Senbi, 2 Nauryz 2024
Arylu 1913 11 pikir 13 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:43

Resey propogandasynan qashan qútylamyz?

Tayauda ótken әleumettik-mәdeny damu komiytet otyrysynda elimizdegi eng ózekti mәsele Resey arnalarynyng telekenistigimizdi jaulap aluy tónireginde órbidi.

 

Deputat Maqsat Tolyqbay: «...Odan keyin taghy bir manyzdy mәsele bar: Reseylik telearnalardyng qyzmetine shekteu qong kerek. Bizde qazir sol Reseylik aqparat kenistiginde ómir sýretin biraz otandasymyz bar. Reseyding propagandasyna toyyp alghan. Últarazdyq mәseleleri Qyzyljar bolsyn, basqa jerlerde bolsyn tuyndap ta jatyr. Qaranyzdarshy mening ýiimde teledidar túr. Menen eshkim rúqsat súraghan joq. Ýiime kirip aldy...sony kórgen balalar ulanyp jatyr...olar kirgeni ýshin bizge aqsha tólesin. Biz sony saghalap, shekteu qoiymyz kerek.

Reyting degen pәle bar. Telearnalardyng reytingisi qalay ólshenedi. Halyq sany 100 mynnan asqan iri qalalarda 1 nemese 2 adamnyng ýiine qondyrghy qoyady sonymen ólsheymiz. Reytingige qarasang býkil qazaq «Pusti govoryat» kóretin siyaqty. Halyqtyng jartysy 40 pyayz qayda túrady, auylda túrady. Biraq auyldyqtar bizde esepke alynbaydy. Auyldyng túrghyndary adam emes pe? Bizding qazaqsha baghdarlamalardyng ghúmyry qysqa bolatyn da sondyqtan. Mysaly ýshin «Dombyra» deytin telearna bar bizde. Bayghús iyesi 4 kamereasy bar, býkil ónirlerdi aralap, dәstýrli әnshilerdi, bizding kýishilerdi týsirip, Yutubtan berip jatyr. Nege Alma TV-gha bolsyn, basqasyna bolsyn nege qosylmaysyng desem, aiyna 600 myng tenge tóleuim kerek deydi... Bir jylgha 7 mln. tenge kerek. Eki jyl tólese, shyghyny 14 mln. bolady. Sodan keyin Alma TV tegin qosady deydi. Ýlttyq óner, «Dombyra» siyaqty telearnalardy nege qoldamaymyz. Mysaly «Qalaulym» qansha? 3 saghattyq efiyrine 2 mln. tenge ketip jatyr. Sonda «Dombyra» siyaqty arnalargha bir jyldyq budjet bere almaymyz ba? Men senbeymin, býkil qazaq «Pusti govoryat», «Pole chudes» kóredi degenge.

Sondyqtan ministrlik auyldy da esepke alu kerek. Olargha da ólsheuish qúraldardy engizip, bilmeymin saualnama jýrgizesizde me, auyldaghy әrbir ýidi aralaysyzdar ma? Ólsheuish qúral qosyzdar ma, búl sizderding problemalarynyz!», - dep mәseleni tótesinen qoydy.

Mәdeniyet jәne aqparat viyse-ministri Qanat Ysqaqov deputatyng saualyna týsinistikpen qarap: «Reseylik telearnalardy kórmeu týgili, olargha aqsha tóleymiz. Yaghny udy biz ózimiz satyp alamyz. Eng aldymen biz tólem mәselesin sheship aluymyz kerek. Siz kәbildi operatorgha aiyna 5 myng aqsha tóleysiz ghoy. Sol bes myng aqshanyng ishinen 3 mynyn olar Reseyge tóleydi. Sondyqtan biz birinshi osy mәselemen júmys isteymiz. Yaghny biz syrtqy arnalargha aqsha tólemeuden bosatamyz. Biz sheteldik arnalargha aqsha tólesek, óz arnalarymyz kәbildi operatorgha aqsha tóleydi. Qúday qalasa osy joly búl mәsele naqty sheshimin tabatyn bolady», - dep túshymdy jauap berdi.

Endi bizge Mәdeniyet jәne aqparat ministriliginng osy mәseleni jyl sonyna deyin qalay sheshetindigine syrt kóz baqylaushy bolu ghana qaldy.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 514
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 341
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 794