Ýstimizdegi jyldyng 25 tamyzynda, Petropavl qalasynda, «Abylay han reziydensiyasy» muzey keshenining 15 jyldyghyna oray, «Abylay han – erlik dәuirining eren túlghasy» respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasy bolyp ótkeninen kópshilik habardar bolar. Muzey basshylyghynyng aldyn-ala shaqyrghandaryna qaramastan bara almaghanyma qaytalay keshirim súray otyryp, konferensiyagha onlayn týrde qatysyp, sóz sóileuge mýmkindik tughyzghandary ýshin kóptegen rahmetimdi aitamyn.

El qúlaghyn eleng etkizgen konferensiya barysyn basynan ayaghyna deyin týgeldey tyndap, birtalay qorytyndy shyghardym deuime әbden bolady. Bastysy, soltýstik ónirdegi aghayyndardyng ótken tariyhqa, úly túlghalargha degen ystyq yqylasyn anyq kórdim, bayqadym! Osynday manyzdy, ýlken is-sharagha oblystyng әkim-qaralarynyng qatyspaghany bolmasa, kóptegen ghalymdar, ólketanushylar, qúrmetti qonaqtardyng óz oilaryn ashyq aitqandary qatty quantty desem mýlde artyq emes!

Óz tarapymyzdan Abylay hannyng Jetisudaghy úrpaqtary Ádil, Syghay, Taghay, Sók (azan shaqyryp qoyghan aty – Sýiik, oryssha dokumentterde Suk Ablayhanov) siyaqty úrpaqtarynyng Taldyqorghan ónirinde jasap ótkenderi (Ádil súltannyng jatqan jeri Tashkent many, biz jaqtaghy úrpaqtarynyng kóbining jatqan jerlerin bilemiz, Syghay jәne Sók súltandardyng jatqan jeri de belgili, Taldyqorghan qalasy manynda. Taghay súltannyng jatqan jeri tolyq anyq emes, әitkenmen mólsher bar), olardyng qazirgi úrpaqtarynyng kópshiligin jeke tanitynym turaly bilgen mәlimetterimmen bólistim. Búl jóninde Syghay, Sók súltandar jәne Tezek Tóre, Shoqan Uәlihanov, Súltanghazy Uәlihanovtar jónindegi jazghan maqalalarymdy konferensiya qoryna aldyn-ala úsynghanymdy da aita ketuime bolady. Búghan qosymsha Abylayhannyng Jetisudaghy úldarynyng biri – Rýstem Tóre, iyә... sol Kenesary Hannyng Balhash jaghasyna (Jetisu jaghyndaghy) keluine sebepker bolghan adamnyng (derekterde Nauryzbay aldyn-ala kelip, ol kisimen kelisip ketken), Kenesaryny jau qolyna tastap ketken jan emestigi, yaghni, Sәbit Múqanovtyng qateleskendigi jóninde de jazylghan materialymdy úsynghanmyn.

Endigi kezekte, atalghan konferensiyanyng qauly-qararyna óz tarapymnan úsynghan úsynystarym jәne onyng sebepteri turaly aityp ótkendi jón sanap otyrmyn:

- Bizde, (senderde) búryn memleket bolmaghan, әr jerde jýrgen taypalarsyndar deytinderge biylik jәne halyq tarapynan batyl tosqauyl beru, auyzdaryna qúm qúiy; (Ol ýshin aldymen ózimiz, Aq Orda, qazaq handyqtary bizding memleket, úly handarymyz bolghan, keshegi Kenesary, Alash Orda, qazaq avtonomiyasy, Qazaq SSR-ning (dengre suverendi) jalghastyrushylarymyz degendi jastan migha sinirgenimiz jón! Týrki-Alash saltymen, Altyn Orda, Aq Orda dәstýrimen Ýsh Jýzdi basqarghan Bas Handarymyz (qahan), al úlystarda Kishi handar bolghan degendey konsepsiyany jalghastyrghan dúrys. Qazaq memleketi keremet ýlgidegi naghyz dala demokratiyasyn qalyptastyrghanyna basa nazar audaru mәselesi).

- Abylay han atyna kóshe beru turaly sóz boldy, óz tarapymyzdan oblysty Qyzyljar, al qala atauyn Abylay Orda dep ózgertsek; (Reziydensiya degen jaqsy ghoy, ony kezinde N. Nazarbaev solay dep aitypty, ol kisining kópqyrly sayasat ústansaq dep Senat atauyn úsynghanyn da bilemiz. Alayda, sonyng keregi bar ma, óz tarihymyzdy aishyqtay týsken abzal bolar, tipti kommunister Aqmeshitti – Qyzylorda dedi emes pe, yaghni, Aq Orda sanadan da óshti degenderi bolar)?!

- Eng bastysy, orystildiler basym bolyp túrghan aimaqtarda (jalpy elimizde) jer ataularyn auystyrghanda arandatushy-baybalamshylargha jaltaqtamay, onday mәseleni ghalym-ólketanushylardyng ýlesine bergen jón; (Ol jerlerding ataluyn auystyrghanda bizding ata-babalarymyzdan eshkim de súraghan, aqyldasqan joq, eshqanday da jergilikti referendum ótken joq! Tipten elimizding әr týkpirindegi alys auyldargha Kirov, Uriskiylerding qanshama qatysy bolghanyn eshkim eshkimge týsindirgen joq, olay bolsa biz tәuelsiz elimizde kimge jaltaqtauymyz kerek?!).

Konferensiyada sóilengen sózderge qaray otyryp, ondaghy kóptegen últjandy aghayyndardyng tilimiz ýshin, tarihymyz ýshin ayanbay kýresip jýrgenine kuә boldym, naqty kózim jetti deuime bolady! Enbekteriniz jansyn, jaqsylyqtar kóp bolsyn dep tilegim keledi...

Azken Altay

Jetisulyq

Abai.kz