Shyghysta taghy bir tyng bastama kóterildi. Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV tórt týligin tósinde órbizgen Abay audanynyng ortalyghy Qarauyl auylynda «Shynghystau jәrmenkesi – 2013» mal kórmesi-auksionyn ótkizu iydeyasyn úsyndy. Ónirimizde túnghysh ret ótkeli otyrghan búl jәrmenke aldaghy tamyz aiynyng 16-shy júldyzyna belgilendi.

Nege Abay audanynda? Ayta bersek, jauap kóp. Basqa sebep-saldardy tizbelemey-aq abaylyq aghayyndardyng sonau yqylym zamandardan býgingi kýnge deyin mal sharuashylyghymen tynystap, býkil tirshiligin onsyz elestete almaytynyn aitsaq ta jetkilikti shyghar. Osyny bek týsingen aimaq basshysynyng asyl túqymdy maldardyng jәrmenkesin basqa emes, túp-tura yrysy artyp, qút daryghan úlylar mekeninde úiymdastyrugha tapsyrma berui sondyqtan.

Resmy aqparatqa jýginsek, qazir atalghan audanda 460 myng qoy-eshki, 50 mynnan astam mýiizdi iri qara, 250 myngha juyq jylqy men 170 týie bar. Asyl túqymdy mal baghatyn sharuashylyqtardyng sany - 37, onyng ishinde 24-i qoy, 12-si jylqy jәne bireui iri qara ósirumen ainalysady. Odan bólek «Sybagha» baghdarlamasymen byltyr 18 qojalyq 137 mln. tengege (biyl da osynsha kólemde) nesiyelenipti. Al «Jaylau» baghdarlamasy boyynsha ótken jyly 50 mln. tengege 20 qojalyq 100 qoydan satyp alghan.

Shyghysta taghy bir tyng bastama kóterildi. Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV tórt týligin tósinde órbizgen Abay audanynyng ortalyghy Qarauyl auylynda «Shynghystau jәrmenkesi – 2013» mal kórmesi-auksionyn ótkizu iydeyasyn úsyndy. Ónirimizde túnghysh ret ótkeli otyrghan búl jәrmenke aldaghy tamyz aiynyng 16-shy júldyzyna belgilendi.

Nege Abay audanynda? Ayta bersek, jauap kóp. Basqa sebep-saldardy tizbelemey-aq abaylyq aghayyndardyng sonau yqylym zamandardan býgingi kýnge deyin mal sharuashylyghymen tynystap, býkil tirshiligin onsyz elestete almaytynyn aitsaq ta jetkilikti shyghar. Osyny bek týsingen aimaq basshysynyng asyl túqymdy maldardyng jәrmenkesin basqa emes, túp-tura yrysy artyp, qút daryghan úlylar mekeninde úiymdastyrugha tapsyrma berui sondyqtan.

Resmy aqparatqa jýginsek, qazir atalghan audanda 460 myng qoy-eshki, 50 mynnan astam mýiizdi iri qara, 250 myngha juyq jylqy men 170 týie bar. Asyl túqymdy mal baghatyn sharuashylyqtardyng sany - 37, onyng ishinde 24-i qoy, 12-si jylqy jәne bireui iri qara ósirumen ainalysady. Odan bólek «Sybagha» baghdarlamasymen byltyr 18 qojalyq 137 mln. tengege (biyl da osynsha kólemde) nesiyelenipti. Al «Jaylau» baghdarlamasy boyynsha ótken jyly 50 mln. tengege 20 qojalyq 100 qoydan satyp alghan.

– Bizding audannyng negizgi kәsibi – mal sharuashylyghy. Jergilikti túrghyndar ejelden ata kәsipti ýzbey jalghastyryp, nesibesin aiyryp keledi. Búl baghytta ónirde auqymdy sharualar qolgha alynghan, tórt týlikting sany da jyldan-jylgha artu ýstinde. Sol sebepti oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV jәrmenkeni Abay audanynda ótkizudi úigharyp, naqty mindetter jýktedi, - dep týsindirgen Abay audanynyng әkimi Túrsynghazy Mýsәpirbekov búl shara últymyzdyng bay múrasyn janghyrtugha septigin tiygizetinin jetkizdi.

 Asyl túqymdy mal kórmesi-auksionynyng aita keter artyqshylyghy, alushy men satushynyng arasynda eshqanday deldal jýrmeydi. Ádettegidey qarapayym sharuanyng manday terin tógip baqqan malyn kóldeneng kiylikken alypsatarlar arzangha qiday sypyryp әketip, artynsha ýsteme qosyp saudalau múnda joq.

Oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng basshysy Dýisembay Selihanovtyng sózine sensek, әzirshe tym-tyrys jatqan elimizding keybir oblystaryn aitpaghanda, jәrmenkege qatysugha niyetti sharuashylyq qúrylymdary iyelerinen ótinishter kelip týsude.

– Jәrmenkege bizding oblystan bólek Qaraghandy jәne Pavlodar oblystarynyng auyl sharuashylyq ónimderin óndirushiler qatysady. Ol jerde asyl túqymdy etti, sýtti iri qara jәne úsaq maldarmen qatar Altaydyng maqtanyshyna ainalghan ara baly, pantydan jasalghan dәri-dәrmekter kóptep satylady. Elimizding basqa ónirlerinen kelushiler kórmege qoyylghan osynday sapaly dýniyelerdi qoljetimdi baghagha alypsatarsyz satyp alady. Qatysushylar shildening sonyna deyin jazbasha ótinishterin joldaulary kerek, - deydi basqarma basshysy. 

 Respublikanyng әr týkpirinen Qarauylgha at shaldyratyn qonaqtar kórmeden tys Jiydebaydaghy Abay múrajayy keshenin, M.Áuezovting múrajayy ornalasqan Bórilini, Enlik-Kebek eskertkishin tamashalaugha mýmkindik alady. Búl kýni audan ortalyghy – Qarauylda qaz-qatar tigilgen aqshanqan kiyiz ýiler sәn týzep, dәstýrli ónerimizdi dәripteushi ónerpazdarymyz saltanat qúrmaq. Tyndarmanyn elitken әnshi-kýishini de, top ishinde jarq-júrq etken sal-serini de, dodanyng kórigin qyzdyrghan sportshyny da osy jerden tabasyz. Qysqasy, kiyeli Abay topyraghynda bolatyn búl sauda ataghy jalpaq júrtqa jayylghan Qoyandy jәrmenkesinen (1848—1930j.j.) esh kem soqpasy anyq. 

Abai.kz