnalghan eki internat sapaly bilim berip túrdy.
Osy kezde Qazaqstanda 250-den astam audan bar-tyn. Endi Dimekene jalghan jala jabatyndar «Qonaev qansha qazaq orta mektebin ashty?» degenge jauap izdep kórsin. 250-di mening audanymda ghana ashylghan 8-ge kóbeytiniz. 2000-day eken. Jabylyp qaldy dep zar jylap jýrgen esh sapasy joq tórt klastyq 700 mektepti 2000-day taza qazaq orta mekteppen salystyrugha kele me? Onyng ýstine mening audanym kishi- girim edi. Al, iri audandarda qansha qazaq orta mektepteri ashyldy?

Barlyq jaghday zerdeleu arqyly kórinedi. Salystyrynyz. Dinmúhamed Qonaevqa beysauat jala jappayyq.
Endi býgingi kýnge keleyik. Bar biylik tizgini óz qolymyzda, qydyndap túrghan Mәskeu joq. Osy 30 jylda ne istedik? Taghy da mysaldy óz audanymnan izdeyin. Taghy da mektepke kelemiz. Qonaevtyng túsynda malyn myndap óristetip, eginin jinap, ósip-ónip jatqan auyldardyng býgingi jay-kýii qalay? Jýrek auyrady. Audanymdaghy Saldyrkópir, Jýnjýrek, Maylyshat, Shynjyly, Mayqan, Bibaqan sekildi qúday tabighattyng bar súlulyghy men nuyn bergen auyldar qanyrap qaldy. Kókjar jeke sharuashylyq edi. Orny ghana bar. Tórt-bes ýy bar ma, joq pa? Osy auyldardaghy mektepterdi izdey de almaysyn.

Tyrnaq astynan kir izdegenshe, býginine kóz salsanshy. Ózing ómir sýrip otyrghan ortandy týzesenshi. Sening ata- apan, әke- shesheng Qonaev ashqan metepterden ósip- óndi. Sen de sol Qonaevtyng túsynda salynghan mektepten bilim aldyn. Ol mektepter әli kýnge qazaqqa qyzmet istep túr.

Qonaevtan kinә izdeytin toptaghylar, júrtty aqylsyz sanamandar. Biz bәrin kórip, oy eleginen ótkize alamyz. Aldymen Qonaevtyng dengeyine jetip alyndar.

Kamal Ábdirahman

Abai.kz