Auyl sharuashylyghyn damytu býgingi kýnning ózekti mәselelerining biri bolghan. Búghan sebep qazaqstandyqtar pay­da­lanatyn azyq-týlikting basym bóligi iym­porttalatyndyghy. Sonau AQSh mem­le­ketinen tauyqtyng siraghyn ta­syp jýr­miz.

Balyqtyng basym bóligi taghy syrttan keledi. Jemis-jiydek týgil kókónisting de kóp bóligin ontýstik kór­shilerden satyp alamyz. Demek, Qazaq­stangha býginnen bastap ýsh salagha erekshe kónil bólu qajet sekildi.

Birinshiden, qús etimen, júmyrtqa­men ózimizdi ózimiz qamtamasyz etetindey qús sharuashylyghy keshenin jasaugha tiyis­piz. Qús sharuashylyghyn damytudy astyq óndirisimen ainalysatyn barlyq ob­lystargha mindettesek, búl mәsele tolyq sheshiler edi. Eger olar búl iske jauap­kershilikpen qarasa, Qazaqstan miyl­liondaghan tonna astyq eksporttamay, onyng ornyna salmaghy men kólemi odan eselengen mólsherde az qús etin syrtqa satu mýmkindigine ie bolady. Al búl óz kezeginde tasymal shyghynyn azaytyp, júmys oryndaryn kóbeytip, elge týser kiristi úlghaytatyn senimdi kóz bolary sózsiz. Qús jemi bolatyn dәndi-daqyl­dar tyng aimaghynyng kez kelgen jerinde óse­di. Demek, elimizde qús sharuashylyghyn qar­qyndy damytugha qajettilik bar da eshqanday kedergi joq. 

Auyl sharuashylyghyn damytu býgingi kýnning ózekti mәselelerining biri bolghan. Búghan sebep qazaqstandyqtar pay­da­lanatyn azyq-týlikting basym bóligi iym­porttalatyndyghy. Sonau AQSh mem­le­ketinen tauyqtyng siraghyn ta­syp jýr­miz.

Balyqtyng basym bóligi taghy syrttan keledi. Jemis-jiydek týgil kókónisting de kóp bóligin ontýstik kór­shilerden satyp alamyz. Demek, Qazaq­stangha býginnen bastap ýsh salagha erekshe kónil bólu qajet sekildi.

Birinshiden, qús etimen, júmyrtqa­men ózimizdi ózimiz qamtamasyz etetindey qús sharuashylyghy keshenin jasaugha tiyis­piz. Qús sharuashylyghyn damytudy astyq óndirisimen ainalysatyn barlyq ob­lystargha mindettesek, búl mәsele tolyq sheshiler edi. Eger olar búl iske jauap­kershilikpen qarasa, Qazaqstan miyl­liondaghan tonna astyq eksporttamay, onyng ornyna salmaghy men kólemi odan eselengen mólsherde az qús etin syrtqa satu mýmkindigine ie bolady. Al búl óz kezeginde tasymal shyghynyn azaytyp, júmys oryndaryn kóbeytip, elge týser kiristi úlghaytatyn senimdi kóz bolary sózsiz. Qús jemi bolatyn dәndi-daqyl­dar tyng aimaghynyng kez kelgen jerinde óse­di. Demek, elimizde qús sharuashylyghyn qar­qyndy damytugha qajettilik bar da eshqanday kedergi joq. 

Ekinshiden, barlyq su kózderinde balyq sharuashylyghy mekemelerin úiymdastyrugha investisiya qúisa, ol qaytarymdy ghana emes, paydaly da bolar edi. Qazirgi tanda Edil men Jayyq, Aral jaghalaularyndaghy elder ghana balyq sharuashylyghyn damytugha kónil bólgen sekildi. Basqa jerlerde onday bar degen­di estimedik. Al keybiri «balyq sharua­shy­lyghy» degendi balyq aulap, ony ba­zargha ótkizip, payda tabu dep qana tý­sinedi. Demek, sala ýlken qozghalysty kýtip jatyr. Balyq sharuashylyghyn keshendi damytu ýshin uyldyryqtardy shabaqqa «aynaldyratyn» arnayy «inku­bator» kerek ekenin kópshilik bile bermeydi. Demek, búl is memleket tara­pynan qam­qor­lyqty kýtedi. Eger balyq sharua­shylyghyn dúrys jolgha qoya alsaq, onda Qazaqstan ózin-ózi adam aghzasyna qajetti fosformen tolyq qamtamasyz ete alar edi. Al býginge deyin balyq iym­portyna shyghyndalghan qyruar valuta ózimizde qalsa, nemene qaltamyzdy tese me? 

Ýshinshiden, Elbasymyz Auyl sha­r­uashylyghy ministrligine, jergilikti әkimqaralargha «azyq-týlikpen qamta­masyz etetin is jasandar» dep núsqau bergende kókónis sharuashylyghyn da­mytudy erekshe eskertken bolatyn. Sodan beri elimizde esebi belgisiz jy­lyjaylar men qoymalar salyndy de­gen habar jetkilikti. Biraq nәtiyje shama­ly. Qazir Astana týgil Almaty qalasy­nyng ózine kókónis Ózbekstannan import­talady. Shyghyndy bylay qoyghanda, na­ghyz úyat tús – osy. Qu aghash týsse kóktep shygha­tyn Jetisuda halyqty kókónis­­pen qamtama­syz ete almau ne súmdyq?! De­­mek, Ýkimet naqty qauly qabyldap, onda bý­kil aimaqtar men qala basshyla­ryn, ai­maq túr­ghyn­da­ryn jyl úzaghyna kókónispen tolyq qamtamasyz etetindey iske min­detteu qajet sekildi. Jerining qúnary joq Izraili dýniyejýzinde kókónis eks­porttaudan kóshbasshylardyng biri. Al jeri qúnarly Qazaqstan, kerisinshe, kók­ónisti importtaydy. Súmdyq! IYә, әr qala túrghyndarynyng sanyna bayla­nys­­ty sol qalalar manynda kókónisti jyl úzaghy­na berip túratyn jylyjay salu qansha qiyn? Demek, búl mәseleni sózbúidagha salmay, әkimqaralardy naqty nәtiyjege jauapty etu – býgingi kýni qolgha alatyn mәselelerding bastysy. 

Biz auyl sharuashylyghynda kezek kýttirmey, qolgha alatyn ózimiz ýshin asa qajetti ýsh sala turaly әngime ettik. Kó­nil audararlyghy sol – búl salalar­dy damytu «velosiyped» oilap tabudy ne­mese mol qarajatty qajet etpeydi. Sonday-aq búl salalargha qúighan inves­tisiyanyng qaytarymy da senimdi. So­nymen birge syrttan azyq-týlikti, әsirese, kókónisti importtay otyryp, biz aqshany syrtqa shashumen birge otan­dastar ómiri men densaulyghyn qaterge tigip kelgen mem­leketterding biri bolu­damyz. Múny biz emes, Birikken Últtar úiymynyng ta­laptary aitady. Olay bolsa, elimiz ýshin asa qajetti jәne ta­bysty osy ýsh sala­ny qolgha alu Auyl sharuashylyghy ministr­ligi men jergilikti aimaqtyq әkim­der basshylarynyng bedelin anyqtauda basty talaptardyng biri retinde qarastyry­luy kerek sekildi.

Osy ýsh salany damyta alsaq, jýz myn­daghan qazaqstandyq tú­raq­ty júmys ornyn tauyp, milliardtaghan tenge aqshamyz shet el aspay ózimizde qaluyn qamtamasyz etip, inflyasiyany da tejer edik. Bar mәseleni tolyq sheshu degen osy emes pe?!