Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 8324 0 pikir 9 Shilde, 2013 saghat 06:57

Duman Anash. Aydyndy Alakól

Turistik klasterdi damytudaghy irkilis pen izdenis 

Búghan deyin habar­la­ghany­myz­day, 27-30 mamyr aralyghynda Parijde YuNESKO-nyng shtab pәterinde «Adam jәne bios­fera» halyqaralyq ýi­lestiru kenesining kezekti sessiyasy ótip, onda әlemdik biosfera rezervattary jelisine «Alakól biosferalyq rezervaty» atty qazaqstandyq nominasiyany qosudy birauyzdan qoldady.

Osy orayda redaksiya jur­na­list Duman Anashtyng Alakól turaly jazghan talda­ma­lyq maqalasyn oqyr­mandar nazaryna úsynyp otyr.

 

KÓL SURETI

Turistik klasterdi damytudaghy irkilis pen izdenis 

Búghan deyin habar­la­ghany­myz­day, 27-30 mamyr aralyghynda Parijde YuNESKO-nyng shtab pәterinde «Adam jәne bios­fera» halyqaralyq ýi­lestiru kenesining kezekti sessiyasy ótip, onda әlemdik biosfera rezervattary jelisine «Alakól biosferalyq rezervaty» atty qazaqstandyq nominasiyany qosudy birauyzdan qoldady.

Osy orayda redaksiya jur­na­list Duman Anashtyng Alakól turaly jazghan talda­ma­lyq maqalasyn oqyr­mandar nazaryna úsynyp otyr.

 

KÓL SURETI

Es bilgeli kókpenbek kól kóz aldy­myz­da túratyn. Ákemiz sovhozdyng jata­ghan, birkelki salynghan tar ýiinen qa­shyp, zәulim bolmasa da keng qylyp ýy túr­ghyzghany bar. Ózi kótergen otaugha en­gen­she qúrylystyng qasyna qazaqy ýy ti­gip qoydy. Bizding tónirekte kiyiz ýidi «qa­zaqy ýi» deydi. Uaqytsha tigilgen sol ýiding týruli irgesinen, aiqysh-úi­qysh keregening torkózinen kókjiyekpen as­tas­qan kól jaryqtyq kógiljim tartyp kó­ri­nip jatushy edi. Keyin jana ýiding qo­naq bólmesindegi terezeden qyzara ba­ryp aidyngha kýn sýngigende qyzyl jal­qyngha bólenetin kól beti aluan týrmen qú­by­latynyn talay tamashaladyq. Bizding auyldyng bir ghajap sureti osy. Búl – ataqty Alakól. Jaghasyndaghy auyl – Qara­búlaq. Ákening auyldyng kól kórinetin ba­tys betinen ýy saluy balalyq taza kó­nil­ge tartylghan bagha jetpes bazarlyq bo­lypty.

Alakól mening esimnen esh shyqqan emes. Bala qiyalgha qanat qaqtyrghan Alakóldi úmytu jadynnan airylu, tughan topyraqtyng qasiyetin bilmeu, baghalamau siyaqty kórinedi. Al dýniyede odan ótken kórsoqyrlyq boluy mýmkin emes. Ámse, onday kýpirlikten saqtasyn.

Bel sheship, shalghay shyqqanymyz studenttik kez ghoy. Suret salatynbyz. Aqyn-jazushylargha salghan portretterdi mektepting múrajayyna qaldyrdyq. Key professordyng sýrensiz sabaghynan ba, әlde saryýrpek saghynysh pa, auditoriya­da otyryp dәpterge Alakólding suretin sala beretinbiz. Álbette, kólding Alakól ekenin tanytatyn bir belgi – ortasyndaghy araldar. Jergilikti júrt «Araltóbe» ataydy. Araltóbeden bastap salynghan suretting etek jaghyna ýkidey ýlpildek nu qamys pen qonyr týsti qoghanyng iyilgen basy týse qalady. Úyasyna qonar kýn kól men kók arasynda qúryq shalma tústa ilinip túrady. Onyng alapat sәulesi aidyn betin araylandyra aq jolaq bolyp tartylyp, kýmistey jarqyraydy. Kýn betin kermiyqtan kólegeyleytin búlt ta úmytylmaydy. Ol keyde aq shulan, keyde sharby búlttar bolyp kónilding kóshine qaray jónkiledi. Al aidyn betinde aq shaghalalar sharyqtap, balyq jәrmenkesin qyzdyryp kólbey úshady. Búl suretti dәpterine salghyzbaghan kurstas qyzdar kemde-kem shyghar. Súlular júrtynyng súrauy basqa, ondayda qayyqpen su betinde eskek esip bara jatqan balyqshy nemese seruenshi ornyna qos aqqu súlu moynyn iyip auysatyn. Osylaysha, birqydyru lirikalyq shimay shyghatyn-dy. Mening de esebim týgel. Dәpter almasqan song konspektimdi ózgeler jazyp, ózderi menen kóshirip jatady.

Alakól meni ýnemi algha sýirep keledi. Ómirding danghylyn Alakól ashty degen dúrys shyghar mýmkin. Uniyversiytetke týser kezde tapsyrghan emtihanda tughan kólimdi jazyp joghary balgha ie bolghanmyn. Al­­ghash­qy kursta kól turaly balang tolgha­nysymdy alyp, respublikalyq ba­sy­lym­dardyng redaksiyalaryn týgel adaqtap shyq­tym. Oqyp qayyryp bergeni de, ký­le qaraghany da, qaldyryp ket degeni de bar, әiteuir ortalyq baspasózder ja­rat­paghan jartykesh dýniyemning kem-ketigin qayta qarap, oblysta alghash ret óndi­ris­tik tәjiriybeden ótkende úsyndym. Iske asyp, taghy kómekke keldi. Leksiya ja­zu mashaqatynan qútqarghanyn aittyq. «Shy­nyn aitamyn dep syryn aitypty» deseniz erkiniz, ómirlik jarymyzdy da tauyp bergen osy – Alakól. Endeshe, Alakóldi nege jyrlamasqa?! Qyryq jyl Qytaydyng qapasynda otyrghan Qajyghúmar Shabdanúlynyng dosy, әigili «Auylym» әnining avtory, aqyn Jabayyl Beysenovting «Alakólim, ayaulym» atty kitabyn oqushy kezimizde jata-jastana oqydyq. Tughan ólkeni osylay da sýyge bolady eken dep tanghaldyq, taghylym aldyq. Ilgerirekte «Kýndiz kýn, týnde ay sýigen aru Alakól» dep jazghanymyz bar. Kól kónildi terbeydi. Jabayyl jyrynyng әseri bolar. Teginde súlu ólkeni jazugha da súlu sóz, parasatty payym kerek. Oghan shama-sharqymyz jetpese de, jer jazirasyn jadymyzda janghyrtyp otyrudy perzenttik paryzymyz sanaymyz.

 

ALAKÓLDI ÁUEZOV TE ZERTTEDI

Alakól – óte erteden kele jatqan qazan­shúnqyrlardyng biri. Atauy jaghynan al­ghanda, týp-tamyry týrkiler zamanymen úshtasatyn boluy kerek. Búl tura­syn­da talas kóp. Jer-su attaryna jetik ghalym Gh.Qonqashbaev ejelgi týrik jәne monghol sózderining etimologiyasy negizinde Alakólding «Úly kól» nemese «Tauly kól» maghynasyn beretinin aityp jýr. Baba týrik «Úly kól» dese deui mýmkin, bir zamanda Alakól men Balqash qosylyp, telegey teniz bolghan dep auyl aqsaqaldary әngime soghushy edi. HIH ghasyrda Shoqan Uәlihanov eki baytaq sudyng birtútas su qoymasy bolghanyn alghash ret anyqtady. Ghylymda ony «Hanhay tenizi» dep te aitady. Qazir úly tenizding júrnaghy bolyp Balqash pen Alakólden ózge Sasyqkól, Jalanashkól, Qytay jerinde Ebi-núr kólderi qalghan. Osy jaghrafiyalyq ólkede aduyndy Ebi jeli bar. Shoqan Ebining de ebin tauyp, ghylymy ainalymgha týsirdi. Ashugha mingen sәtinde búl jel Jonghar qaqpasynan shyghyp, Alakóldi armansyz sapyrady. Múnday buyrqanu ýlken tenizderding ózinde bola bermeydi. Osy kórinis te tәniry týrik zamanynda Alakólge airyqsha bas iydirgen boluy kәdik. Ebi bir jaghynan kólding sanitarlyq tazalyghyn rettep otyrady. Bizde demalu mәdeniyeti kemshin ghoy. Iship-jep bolghan song qaldyqtardy kól jaghasyna shashyp ketetinder barshylyq. Bir ghajaby, qoqysqa ainalghan zattar eshqashan kól suymen aralaspaydy. Asau tolqyn jaghadan әri asyryp, laqtyryp tastaydy. Osylaysha, kisilerding kirbing әreketterin ózi rettep otyrady. Kólge bar­sanyz kóresiz, jaghada beli býkir, en­kish tartqan keyuana jýredi. Sol әje ta­ny­syn-tanymasyn jaghadaghy júrtqa kelip: «Qalqam, búl Qabanbay atang basqan jer, ayaghynnyng astyn bylghama, ainalayyn», deuden tanbaydy. Keybiri týsinedi, bәzbireuler shalyq pa dep ýdireyisedi. Áyteuir, búl qarttyng qazynaly sózi qaysybir adamdardyng qúlaghyna qúiyp aludy qajet etetini aiqyn. «Tauly kól» maghynasyna kelsek, múnda Tyani-Shani silemderi sanalatyn Jonghar Alatauy, batysynda Toqta tauy, shyghysta Barlyq, teriskeyinde Barqytbel (Tarbaghatay) jotasy anyq kórinip túrady. Balalyqta qara sandy shapaqtap suyna shomylghanda talay bayqadyq, kól beti qarakók, shymqay kók, kógildir, laysang sary bolyp týrli týske enetin. «Alakól» atauy osy qúbyludan tughan shyghar degen týisik oyanushy edi. Bәri de mýmkin. Adam ata men Haua ananyng úrpaghy túmsa tabighatty taptamay túrghan kóne zamandarda qúrlyq ortasyndaghy túiyq tenizding tulap jatqany ras siyaqty. Óitkeni, Alakólde alyp kesirtkelermen dәuirles ómir sýrdi delinetin qara bas­ty reliktti shaghala bar. Jalpy, «relikt» degen sóz latyn tilinen audarghanda «júrnaq», «qaldyq» degendi bildiredi. Baghzydan kele jatqan qaldyq-qús әlemning eki-aq týkpirinde saqtalyp qalypty. Biri – buryat úlysynyng Borey-Turey kólinde. Ekinshisi – Alakól. Qústyng qanatyn baylap qoyghan eshkim joq, mekendese, basqa su qoymasy kóp. Ony saqtap otyrghan Alakólding suy men nuynda bir qasiyetting bary anyq. Aytpaqshy, reliktti shaghalanyng tirshiligi turaly Múhannyng túnghysh úly Ernar Áuezov on jyl boyy zertteu jýrgizgen. Qarshaday qús turaly ornitologiyalyq ocherk jazyp qaldyrghan. Oksford, Kembridj uniyversiytetterinde dәris oqyghan Ernar Áuezovting bastamasymen Alakól qoryghy ashylghanyn bireu bilse, bireu bilmeydi. Ol ózi tapqan qara moynaq shaghalany saqtap qalu maqsatynda 1972 jyly qoryqsha ashyluyna múryndyq bolghan eken. 1998 jyly qúrylghan Alakól memlekettik tabighy qoryghynyng týp negizi osy re­liktti shaghalany qorghau maqsatyndaghy qoryqshadan bastau alady. Kóp zaman adam ayaghynan alys túrghandyqtan da kólding jalpy faunasy jaqsy saqtaldy. Desek te, adam qauymynan alshaq bolghan joq, mәshhýr sayahatshylardyng tabany kól jaghasyna talay tiydi.

1245 jyly Rim papasy IV Inno­ken­tiyding jiberuimen italiyalyq monah, saya­hat­shy Djovanny da Plano Karpiny Edil jaghasyndaghy Batu hangha kelip, úly qaghan aldyna jetuge rúqsat alady. Áygili jihankez Karpiny Shynghys qaghan­nyng ordasyna elshilikke attanghanda jol-jónekey Alakóldi basyp ótkenin ja­zypty. Europa júrtynyng Alakólding atyn estui osy boluy mýmkin. Áytse de, qaharly Shynghys han úlysyna kóz salugha kimning dәti jetsin?! Shynghys qaghan, onyng jer jýzin jaulaghan әigili qoly Alakólde talay at shaldyrghan. Búl jóninde tarihy derekter jeterlik. Sonyng biri kól atauy monghol biyligi kezinde «Týrge Núr» atalypty. Qazaq tilindegi audarmasy «Kópir kól» degendi bildiredi. Erterekte kól ortasyndaghy araldargha su astyndaghy kórinbeytin jonmen salt atpen jýrip otyryp, jylqy aparyp tastaytyn kәnigi úrylar bolghan desedi. Onyng izine eshkim týse almaydy. Sebebi, kól betinen qay tús tereng oidym, qay tús sayaz jon ekenin tap basyp aitatyndar siyrek. «Kópir kól» atauy osyghan oray tudy ma eken? Bolmasa ontýstiktegi oty­ryqshy órkeniyetterdi shapqanda ayal­daytyn aralyq nýkte bolghandyqtan ata­luy da ghajap emes. Sebebi, soghysta alghan jaraqattaryn sarbazdar Alakólde shomylyp jazatyn bolghan. Yaghny kól suynyng auyzy ashyq jaragha shipasy Shynghys han dәuirinen belgili bola bastady. Su qúramynda túz ben yod, miyneraldy zattar mólsheri óte kóp. Osyghan oray kólding «IYtishpes» atauy taghy bar. Qazaq-jonghar soghysynyng osy ólkeden bastaluy tegin emes. Qasiyetti Jetisu men Arqanyng úshtasqan aumaghy. Qazaqtyng qay býiirinen de soqqy beruge ynghayly, jeri shúrayly, malgha da, jangha da jayly. Jelmaya minip jer shalghan Asan qayghy Alakóldi kórgende qútyna sýisinse-daghy, «Úrystyng iyisi shyghyp túrghan jer eken!» depti. Orda júrtynyng aqylmany, anyq kóregen qalt aitpapty. Rasynda, erterekte qalyng qytaygha da, Qashqargha da, Ferghanagha da, Ibir-Sibir júrtyna da, mongholgha da alys emes, toghyz joldyng torabynda, Jibek jolynyng bir salasynda jatqan suly-nuly jer kýsh bitkenning kóz qúrtyna ainaldy. «Hanbatyr» atanghan Qarakerey Qabanbaydyng Alakól ónirinde tuyp, er jetuining ózi keleshekte qandy joryqtar men shayqastar jelisin osy ónirde qúrghan Qúdaydyng jazmyshy, qazaqtyng ayauly suyn ózinde qaldyrugha jazghan talqy taghdyry siyaqty. Qazaq múny «Qúdaydyng qabaghy ong eken» deydi. Qabanbay batyr jónindegi anyz-әpsana, qissa-dastandarda ónirding jer-su ataulary jii aitylady. Sonyng biri, kólding batysyndaghy Toqta tauy. Aq boz aty ghana kóteretin alyp Qabanbaydyng azan shaqyryp qoyghan aty Erasyl ekeni mәlim. Aghasy Esenbaydy jongharlar ólimshi ghyp jaralap, jylqysyn quyp ketedi. Sonynan izdep shyqqan inisi qansyraghan aghasynyng qasynan óte bergende shalajansar batyr tilin iykemge keltirip «Toqta» deuge ghana shamasy jetipti. Sol sebepti etegin Alakól juyp jatqan zanghar Toqta atalypty deydi. Áriyne, búghan qosa Asan qayghy Alakólding teriskeyine jetip, asa tayaghyn siltep qalyp «Toqta!» degeninen qalghan sóz delinetin taghy bir derek bar. Kól jaghasyndaghy Jarbúlaq (qazirgi Qabanbay) auylyn ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary basqarghan Sosialistik Enbek Eri Raqymghaly Tóleu­bekov te el auzynan, qariyalardan jazyp alghan birshama derekterin kitap qylyp basyp shygharghan. Ne desek te, bes jaraghyn asynghan Qabanbay qolynyng sarbazdary týn qatyp qorghaghan qarymdy ólke ýshin qan­tógis az bolghan joq. HH ghasyrda әlem­ning ekinshi lagerin qúraghan KSRO men Qy­tay arasyndaghy ýsh kýnge sozylghan ta­rihtaghy eng qysqa soghys Alakólmen arasyn últaraqtay ghana qúrlyq bólip túrghan Jalanashkól jaghasynda oryn aldy. Jer-jihannyng kýlli qazanshúnqyryn aralaghan fransuz múhittanushysy Jak-Iv Kusto da Alakólde bolypty. Kýnge totyqqan jýzin kólegeylep, aidynynda әrli-berli jýzip, Araltóbege qayyghyn tirepti.

Árisin aitpaghanda kómekeyi kók qa­by­syn әnmen ashqan әnshi Áset jaghalay bit­ken kókshe qúraqtyng ýstinde aryndy jyr­laryn tókken kól ghoy búl. Onyng da zamany tynysh bolmaghan. Búl jaqta «Bú­ra­tola ketting be?» degen sóz bar. Bala kýni­mizde «birjola» dep úghatynbyz. HH ghasyr basynda qyzyl men aqtyng lany­nan ýrkinshilik bolyp qytaydyng úrtoq­pa­ghy – ýkirday baryp panalaghanda kól manay­yn­daghy bir qauym el Búratola degen jerge auypty. Baqsaq, sodan qalghan sóz siyaqty…

 

QARA BALShYQTYNG QADIRIN QAShAN BILEMIZ?

Jel esedi, qúm kóshedi, el qalady. «Da­ra­boz» atanghan Qabanbay batyr men onyng ýzengiles sardarlarynan tara­ghan úrpaq býginde Alakóldi ainala qonystanyp otyr. Auyp ketkeni eluinshi-alpysynshy jyldardaghy kóshpen qayta oraldy. Toqsanynshy jyldardyng toqy­rau­ynda qala jaghalap ketkende taghy el qalmay ma degen qauip bolghan. Óit­ke­ni, shekaralyq aimaq bolghandyqtan stra­tegiyalyq manyzy zor, tyghyz әri nyghyz otyratyn-aq jer. Áytse de qala jaghalap ketken qalyng halyqtyng qaytadan auylgha oralyp jatqany kónil quantady. Alakól búl manaydaghy elding anasy ghoy. Jaghasyndaghy auyldar yryzdyghyn kólden tauyp otyr. Qoldan pisirgen taghamyn ýsh shaqyrymdyq jaghada ersili-qarsyly jayau jýrip satady. Alty-jeti jastaghy balalargha deyin bótelkege qara balshyqty qúiyp alyp, 50-100 tengeden saudalap jýredi. Dәrihanadan bizge sonau sorpasy da qosylmaytyn Óli tenizding aq balshyghyn uday baghagha satyp alatyn halyq múndaghy qara balshyqtyng qadirin bilmey jýr. Buyn, qúyang aurularyna, denedegi suyqty alugha taptyrmas em bolatyn osy qara balshyq. Ony kez kelgen zerthanagha aparyp, qúramyn teksertip anyqtaugha bolady. Jergilikti el pistesi men qúrt-irimshigin, qymyzy men shúbatyn saudalaudan ózge dәmhana ashyp, demalushylardan tapsyrys alady. Balmúzdaq qúyady, qayyghyn jalgha beredi. Áli jetse dýken-dýngirshek salady. Qyrdaghy mal baqqan aghayyn qoy-eshkisin, bau-baqsha ekkender jemisi men kókónisin әkelip ótkizedi. Jayma bazarda demalushylardyng megapoliste úmytyp ketken dýniyesin týgendep otyratyn saudagerlerding ózi bir auyl. Kóligin jaldap, irgedegi Barlyq-Arasan shipajayyna aparyp keletin shopyrlar qauymy da kýnkóristing kózin tapqan. Tym bolmaghanda, túrghyndar «ózen jaghalaghannyng ózegi talmas» dep kól­ding shorshyghan balyghyna au qúrady. Al balyghy til ýiirerliktey dәmdi. Sodan ba, jappay aulap sazannyng sazayyn ber­gen balyqshylar bayaghyda jaratpay qay­ta sugha jibere salatyn kókserkege keyin­gi kezde qanaghat tútyp jýr. Múnda kól baylyghy – balyq óndirisin rettep otyratyn sharuashylyq pen qadaghalau tetigi qajet-aq. Tabighattyng tartuyn da tam-túmdap paydalanbasa taqyrgha otyratyn ózge emes, ózimiz.

Kenes kezinde gharyshqa gharasat maydanyn ashqan qyzyl ókimet Alakól jaghasynan Gharyshkerler ýiin saldy. Zengir kókten oralghan gharyshkerler boyyndaghy radiasiyalyq zattardan airylu ýshin Alakólge shomylypty. On bes memlekettin, qanshama úlystyng basyn qúraghan alyp elding ghylymy imperiyanyng baytaghynan osy sudyng shipa bolatynyn tauyp alghanyna tanymyz bar. KSRO qúrsauy sógilgende Alakólde demalys ýileri sanauly ghana bolatyn. Ishki ister ministrligi salghan, Jol qúrylysy vedomstvosy kótergen jәne taghy basqa oblystaghy kәsiporyndardyng enshisindegi birli-jarym demalys ýileri júmys istep túratyn. Búl demalys ýileri kólge kelushilerdi tolyq qamty almaghandyqtan әri bir býiirden býiidey tiygen naryq qys­paghynan auyl túrghyndary jaz shy­gha kól jaghasyna shatyryn, kiyiz ýiin qú­ryp, ildәldalap qalqasyn jasap, tyny­ghu­shy­largha qal-qaderinshe qyzmet ete bastady. Qaladaghy tikbaqay halyqtyng «Alakólde servis joq» deytini osy kez. Sonda da kelushilerde esep joq, aghylyp jatushy edi. Semey men Óskemen, Taldyqorghan men Almaty júrtshylyghyn bylay qoyghanda, Reseyding Tom, Omby, Novosibir qala­la­rynan keletinderdi kórgende «orystar qalay demaludy biledi» deytin bir auyz sózdi auylda әrkim aityp jýretin.

Alakólde demalushylargha arnalghan qyzmet týzele bastaghan kez 2000 jyldan beri qaray desek bolady. Yaki, kóp bola qoyghan joq. Sondyqtan, ata-babasynan beri Antaliya asyp, Haynani qydyryp jýrgendey bolatyn ózimizding qarakózderding múrnyn shýiire qarauy qay zamannan qalghan qamyttyng kebi shyghar deymiz. Ásili, qaltasy bar aghayyn qayda demaludy ózi sheshedi. Búl – naryq zandylyghy. Áytse de, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev kóptegen keleli jiyndarda otandyq turizmdi kóteru qajettiligin, onyng baghyn ashatyn ózimizding otandas­tar ekenin aityp-aq jýr. Qazir Altay men Alataudyng asqarynan, Burabay men Alakól jaghasynan sheteldik turisterdi kórip qalatynymyz jasyryn emes. Qyzyghushylyq bar. Olargha Alipi tauy, Jerorta tenizi siyaqty jerler jerúiyq boludan qalyp barady. Osynday sәtte súnghylalyq tanytyp, turizmdi damytuda әldeneshe jýris alda oilap otyrghan memlekettik sayasattyng mýddesin barshamyz týisine alsaq, qanekiy?! Búl – qarjy­ny qyr asyrmay, tughan ólkene qúy degen túspal ghoy.

Óristemegen ónerding ókinishi kóp. Al­dyn­daghy asyn, saughan sýtin satudy ar kó­retin kenpeyil últ bolghanymyzdan shy­ghar, biz qonaqýi, qoghamdyq tamaqtanu, dәm­hana siyaqty qyzmet kórsetu týrimen tәuel­sizdik alghan song ghana ainalysa basta­dyq. «Eshten kesh jaqsy», әli-aq otan­dyq kәsipkerler, orta jәne shaghyn biznesting ókilderi búl salanyng tasyn órge dóngeletedi.

 

ALAKÓLGE APARATYN EKINShI JOL SALYNYP JATYR

Alakólding turistik klaster retinde damu mýmkindikteri orasan. Songhy jiyr­ma jyldyqta kól jaghasynda ensesi joghary qonaq ýiler birshama salyndy. Olardyng ishinde eng irisi – «Áygerim» demalys ýii. Kóp funksiyaly qyzmet kórsetuge qauqarly «Áygerimge» jeteghabyl qonaq ýiler songhy jyldary kóptep boy kóterip keledi. Búl – ishki investisiyanyng Alakólge qúiyla bastauyn, ondaghy orta jәne shaghyn biznesting damy bastauyn kórsetedi. Mәselen, byltyr ýrjarlyq Dulat Asylbekov esimdi kәsipker 200 oryndyq «Alakól Arasan» atty demalys ýiin paydalanugha berdi. Demalys ýii ótken jyly birinshi ret tynyghushylargha qyzmet kórsetti. Qaraghaydan qiyp sa­lyn­ghan әdemi ghimaratqa 400 million tenge shamasynda investisiya qúiylghan. Qazirgi zaman talaptaryna say, jayly, europalyq serviys, qoljetimdi baghamen qonaq ýy saludy maqsat tútqan kәsipkerlerge Shyghys Qazaqstan oblysy men Ýrjar audany әkimdigi ýnemi qoldau kórsetip keledi. Jalpy, kóptegen teniz aimaqtaryndaghy demalys ýileri úbaq-shúbaq bolyp, 20-30 shaqyrymgha deyin sozylyp jatady. Tipti, almatylyqtar jii baratyn Ys­tyqkól jaghasyndaghy demalys ýileri de kólikpen birge jarysyp jol boyy qalmaydy. Sondyqtan, Alakóldegi demalys ýilerining kóbengine memleketting ózi mýddeli bolugha tiyis. Ásirese, qarapayym júrtqa qoljetimdi ýsh júldyzdy qonaq ýiler kóptep salynsa iygi. Búl turisterding demalys ýilerin tandau mýmkindigin jәne kelushi turiys­ter sanynyng artuyn qamtamasyz etpek. Byltyr kól ja­gha­lauyna jetkizetin taghy bir jol salynypty. Búryn demalushylar kólge Qabanbay auylynyng ishimen ótetin bolsa, endi jana jol auyldyng syrtyn orap jýredi. Tasy tóselip, jaymalanyp qoyylghan joldy asfalittau ghana qalghan. Osy orayda Qarabúlaq auylynyng ishimen ótetin joldy kólge deyin sozu arqyly jana jaghajay jasau mýmkindigi bar ekenin aitqymyz keledi. Búl tústaghy jaghajay qúmdauyt bolyp, jaghasy tayaz bolyp keledi.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Ber­dibek Saparbaev Alakóldegi turistik klasterdi damytu baghytynda birqydyru mәselelerdi jolgha qoydy. Mәselen, kólding jaghasyn bekitu júmystary jýrgizile bastaghanyna ýsh jyldan asty. Jogharyda aitqanymyzday, Ebi jeli túrghanda payda bolatyn asau tolqyndar kól jaghasyn soqqylay-soqqylay jaghalaudy jyl sayyn jyljytyp otyrady. Tipti, әidik demalys ýileri su shayyp ketu qaupi tughan song jaghadan qashyq aumaqtargha kóshirildi. Búryn kól jaghalauynyng infraqúrylymy sanalatyn asfalit jyljyghan sudyng astynda qalghandyqtan, jaghalauaralyq jana joldar salu qajettiligi bayqalady. Ótken jyly mamyr aiynda kól jaghasyn bekitu júmystarymen tanysqan oblys basshysy Alakóldegi turizmdi damytudyng tamasha mýmkindikterin tolyqtay paydalanu qajettigin jetkizdi. Oblys әkimining sózine sýiensek, songhy jyldary otandyq, reseylik turister Alakólge josparly týrde demaludy jolgha qoyghan. Sondyqtan búryn jylyna 40-50 myng bolyp keletin demalushylar sany songhy jyldar múgh­dar­ynda eki esege artypty.

Turizmning eng basty kiltipany – jol. Keyin­gi jyldary Ýrjar men Maqanshy arasynda jarqyraghan jana jol salyndy. Maqanshy men Alakól, Ýrjar men Taskesken arasyndaghy joldyng qúrylysy jýrgizilip jatyr. Búl joldar paydalanugha berilse jenil kólikpen qatynau oblys pen Almaty júrtshylyghyna onaygha týser edi. Alakól jaghasyna jaqyn aumaqqa әuejay salyp, shomylu mausymynda uaqytsha әue reysin ashsa da artyq bolmaydy. Al Ýsharal men Dostyq keden beketi arasyndaghy temir jol kólding teriskeyimen ótedi. Kólding kýngeyimen jalghaytyn temir jol qúrylysyn jýrgizse Astana men ózge ónirlerdegi halyqqa da Alakólge kelip-ketu qiyndyq tudyrmas edi dep oilaymyz.

 

JAGhALAUDY SUDYNG ShANGYNAN ALTY PIRS QORGhAYTYN BOLADY

Jaghalaudy bekemdeu júmystaryn jekelegen kompaniyalar jýrgizip jatyr. «Qazseldenqorghau» mekemesining mamandary tolqyndardyng ekpinin azaytatyn, su aidynyna súghyla salynyp, kemeler eki jaghynan toqtaugha mýmkindik alatyn qúrylghylardy (pirsterdi) kóbeytu kerektigin algha tartady. «Kelisip pishken ton kelte bolmas», jaghany bekemdeu ýshin múqiyat oilastyrylghan gidrogeologiyalyq zertteu kerek. Óitkeni, búghan deyin be­ki­tu maqsatynda qoyylghan betondardy su shayyp ketken. Mamandar búl ýshin jaghagha aldymen geotekstili salyp, arnayy betondardy qalay otyryp ornatu qajet­tigin algha tartady. Ótken jyly Ýr­jar audanynyng әkimi Bauyrjan Ja­naqov jýk tasityn 9 mәshiyne Alakólge 60 shaqyrymnan tas tasyp jatqanyn jurnalisterge mәlimdep, jaghalaudyng su shang qaupinen arylghanyn aitqan edi. Kólding jaghalauyn retke keltiru ýshin Almatydaghy «Kazgiprovodhoz» mekemesi jobalyq-smetalyq qújattar әzirledi. Osydan ýsh jyl búryn sudyng tolqynyn toqtatatyn, úzyndyghy 168 metrdi qúraytyn birinshi pirs salynghan bolatyn. Atalghan alyp qúrylghynyng nәtiyjesinde 300-350 metrge deyin jana jaghalau payda boldy.

«Biz jaghalaudyng shayyluyna jol bermeytin alty pirs saludy kózdep otyrmyz. Jalpy, Alakóldi kóriktendiruge baylanysty 2013-2014 jyldargha josparlanyp bólingen qarjy kólemi – 3 mlrd. 150 mln. tenge. Osy qarjygha pirster salynsa, Alakól jaghalauynyng mәselesi sheshiledi», deydi audan әkimi.

 

BALALAR LAGERINDE 2,5 MYNG OQUShY DEMALDY

Ótken jyldan beri Alakól jaghasynda «Ýrjar-ayym» atty balalardyng jazghy lageri ashylyp, oqushylardy qabylday bastady. Jeke ashanasy bar 11 kottedjdi ýiden túratyn lageride byltyr 2,5 myng oqushy demalghan. Onyng myng jarymnan astamy túrmysy tómen otbasydan shyqqan balalar. On eki mausymgha bólinip, jazghy demalysty este qalarlyqtay ótkizgen balalar tórt uaqyt tamaqtanyp, ózara týrli bayqaular úiymdastyrghan. Mәselen, «Kónildi start» estafetalyq jarysy, «Kýsh atasyn tanymas» er balalar bayqauy, «Lageri aruy», «Búrymdy qyz» atty qyzdar syny, «Men lageridi jyrlaymyn!» jas aqyndar mýshәirasy, jas suretshiler men biyshiler marafony, elordanyng tughan kýnine oray «Astana – bas qala» merekelik saltanatty keshi, t.b. týrli sporttyq jәne últtyq oiyndar ótkizilgen.

«Qazaqstan industriyany damytu ins­tituty» AQ mamandarynyng eldegi turizm rynogyna jýrgizgen zertteuleri 2020 jyldary elimizde, әsirese, shyghys ónirin­de turister sanyn tórt-bes esege deyin kóbeytuge mýmkindik baryn kór­setip otyr. Turisterdi qabyldap alu, olargha jayly demalys oryndaryn úsy­nu bes iri klasterlik baghyt boyynsha jý­ze­ge asyrylmaq. Atalghan baghyttyng bir tar­ma­ghyna Shyghys Qazaqstan ólkesindegi ózen-kólder enip otyr. Yaghni, Alakól de atalghan basym baghytqa kiredi. «Kóringen taudyng alystyghy joq».

«Túnyqta túnyq bar ma eken túnyghynday,

Sharq úrghan shaghalang da bir úlynday.

Bir silkip búrqyratyp Araltóbe,

Arqana tastay salghan búrymynday», – dep jergilikti aqyn Ayjaryq Abyl­qa­sy­mov jyrgha qosqan Alakólding әsemsal kórkin kýlli júrt tamsana kórip, jayma-shuaq jazyn este qalarlyqtay ótkizetin, de­nine shipa tabatyn shomylu mausymy kele jatyr.

Jaqynda ghana «Ýrjar hanshayymy» atanghan «Altyn adam» tabylghan Alakól ghoy búl! Alakólge asyghynyz!

Shyghys Qazaqstan oblysy,

Ýrjar audany.

"Egemen Qazaqstan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5339