Senbi, 2 Nauryz 2024
Din 3173 24 pikir 14 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:57

Ei, mufti, Qúran әmirin aituda nege ýning kýngirt?

QMDB Tóraghasy,
                                           Bas Mýfty Nauryzbay Taghanúlyna!

ORAMAL - ALLANYNG ÁYEL BALASYN ÓZINE JAQYNDATATYN SYIY

Bimillahy Rahmany Rahiym

«Ey» - dep sóz bastaghanyma ilimy týsinistikpen qararsyn, Alla taghalam Múhammed (gh.s.s.) payghambargha qúrandy «Ey, qúlym», - dep bastap óz ilimin týsirgen. Al, Qúran - Allanyng kókten jibergen Ámiri. Ol talqylaugha jatpaydy, tek qana oryndalady.

Mening aitpaghym, qazir respublika oqu oryndarynda sabaq bastalghaly oqushylardyng mektepke oramal taghyp baruyna qarsylyq retinde din iysi múryna kirmeytinder bilgishsinip el júrttyng mazasyn aluda. Tipti búl dýrmekke Parlament basshylary men mýsheleri, ministr de aralasyp ketse ne joryq?

Sen eldegi Bas mýftiysin. Saghan eldegi búl abyroyly din taghyn senim artyp sy etken Alla, payghambar siyaqty Allanyng qúranyn qorghasyn, nasihattasyn dep synaqqa berip otyr. Aldynda mәrtebeli Qúran túr, ashyp qara, onda; «Áy, adam balasy. Úyatty jerlerindi jabu ýshin kiyim jәne sәndik búiym týsirdik. (Jarattyq). Negizinde taqualyq iman kiyimi jaqsy. Solar Allanyng belgileri. Áriyne týsinesinder!» - dep kórsetilgen. Búdan búryn da Adam Ata men Haua Ana jerge quylghanda; «Arttarynnan kitap jәne payghambarlar týsiremin», - degen birneshe sýrede eskertui bar. Haua Ana jerge quylghanda basynda oramaly boldy. Demek, adamgha iman kiyimi qúrannan da, payghambardan da búryn berilgen. Múny aityp otyrghanym adamgha ayatty jattau ghana emes, ol ayatqa qyzmet etu de jazylghan. Biz sóz etip otyrghan imany kiyim әielge de, erkekke de Jannatta berilip qoyghan. Olar onda alghash Alladan úyalyp úyatty jerlerin japyraqpen japty. Sol japyraqty Alla Iman kiyimine ainaldyrdy. Búl - ýlken ilim.

Men tayauda ózim ghayyptan qabyldap, qoldaryna aldyn ala tapsyrghan  «Ilimy oqulyqtarym» mәselesimen qabyldauynda boldym. Qasynda ýsh orynbasaryng otyrdy. Sol kitaptardyng biri jeti dengeyli - «Ilim Álippesi». Kitaptyng alghashqy tórt dengeyi jalpy júrtqa arnalsa, songhy ýsh degeyi jasyryn ilim. Sonyng jetinshi dengeyi «Kitaptyng súltany - Qúran, kiyimning súltany - iman kiyimi», -  ekendigin, Iman kiyimi adamnyng boyyndaghy ar úyatty oyatatynyn, ar úyat oyanghanda aldymen Alladan úyalatynyn, ózimen ózi sening boyyndaghy qasiyetindi kýsheytip Allany moyyndatatynyn, eng birinshi Jannatqa jol qyz balagha da, er adamgha da iman kiyimi ekenin, Allanyng aldynda úyalu qasiyetin kóteretin kiyimdi kii jay kiyimge qaraghanda qiyndau, al biraq kiyip alu, kiyip Jannatqa baru onay ekenin, Iman kiyimi Qúrannan da búryn túratyndyghyn, sebebi kitaptan búryn jerge deneni jauyp iman kiyimi kelgendigin, iman kiyimi ruhty saqtaytynyn, imannyng iyesi – Alla, dinining aty – Islam, túratyn jeri – Jannat ekenin, әr adam óz últynyng qadyr qasiyetin ústana bilui kerektigin, Últtyq iydeya – halyqtyng ózi jayly oilauy emes, Qúdaydyng halyq jayly oilauy ekendigin,  osynyng bәrin saqtaytyn  últtyq tәrtip ekendigin, sol Últtyq tәrtib miyng men tilinde bir Alla aitqan dinine baghyshtalghan bolmasa, ol últ qúritynyn, Alla ony kókten qúrtatynyn, joq qylatynyn, óshiretinin, dozaqqa salatynyn, adamy qasiyetten ketiretin jetkizgen.

Demek, oramal - Allanyng әiel balasyn  ózine jaqyndatatyn - olargha taghdyryna tartqan siy. Mektepke Allanyng siy oramal taghyp barghan sol qyzdargha oramal taghudy qay molda ýiretti. Jasynan oramal taghudy ýirengen qyz qansha zorlasang da oramalyn sheshpeydi. Oramalda - imany tәrbie beretin tylysym qasiyet bar. Oramal - tәrbiyeshi, imandylyqqa ýiretetin ústaz. Hidjap oramalgha jatpaydy. Onyng ýstine múghalim berse bilimin qyzdyng oramalyna bermeydi, ózine beredi. Osyny qúrany tilmen elge týsindirip aitu eng aldymen din qyzmetkerlerinin, oghan jetekshilik etip otyrghan muftiyattyn, onyng jetekshisi muftiyding mindeti. Mýfty dinning jerdegi iyesi, qorghaushysy. Sening qyzmeting ýkimetting zanyn oryndau emes, dinge iyelik etu, qúran ýkimin qorghau. Ýkimetting zany esh uaqytta sharighat zanynan biyik túrmaydy. Qúrandaghy osy zandy mingirlep; ««Sharighat boyynsha balighat jasyna tolghan músylman qyzgha oramal taghu – paryz... Mýftiyat sharighat boyynsha balighat jasyna tolghan músylman qyzgha oramal taghu paryz ekenin joqqa shygharghan emes... Múny músylman qauymy tereng týsinui tiyis. Alayda sharighatymyz balighat jasyna tolmaghan qyzgha oramal taghudy mindettemeydi. Múny da músylman jamaghaty dúrys týsinui kerek...», - dep, sharighattyng ne aitqanyn ózdering týsinip almay túryp, elge týsiniksiz sóz aitu kýpirlik. Qúran - ózinen de, ózin týsindiretin sharighattan da búryn, qyzdargha oramal - iman kiyimi ekenin jazyp qoyghan. Búny barlyq músylman bilui tiyis jәne solay aitsaq ýkimet esh uaqytta da kedergi jasay almaydy. Biz әlem moyyndaghan Islam memleketimiz.

Búghan qosarym songhy kezde teledidar betinde din turaly ózderin nasihattaumen ketken әrtis imamdarynyz ben beyauyz sóz sóileushilerding bәrine toqtau saldyrtar kez jetti. Din - adamzat balasyna Allanyng silaghan joly, Allanyng aitqany, Allanyng sózi, Allanyng ózi, ol - Qúran. Din - dindi ústanghandargha, sol jolda jýrgenderge arnalghan. Ol Allanyng Ýii meshitte ghana nasihattalady, aitylady. Teledidar - meshit emes. Onyng betinde Allagha, onyng dinine til tiygizgenderge Tәnirding jazasy qatal.  Bilmesen  basqa ólshemdik kenistike ótu arqyly Alladan súra. Dindar jan tiri Qúran arqyly Allamen tildese alady. Búl tújyrym; «Rabbylaryng búiyrady; Maghan dúgha etinder, jauap bereyin» («Ghafyr»,60) - dep Qúranda mórlengen ghoy.

Mening sening Alla búiyrtqan qyzmetindegi tirligine aralasugha, isine jaqsy jaman dep bagha beruge qúqyghym joq, ony kezinde Alla ghana beredi. Biraq taqua esebinde oiymdy jetkizuge eshkim bóget bola almaydy. Óitkeni oy da Alladan keletin quat. Qabyldau kezinde Sening de, orynbasarlarynnyng da ilimy dәrejelerine qarnym ashty. Adam - aina. Sol ainana qara. Odan ózindi kóresin. Qúday; «Men - sen, sen - men», - deydi.  Oilan, otyrghan din taghynnyng da abyroyyn oila. Qúdaydan qorqu kerek. Sondyqtan da kezdesu sonynda, patshanyng baryp kel, shauyp kel qol balasy bolmay, qúdaygha ghana qúl bolularyng kerektigin eskertip kettim. Ol ýshin Ilimy dәrejelerindi kóterude amal jasandar. Ilim ghana Qúranmen tildestiredi. Qúrandy týsinip oqu joq, ony týsindiretin ghana bar. Ol - Alla...

Allanyng әmirinsiz eshtene jazylmaydy, sondyqtan búl Hat el iygiligine jarat qazyna, ózim ýshin Allamnyng didaryna qauyshu ýshin jazylghan dәneker dýnie boluyn tileymin.

Sәlemmen,

Hәlәm iyesi, «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy,  Baqtybay Aynabekov

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 514
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 341
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 796