Asqar kóp, biraq  búl Asqardyng jóni bólek. Jýris-túrysy da ózgeshe, bireu quyp kele jatqanday asyghyp-aptyghyp túrady. Alypúshyp sóilegende bireuin týsinip, bireuin týsinbey qalasyng (búl sóilem qúrdastyqqa qaray iyilip túr). Ne istese de, typ-tipyl ghyp taza isteydi. «Sabaqty qalay beresin, basqalar týsinbey qalmay ma?» – desem, «Men emes, formula sóileydi ghoy», – deydi taghy da asyghyp-aptyghyp.

Ol әueli óleng jazdy. Ádebiyetshi bolsam dep armandady. Shiyelide jýrip attastary Asqar Toqmaghambetov, Asqar Sýleymenov, tipti, sol kezdegi kókórim Asqar Egeubaevtyng ne jazyp, ne qoyghanyn jatqa aitatyn. Taldaugha da dayyn túratyn. Audandyq «Ósken ónir» gazetinde bir-eki óleni jariyalanghanda ózinikin-ózi tandayy taqyldap jatqa aityp túryp alatyn, shygharma jazghanda erkin taqyryptyng shyrayyn shygharatyn.

Esepke alghyr edi. Arifmetikany artta qaldyryp, matematikagha kelgende aldyna jan salmaytyn. Taqtany shimaylap-shimaylap múghalimning meselin qaytaratyn, Ax²+bx+c=0 – ding aqyryn oilanbay aitatyn. Búnyng qolyna týsken esepting taghdyry jenispen ayaqtalatyn. Audandyq, oblystyq olimpiadalargha qatysyp, jýlde alghan kezderi de az emes. Segizinshi synypta respublikalyq olimpiadada jenimpaz atanghan Asqardy fizika-matematika mektebi en taghyp alyp qap, birajola esepting danghyl jolyna týsirdi.

Asqar turaly az aitylghan joq. Biraq, bәri de balang shaghymyzdaghy «Bilim jәne enbekte» jariyalanghan mening «Matematik Liyding Shiyelidegi shәkirti» degen bir bet maqalama jetpeydi. Ol qúrdasymnyng ghylymdaghy túsaukeseri, Ly esepterin Shiyelide otyryp shyghara beretin darynnyng portret-beynesi bolatyn. Búl maqala sol kezdegi eshteneni qalt jibermeytin Ortalyq Komsomol Komiytetining hatshysy Ózbekәli  Jәnibekovting nazaryna iligip, jadynda qalypty.

Ol matematika mektebindegi ústazy Orynbek Jәutikovtin: «Mәskeuge barugha oryssha bilmeysing ghoy, KazGU-ge týse berseyshi», – degen sózin tyndamay, «Auylgha baryp qaytayyn» dep Shiyeliden ótip  ketip, Mәskeuge bir-aq tartty. MGU-ge qújat tapsyryp, diktanttyng ornyna erkin taqyrypqa shygharma jazyp, «Soghys jәne beybitshiliktegi» Andrey Bolkonskiyding monologyn tolghap, bagha qoymay, búny tanityn orys matematikterining qamqorlyghy arqasynda qayta diktant jazghanyn búl kýnde bәri biledi. «Aziyat bala» MGU-de Lenin atyndaghy stiypendiyagha ie bop, qyzyl diplommen bitirgenderding biregeyi atandy.

Ol birtýrli bolmys. Qúnarly topyraqtan shyqsa da, temeki shegip, nasybay atpaydy, anda-sanda «apiyngha» auyz tiygizgende ortagha shyghyp valis biyleydi, «Dunay tolqynyna» terbelgendi jany sýiedi. Agharghan dese, tәbeti tartyp túrady, airan kórse, kesesimen simiredi, «aqqa qúday jaq» degen tәmsil sózden jany toyat tabady.

On eki jastan poyyzgha mindi. Fizika-matematika mektebinde oqyp jýrgende Shiyeli men Almatynyng arasyn, MGU-ge týskesin Shiyeli men Mәskeuding arasyn jol qyldy. Poyyzdy súmdyq jaqsy kóredi, poyyz turaly kitaptardy jany  sýiip oqidy, ishinde mening «Jýrdek poyyz» degen kitabym da bar.

Kógildir ekrannyng kórki, «Betpe-bet»-te sóz alsa, beting bar, jýzing bar demey  aityp tastaydy. Tәuelsiz elimizding alghash saylanghan halyq qalaulysy bolghanda el men jerding qamyn yshqynyp aitqan bireuding biregeyi atandy. Áli de tiygizip aityp, tughanyna jaqpay jýr. Aytpasa túra almaydy. Aytpasa almas qylysh ishin tilgilep, úiqy kórmey terbelip jýrip alady.

Shәkirt tәrbiyeleuden kende emes, qazaq balasynyng kózine ýmitpen qaraydy. Esepti «5 qoyyng bar, sonyng 3-eui tóldep, egiz qozydan tapty. 2-eui tóldemey qaldy, sonda neshe qoyyng bolady?» dep saual qoyyp, týsindiredi. Algebrada «Tórtken tendeuin» ashty. Syrttaghylar qazaqty bilsin dep әdeyi Kenen  aqynnyng qyzy Tórtken esimimen atady. Búl – algebradaghy janalyq bop ghylymgha endi. Auylgha baryp, mektepte kishkentaylarmen kezdesu ótkizgende «Taba nandy qolmen tórtke bólseng nesheu bolady?» dep súraydy. «Tórteu» dep shu ete qalady. «Joq, beseu bolady, bidaydy esepke almaysyndar ma,  biday bolmasa nan qaydan shyghady?» degende, kishkentaylar kilt oigha shomady. Ol «nannyng atasy – biday» degen sózding tórkinin týsindirip ketedi. Asqardyng sanasynda әrkez «Kapital» – kartinadaghy marksizm» degen sóz oiran sap túrady, qazaq balasy qaltasyndaghy qarajatyna ie bolsa eken dep janúshyrady. Ýide otyryp Amerikanyng esebin shygharghanda tek teorema men senimge, sosyn tughan topyraghy darytqan adaldyqqa arqa sýieydi. Sonynan ergenderding mandayynan sipaghysy kep túrady. Sonyng bir kórinisi – jyl sayyn Qyzylordada ótetin A.Júmadildaev atyndaghy jas matematikter bәigesi. Bәige jenimpazdaryna óz qaltasynan syiaqy tóleydi. Esepke shyn berilmegenderdi birden tanidy, arifmetika men matematikanyng arasynda nan tapsam ba dep jýrgenderding әreketin bylsh etkizip betine basady. «Bosqa ketken» syiaqyny estigen býgingi bayshykeshter tyrqyldap kýlip, ózderin aqyldy sanap, elining ertenin oilaghan jigitke myrs-myrs etip mysqylday qaraydy. Al, jýregi jarylyp, baqytyn osy bәigeden bastap jatqan qazaq balasy qanshama?!

Úyaly telefon ústamaydy. «Zamannyng dәui» – kompiuterge de sanauly sәtterde ghana boyúsynady. Onyng «belaya smerti» ekenin bile túryp, amal  joq, bas iyedi. Bayaghy qara mashinkany jany sýiedi. Kompiutermen oinap otyrghan  qabyldau bólmesindegi hatshy qyzdar SPTU bitirgen sekretari-mashinistkalarday bilimdi bolsa ghoy dep armandaydy, SPTU men hatshylyq mamandyqty qayta ashu kerek dep, «Betpe-bette» mәsele kóterdi.

Danqqa qúmartpaydy. Alghashqy bolyp, Hvan degen kýrishshi kәris ýsheuimizge «Shiyelining qúrmetti azamaty» ataghyn berip, sol kezdegi audan әkimi Núrlybek Nәlibaev saltanatty týrde tapsyrugha shaqyrghanda:

– Baramyz ba, sol ataq bizge ne beredi? – dedi.

– Shiyelige barghanda avtobuspen tegin jýremiz...

– Men auylgha barghanda tek jayau jýrem...

– «Qúrmetti azamatqa» jylyna bir mәshiyne kómir týsirip beredi eken...

– Búnysy dúrys eken. Shesheme kómir kerek, – deydi aghynan jarylyp.

Shәmshining әnderin ynyldap aityp jýredi. «Qayyqtany» aitqanda alghashqy mahabatqa degen saghymday saghynyshyn syrqa shygharsa, «Syr súluyn» shyrqaghanda tughan jer men kózkórgenderge degen kirshiksiz kónildi kóresin. Syzylyp valis oinaghanda berilip ketip, qyz-kelinshekterdi biyge shaqyratyn shydamsyzdyghy da bar. Pushkin men Abaydy, Ahmatovany, Shahanovty tannan keshke deyin ait desen, aityp beredi. Óleng jazudan ózi de ket әri emes. Biraq, eshkimge kórsetpeydi. Kórsetken óleni mynau. Basqasy da bar. Búny da qymsyna úsyndy. Matematika әlemi tegis moyyndaghan jigitting әdebiyetke jasqana qaraytynyn júrt bilsin, qazirgi qúmyrsqaday qybyrlaghan jazarmandardyng beti qyzarsyn. Al, oqiyq.

Shiyeli

Temir joldyng boyynda,
Tang shyghynday auyl bar.
Mәngi qalar oiynda,
Bal tatyghan qauyn bar.

Ýige kirmey dalada,
Keshke deyin, kýn batpay.
Sol bir kýnder sanada,
Tanghajayyp júmbaqtay.

Bolushy edi búghatyn,
Jonyshqanyng jiyegi.
Búl syrymdy úghatyn,
Jerding aty – Shiyeli.

Otyratyn bir dana,
Appaq kýmis saqaly.
On ekide bir bala,
Ketip edi qapaly.

Sol ketkennen jer sharyn,
Arman quyp kóp kezdi.
Shiyelidey jer baryn,
Saghynyshpen kóp sezdi.

Talay jerde tórledi,
Maqtamayyq óte tym.
Tannyng shyghyn kórmedi,
Shiyelige jetetin.

Quanysh pen qayghynyn,
Dәmin tatyp kóp kórdi.
Pәk sezimning aidynyn,
Shiyeli ghyp kómkerdi.

Jyldar kóshti qyp mazaq,
Tyshqan, úlu, týieli.
Kósh sonynda bir qazaq,
Arman jyry – Shiyeli.

Jan jary Qúralaydyng әkesi Túmanbay Moldaghaliyev qayyn atasy bolghanmen ómirde tughan aghasynday serik bop ótti. Ol Asqargha birneshe óleng arnady. Búnyng bәri әkelik riza kónil men jaryn joghaltqan jarym kónilge ýlkendik jasap júbatu edi. Ony eluinde «Bizding Asqar» dep  ólenmen jetkizdi.

Qamal aldynda túrghanday qabaghyng shyttyn,
Aylamen emes, aqylmen jauyndy jyqtyn.
Órlemey-aq, qyrannyng qanatymen
Ghylym dep edik ghylymnyng shynyna shyqtyn.

Úmytpas endi tughan el batyryn mәngi,
Alysyng seni ayalap, jaqynyng jandy.
Aghylshyn ózi Asqargha aitqanyng jón dep,
Nemising ózi neshe kep aqylyndy aldy.

Qalmaydy býgin qalmaydy senen de ai, kýn,
Asqarym, ózing arqanda bedelge baymyn.
Matematika degendi janghaqtay shaghyp,
Qazaqtyng mýmkindikterin әlemge jaydyn.

Bir býireginde jatady býtindik úran,
Zangharlargha úshyp jetem dep kýtindi qyran.
Býkil әlemning bir úly óz balam – deymin,
Ishimnen soghan shattanyp shýkirlik qylam.

Sen jýrip ótken úrpaq kóshening gýlin,
Baqytty shaldyng ghúmyryn keshermin, úlym.
Eluge jana kelipti, Altynay, papan,
Jalghyz jýrip-aq jenipti mesheuding mynyn.

Kerekti jerde qashanda sóileudi bilgen,
Órnektep kórdim, Asqarym, beynendi gýlmen.
Qúralayymnyng joghyn-au osynau toyda,
Taghdyrdyng qatal oghyn-ay keudemdi tilgen.

Kóktemde jauar janbyrsyz gýldey me aqyl,
Kýni barlardy uaqyt kýndey me batyl.
Qúralay bar dep oilandar osynau toyda,
Alysqa ketip keluge ýlgermey jatyr.

Artynnan shәkirt balalar toptana ersin,
Júmadildaevtar maqtaldy, maqtala bersin.
Adamzat ýshin jaralghan Asqarym menin
Oylaryng kóp qoy, toylaryng kóp bola bersin.

Asqar da qarap qalghan joq. Qayyn atasyna ólenmen jauap qayyryp, «senimindi aqtaymyn» degendey, kókiregin shyrmaghan býlk-býlk etken perzenttik senimdi bylaysha jetkizdi:

Siz de kelgen eluge biz de keldik,
Kóktem ketip, jaz ketip, kýzge keldik.
Ýide qalsa otyrar keli týiip
Batyrmyz jasaytyn týzde erlik.

Eluge jetken de bar, jetpegen de,
Ne sauap aldap-sulap eptegende?
Istering sózderinnen keyin túrsa,
Ne jauap keler úrpaq «ket» degende?

Talay is kýtip túr-au keluimdi,
Az sóilep, kóp nәtiyje beruimdi.
Kózildirik kiygenimdi kórip edin,
Qúralayym, kórmeding  eluimdi.

Múnymdy sezdiretin kózim ghana,
Quatym -  qayrat, jiger, tózim ghana.
Qúralayym qatyspaghan osy toyda
Júbanysh otyrghanyng ózin, agha!

Kóp kórelik quanysh, az ba qayghy,
Jelgek shal jelip jýrip jol búlghaydy.
Sary qúm arasynda sary bala
Saghynysh saghym bolyp qol búlghaydy.

Asqarda múng bar. Qos perzentin qaldyryp ketken Qúralayyn qalay úmytsyn. Sony shyn sezip, týsingen adamgha jan dirilin qara ólenmen osylay jetkizdi. Qara óleng oghan kómek berdi. Ol qazir oty mazdaghan oshaq. Syrdyng qyzyl jynghyly men syrbaz sekseuili sekildi iyilmey alty ondyqtyng qiyn  ótkelderining bәrin bastan ótkerdi. Qara qazanyn qayta qaynatyp, esebin shygharyp, ensesi týspegen bedeldi qazaq.

Óleng sóz dese jany shyrqyraydy. Kónili әbden qalghanda qatty bir kýrsinip ap: «Qazaqqa aqyn kerek emes, tehnokrat kerek», – dep bir sóz aitqan eken, bәri óre týregeldi. Kәdimgi basy bar da, ayaghy joq bazardaghy dau-damay. «Jau shaptylap» jýrgender әli de joq emes.

Asqardy bir bilse, biletin menmin. Onyng sózinde yza bar. Qúdyqqa ýnilip  qarasang shynyraudyng týbin kórmeseng de, bir nәrseden sekem alyp túrasyn.  Jazushylardyng 2019 jyly ótken qúryltayyna birge baryp edik, «Mynalar bolmaytyn sózdi aityp ketti ghoy, men kettim», – dedi shydamy jetpey. «Nege?» desem, «Ádebiyet turaly bir auyz sóz joq, kim ne istep, ne qoydy  degen bayandama joq. Opera teatryn bir kýnge súrap alghan eken, onan da sol  qysqa uaqytty tiyimdi paydalanbay ma?» – deydi alabúrtyp. Onyki dúrys. Osy jiynda әruaq Jambyldan bastap, qolyna qalam ústaghandardan sau  adam qalmady. «Ádebiyet – ardyng isi» dep bastadyq ta arsyzdyng sózin aityp kettik. Mәskeuden bastap, býkil dýniyejýzining alqaly jiyndaryn kórgen jigit óz aulynyng bәtuasyzdyghyna shyday almay zaldan shyghyp ketti.

Al, endi Asqardyng әlgi sózine keleyik. Ýiinde otyryp Amerikanyng esebin shygharghan ol bәrine biyikten qaraydy. Ou, shansorghyshty Japoniyadan, qol sýrtetin maylyqty ózbekten satyp alyp jýrmiz. Ekeumizding aulymyzdaghy jer astyn dýrkiretken múnaydyng «brigadi» – qytay. Qazaq oqymaghan, «tehnikany» iygere almaydy eken. Olar qora sypyru men qarauyldyqqa ghana jaraydy. Óleng sóz jazghan ozyq oilylarymyz 37-den bastap, әlige deyin birin-biri qara esekke teris mingizip keledi. Búl – últtyq harakter. Asqar osynyng bәrin kórip, jany  shyrqyraydy. «Auylgha barsam, – deydi, – bir jigit «bir ólenim bar edi, oqyp bereyin» dep ótinish aitty. Oqydy. Kәdimgi qarabayyr ólen. «100 gramm bolsa, taghy bireuin oqyr edim» deydi dәmetip.  «Ózing nemen ainalysasyn?» «Traktorshymyn». «Nege bos jýrsin?». «Traktor búzylyp túr. Bizding auylda traktor jóndeytin mehaniyk  joq» dep bir  nәrseni kóksegendey boldy. «Sen, inim, Auyl sharuashylyghy  institutyna týs te injener bol. Aulynnyng jerin jyrtyp, eginin sal». «Sizden basqa maghan kim aqyl aitady. Sonan keyin ghoy, aqyndyqpen ainalysyp jýrgenim» deydi. Taghy  bir aqyndy kezdestirdim. Ol uday mas. Himiya-tehnologiya institutyn bitiripti, «júmys tappay sandalyp jýrmin», deydi tesireye qarap.

Asqarda mysal kóp.  Ol tek ólendi emes, qoghamdy kelemejdep otyr. Óitkeni, onda ótkir kóz  bar. Onyng kózi kórmese túra almaytyn  «úyatsyz» kóz. Shiyelige kórshi audannyng bir jigiti Leningrad Azamattyq aviasiya  institutyna týsip  kelgende auyldastary mensinbey «bes jyl oqyp, samolet aidaysyng ba?» dep  túqyrtypty. Osy bir-birimizdi túqyrtudyng arqasynda әlemdegi  injeneriyasy  damymay qalghan  elderdin  sanatyndamyz. Bar zavodty búzyp, bar óndiristing ómirin qidyq. Aqyndarymyz barshylyq, olar da bir-birin túqyrtudan asa almay jýr. Osynyng bәrin Asqar «kórmeyin desem, kózim bar» dep aityp otyr. Áytpese últtyq poeziyanyng bary men joghyn bir  adamday saraptaydy. Ólen  jazghandar memsyilyq ala almadym dep opynghanda: «Osy  mende sonyng bireui emes, ekeui bar, ýiden kep alyp  ketsinshi, maghan Aleksandr fon Gumbolidt qory beretin halyqaralyq syilyqta jetedi», – dedi dyzaqtap. «Aqyndar emes, tehnokrattar kerek» deui – sózden bәtua ketti, halyq auzyna qaraghan qúdaylar ne bolsa sony aityp  ketti, «moldanyng aitqanyn iste, istegenin istemeni» halyq talqysyna salyp otyr. Qol sýrtetin maylyqty ózbekten satyp alatyndyghymyz da janyn shyrqyratady. Ou, búzyp tastap, ornyna zәnkiytip ýy soqqan AHBK maylyq pen oramaldyng jeti atasyn shygharushy edi ghoy.

Asqar sóz qughandargha XXI ghasyrda últtyq maman kerek, samoletti ózimiz aidap, zymyrandy óz oghymyzben atpasaq  Beyimbetting «Ohrana bastyghy» bop qalghanymyz qalghan degendi menzep túr. Ekeumiz Bayqonyr atanghan Tóretamnyng týbinde tudyq. Aytmatovtyng romanyndaghy mәngýrtter mekeni de osy jer. Shýrshitter de, juan-juandar da sol jerde. Ol auylgha barghan  sayyn sonyng bәrin kórip, kónili qúlazyp qaytady. «Búlardyng qolynan týk te  kelmeydi» dep aghayyn-tuysyn qúl ghyp ústap otyrghan kirmelerdi kóresin. Óleng jazghandargha naz aitsa, olar da ózderinshe bir ómir. «Men – qazaqpyn, myng ólip, myng tirilgen» deytin eshkimdi tappay jýr. Túnyp túrghan múnay men urangha injener bop ózi qol bylghap, ózi ie bola almaghan qazaqqa lirika  sening ne tening degendi aityp otyr. Saghy men Quandyqty, Tólegen men Múqaghalidy, Jarashan men Temirhandy, Úlyqbek pen Esenghalidy, Amanhan men Baybotany jatqa aityp, botaday bozdap otyr. Betke aityp tastaytyny – bala kýnnen qanynda bar qasiyet. Jeneva әuejayynda Shynghys  Aytmatovpen kezdesip qap, jýgirip baryp qolyn ap, «Shyqa, sizding «Borandy bekettegi» Edigening shyn aty Ýsen ghoy. Ol mening týp naghashym. Atam anyz ghyp aityp otyratyn» degende, Shyqang kýlimsirep, «Ol ras, ózgerttik qoy» dep, bәike men ini biraz әngimening basyn qayyrghan.

Týrkistanda ótken últtyq qúryltayda ýkimetke tótesinen bes mәsele qoyyp, eldi eleng etkizdi. Onyng birinshisi – qazaq tili ghylym tili bola ala ma degen saualdyng tigisin jatqyzyp, әdiptep, әleumetke týsindirip berdi. «Fransiyada Napoleonnan qalghan múra bar. Imperator әri mayda, әri sypayy fransuz tilin ghylym tiline ainaldyru ýshin Akademiya ashqan. Onyng júmysyn ózi qatang qadaghalaghan. Biz de mayy tamghan qúnarly tilimizdi ot basy oshaq qasynan biyik  ústap, osylaysha ghylym men memleket tiline ainaldyruymyz qajet. Ekinshisi – ghylymdy nasihattaytyn qazaq tilindegi aqparat qúraldaryn kóbeytu qajet, onyng ishinde algebra, geometriya, medisina aldynghy orynda túruy kerek. Bir Týrkistan oblysynda 350 gazet pen jurnal shyghady eken, odan ghylymgha ne payda? Jalghyz ghylymiy-tanymdyq jurnal «Bilim jәne  enbek» te keyinnen әdeby dýniyeler jariyalap ketti. Jurnaldyng mazmúnyn qaytadan qalpyna keltiru kerek. Ýshinshisi – bizde energiya jetispeydi. Atomy  joq el – qauqarsyz el. Fransiya, Japoniya, Týrkiya siyaqty atom elektr stansiyasyn salu qajet. Taghy bireui – su mәselesi. Biz sudy kórshiden súrap  iship otyrghan elmiz. Órt sóndiruge de su kerek, jasandy janbyr jaughyzatyn  tәsildi iygeretin kezge jettik. Songhysy – patron da óz oqshantayymyzda túruy kerek. «Jaman aitpay, jaqsy joq», ózbek-әkә 1 tengening patronyn 3 tengeden satatyn kýn tua qalsa, qaytpekpiz? Óz oghymyz ózimizden bolghany dúrys-aq...

Osylaysha ol әr sózin shegelep, qadap túryp aitty. Preziydent te qorytyndy sózinde «Akademik Asqar Júmadildaev aitqanday» dep, oiyp  alyp oimaqtay sitat keltirdi. Sóz úsynys kýiinde qúlaqta kýngirlep, kókte  qalqyp jýr. Qayran qara sóz is bop jerge qonsa eken dep kýtulimiz.

Asqarda arman men múng bar. Múng bar jerde yzanyng úshqyny bar. Bizding orman-toghay da jalyngha oranyp jatyr. Órtten qalghan byqsyqtyng ornyn ólshep-piship, janqiyarlyq kórsetkenderge marapat berip, medali taghu  dәstýrge endi. Ah úryp qalghan ata-ananyng obaly kimge? Jeltoqsan  janymyzgha jara salsa, qantar – qasiretimiz. Osy eki data qazaqqa tendik alyp berdi. Revolusiya da yzadan bastau alady. Áli de eki ayaghymyzdy ten  basyp túrghan joqpyz, eki ayaqty ýzengige teng salsaq dep kýn keshken er-azamattyng sanasynda elining erkindigi búlqynyp jatyr. Ol erkin úshqan qús  bolsam dep armandaydy. Rasuldyng «Tyrnalary» da kókiregin әrkez tyrnap ótip, qayta kónilin toghaytady. Týsinde jayqalyp ósken egin men aspangha  atqylaghan múnaygha qanatyn malyp bara jatqan qara torghaydy kóripti. «Jaqsy týs – jangha azyq» dep, kóshede tayaq sýiengen kembaghalgha sadaqasyn  berip, Astanadaghy zәulim ýige alystan qarap kóz tikti. «380 sharshy metr ýide biznesmen túrady, nege osy ýidi sanagha sәule qúighan ghalymdar meken etpeydi?» dep, «Tom aghaydyng lashyghyn» túraq qyp jýrgen әriptesterin oilaydy. Kóshede týbit múrt tizginin ústaghan  «Djiyp» pen «Toyoto» baghdarshamgha baghynghysy kelmey jolyndaghysyn taptap kete jazdap atyrylyp túr. «Osylar aspanda qalyqtaghan qyran qústarymyzdy tizgindese ghoy, aspandy da ózimiz baghyndyrar edik. Osy mәshiyne aidaghandardyng ishinen  mәshiyne jasaytyndar da shyqsa ghoy» dep ishi shym ete qaldy.

Qyzyl әli janyp túr. Jasyl janghansha dyzaqtap, jany tynshyr emes.

Abai.kz