Sharualar kiyik kóbeyip, auyl sharuashylyghyna qauip tóndirip otyrghanyna shaghymdanuda. Osylaysha týz januaryn atu mәselesi qayta qozghaldy, dep habarlaydy Aqmola oblysyndaghy BAQ.KZ tilshisi.

Ónirde aqbókenderden eng kóp zardap shekken audandar – Atbasar, Jarqayyn, Jaqsy, Egindikól, Qorghaljyn jәne Selinograd.

Auyl sharuashylyghy basqarmasynyng aqparaty boyynsha, avia-monitoring nәtiyjeleri boyynsha aqbókenderding sany 2021 jyly shamamen 40 myn, 2022 jyly shamamen 80 myng basty qúrady. Audan әkimdikterining mәlimetinshe, biyl kiyikterding jalpy sany 200 mynnan asady.

Januarlar populyasiyasynyng kóbengi egistikter men shabyndyqtardyng joyyluyna әkeldi. Nәtiyjesinde oblystyng auylsharuashylyq tauar óndirushileri egin jinauda ýlken shyghyngha úshyrauda.

Aqbókenderding eng kóp ýlesi Atbasar audanynda – 120,0 myng bas shoghyrlanghan.

Qaptaghan kiyik tynym berer emes. Jaz boyy alqaptardy kýzetemiz, kezekshilik úiymdastyramyz. Búl da qosymsha shyghyn. Kýni-týni motosikl, mashinamen kýzetkenning ózinde egistikterdi otap jatyr. Olardy quyp shygharu mýmkin emes. Eshqanday qorshau kómektespeydi, – deydi Atbasar audanyndaghy «Qarajar Agro» JShS basshysy Valeriy Petrov.

Seriktestik menshigindegi 15 000 gektar alqap aqbókenderden ziyan shekken.

Jyl sanap aqbókenderding taralu aimaghy da artyp keledi. Qorshaular qoyamyz, januarlardy aidau ýshin adamdar jaldaymyz, biraq nәtiyje joq. Olar barlyq jerde jýredi. Bәrin taptap, jeydi. Saldarynan ónimdilik tómendedi. 2-3 myng gektar alqap taptaldy. Tórtinshi jyl qatarynan kiyikten zardap shegip otyrmyz. Egistik júmystaryna milliondaghan qarajat salynady. Al shyghyn ótele me, belgisiz, - deydi Valeriy Petrov.

Fermerler birneshe ret kómek súraghan, biraq ótinishteri ayaqsyz qalghan.

Jasyrary joq, ónirde kiyik mәselesi kýrdeli bolyp túr. Ekologiya, auyl sharuashylyghy ministrine hat jazdym. Eshtene. Bizdi eshkim estimeydi. Eng bolmaghanda, kiyikter populyasiyasyn azaytu mәselesi qolgha alynady dep ýmittenemiz. Biluimizshe, songhy jyldary kiyikter sany әldeqayda kóbeygen, - deydi Valeriy Petrov.

Seriktestik basshysy kiyikter jayylymdyq jerlerge de qauip tóndirip otyrghanyn aitty.

Týz january egistik alqabyn taptap, bәrin otap tastady. Olar mýldem tynyshtyq bermeydi. Auylgha da kiredi, – deydi ol.

Auyl sharuashylyghy basqarmasynyng derekterine sәikes, oblys boyynsha aqbókendermen ulanghan daqyldar sany 76 932 gektardy qúrap otyr, onyng 17 405 gektary Atbasar audanyna tiyesili.

Jyl sayyn aitylyp kele jatqan mәsele. Sharuashylyqtargha keltirilgen shyghyn shash etekten. Egistik alqaptaryn óz kýshimizben kýzetuge tyrysamyz, biraq biz ýnemi egistikte ómir sýre almaymyz. Búghan deyin biz uәkiletti organdargha habarlastyq, biraq әzirge bәri tek qaghaz jýzinde qalady. Eger jaghday osylay jalghasa berse, túqym da satyp ala almaymyz. Jyl sayyn halyq sany artyp keledi, búl mәseleni shúghyl sheshu qajet, әitpese ónirding auyl sharuashylyghy tyghyryqqa tireledi. Biylik búl mәseleni sheshuge kómektesedi dep ýmittenemiz, - deydi seriktestik basshysy.

Ónirde kiyik mәselesi jyl sayyn ózekti bolyp otyr. Jergilikti sharua qojalyqtarynyng aqparaty boyynsha, biyl Egindikól audanynda 40 myng gektardan astam alqap shyghyngha úshyrady.

Býgingi tanda atalghan mәsele auyl sharuashylyghy basqarmasymen sheshilui tiyis. Búl shyghynnyng ótelui nemese shart, nesie nemese lizingtik tólemderdi úzartu týrindegi basqa da sharalar boluy mýmkin, – dep naqtylady Egindikól audanynyng auyl sharuashylyghy, jer qatynastary jәne kәsipkerlik bólimining basshysy Jarysbek Jaqanov.

Biyl oblys әkimdigi Auyl sharuashylyghy ministrining atyna aqbókenderding populyasiyasyn zannamalyq dengeyde retteu jónindegi mәseleni sheshuge jәrdemdesu turaly hat joldaghan. Alayda býgingi kýni kiyikterding memleket qorghauynda boluyna jәne aqbókenderdi, olardyng bólikteri men derivattaryn el aumaghynda ghylymy maqsattan bólek paydalanugha tyiym saludyng 2024 jylgha deyin engiziluine baylanysty mәsele ashyq kýiinde qalyp otyr.

Aqbókenderdi aulaugha tyiym salynghan, óitkeni týz january YuNESKO-nyng qorghauynda. Sharualar egistik alqaptaryn «Qyzyl kitapqa» engen januarlardyng shabuylynan da saqtandyra almaydy, óitkeni býginde múnday saqtandyru týri joq.

Al auyl sharuashylyghy óndirushilerining qarjy instituttary aldynda kredittik mindettemeleri bar. Uәkiletti organdardyng әreketsizdiginen búl fermerlerding qarjylyq jaghdayyn odan әri nasharlatuy mýmkin.

Ótken jyly da ónir sharualary materialdyq túrghydan ýlken shyghyngha úshyraghany belgili. Kiyikterden auyl sharuashylyghyna keltirilgen zalal 8 mlrd tengeden asty. Mysaly, Egindikól audanynda 45 myng gektardan astam, Astrahan audanynda – 22 myng ga, Jaqsy audanynda – 19 myng gektargha juyq, Jarqayyng audanynda – 10 myng gektargha juyq alqap zardap shekti.

Sarapshylar aqbókenderding sanyn retteu jóninde úsynystar jasauda.

Aqbókender jýretin joldarda jem-shóp alandaryn úiymdastyru boyynsha júmysty jolgha qoy, qorshaular dayyndau jәne ornatu ýshin respublikalyq budjetten qarajat kózdelui qajet. Sonday-aq aqbókender keltirgen shyghyndy baghalau ýshin qúzyretti memlekettik organ ókilderi men tәuelsiz sarapshylar qatarynan komissiya qúru, zalaldy óteu ýshin memlekettik qazynadan qarajat bólu mýmkindigin qarastyru qajet, - dep esepteydi ónirlik kәsipkerler palatasynyng AÓK bólimining basshysy Jaysang Bekqojiyn.

Abai.kz