Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 2750 3 pikir 19 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:05

«...Qúldyqtan qorynbaghan halyq shirip ólse – sauap»

Petr ChAADAEV:

«...Qúldyqtan qorynbaghan halyq shirip ólse – sauap»

(filosofiyalyq hattardan)

Audarghan Asqar SÝLEYMENOV

Qay últtyng tarihynda bolmasyn «uly siyamen» jazylghan better joq emes. Arygha, әrige, alysqa, jat júrttargha barmay-aq at basyn Abaydan tartsaq da jetkilikti. Al, orys júrtyndaghy ashy oilaghan túlghalardyng biri Imperator Nikolay I arnayy jarlyghymen «auysh, esuas» degen at iyelengen Petr Yakovlevich Chaadaev (1794–1856).

«...Rossiya haqynda oigha qalghanda, ony, Rossiyany on eki mýshesi býtin, ornyqty memleketke qosatyn qiyaly auru bar. Búl – bekershilik. Rossiya, Russiya bolghaly beri jeke adamnyng zorlyghy men zombylyghyna qúmbyl bolghan el. Ol dókeyding nyspysy Petr me, Ivan ba bәribir. Olardyng armanqaruy – qanau. Rossiya býkil adamzat moyyndaytyn zandardy, sharttardy, jarghylardy júla tartyp, búra tartyp ózining múrat-maqsattaryna júmsaydy. Ásirese ózimen qaptaldas-japsarlas ózgelerge qúldyqtyng qamytyn kiygizudi maqsút tútady. Búl orayda – ózining de ózgelerding iygiligi ýshin – Rossiyany tizege salghan jón; oghan izgilik pen izetting qúbylasyn núsqaghan jón».

***

«...Qúldyqtan qorynbaghan halyq shirip ólse – sauap».

***

«...Biz býgingi buyndar men úrpaqtar ýshin emes, keler-kelmegi beymәlim qaraqasqalar ýshin jýike týterdeymiz. Álemdi ýrkitken aduyn-apaytós ordalar men týmender bizding tósimizden atoylap ótpegende әlem tarihynda bizge enshilengen bet-paraq qalar ma edi?.. Keltesinen, jelkesinen qayyrsa, bizding qanymyzda shyn progreske degen óshpendilik túnyp túrghan siyaqty».

***

«...Rossiyada qúldyqtyng móri basylmaghan týk te joq – izet pen iygilik, úmtylys, búlqynystar ol ber jaghy, aghartushylyq pen azattyqtyng da kýni sol».

***

«... Biz Týrkiyadaghy hristiandargha qorghan bolmaqpyz. Búdan asqan ne soraqylyq bar?».

***

«...Sizge, sizderge qoyar saualym bar. Bizding aqylmandar, abyzdar, oishyldar qayda? Biz ýshin kezinde oilaghandar, biz ýshin dәl qazir oilap jýrgender qayda? Oy shorshidy – bir jaghymyz Qytay, bir jaghymyz – Germaniya — Batys pen Shyghysty tel eme túra, biz ruhany tabighattyng tereng bir tylsymdaryn ashugha, tanugha, iygeruge kerek edik. Biraq, búl roli bizding peshenege jazylmaghan bolyp shyqty. Úlanghayyr tarihtyng tauqymeti men tәjiriybesi bizge zәredey әser qylmaghan bolyp shyqty. Yqylymdar, ghasyrlar, úrpaqtar legi biz ýshin bos ótken bolyp shyqty. Qayran qalasyn: biz ghalam ýshin onghan bir, ontayly bir dәris sabaq bermeppiz. Adamzattyq iydeyagha, adam sanasynyng progresine ýles qosqan týgil sol progresting qaysybir jemisterin, jenisterin kemtar etippiz.

***

Qoghamdyq arenada tirlik keshkeli beri, bizding otannyng topyraghynda birde-bir paydaly oy býrshik jarmapty, eshbir aqiyq aqiqat boy kótermepti. Biz ózimiz oigha kende bolghan son, ózgelerding oiynyng syrt jaltyly men shen-shekpenge qúmar-qúshtarlyghyn ghana alyppyz.»

***

«...Bizde qazir qyzyq bir prosess jýrip jatyr – midyng shirui. Negizdemeleri joq, biraq qúraly qoqan-loqqy bolyp keletin últ jasamaqpyz. Últ – jasalmaydy. Últty – tuady. Teksizdikting bir tegi osy bolar. Poeziyagha, ónerge, tariyhqa tiytimdey qatysy joq әldeneni әlemge әkelmekshi-mys».

***

«..Evropanyng taghdyryn biz sheshe qalghan kýnde Evropa qanday kýn keshpek edi – oilanugha qorqasyn».

***

...Ózindi anyq-tanyq kórmek ýshin ne istemek kerek? Ózine ózgening kózimen qaramaq kerek».

***

«...Otandy sýng ghajayyp nәrse, biraq odan da ghajayyp bir úghym bar — aqiqatqa tabynu».

***

«...Men óz otanymdy auzymdy tigip, tizemdi iyip, kózimdi júmyp jaqsy kóruge moyynsúnghan emespin. Mening oiymda, Otangha meylinshe paydaly boludyng әri tóte, әri jalghyz joly – ony qapysyz tanu. Mening oiymda, kózjúmbay qúshtarlyqtyng zamany әldeqashan ótken. Bardy joq deme, әsirese joqty bar deme. Mening oiymda, biz aldynghy tolqyndardan keyin olardan qargha adym bolsa da ilgerileu ýshin kelgenbiz. Olardyng keudesoqty kórsoqyrlyghyn qaytalamau ýshin kelgenbiz. El tarihyna adamzat oiynyng úshar biyiginen qaramayynsha týk te shyqpaydy».

***

«...Biz ýshin kez-kelgen biylik iyesi әketay-kóketay bolyp shyghady. Biz, mysaly, mening mynaghan, mynaghan, mynaghan qúqym bar dep aita almaymyz. Bizding aitarymyz: mynaghan rúqsat bar, mynaghan rúqsat joq. Bizding úghymymyzda, zang – úly emes, әlgi biylik iyesi – úly. Jogharydaghynyng jýgensizdigin kóru biz ýshin qylmys bolyp sanalady».

***

«... Men elimning ertenine eltigen adammyn. Al, ol erteng joq bolyp shyqsa she? Ertenning aty – keng arna, tereng iydeya. Orystyng iydeyasy – iynening jasuynday ghana. IYnening jasuynan shalqyp ótken iydeya qaysy? Óleng bolsa әngime basqa».

«... Mening oiymda orystyng sanasy – keskinsiz, rensiz, tómenshek oi. Evropaniki – anau, bizdiki – mynau. Biri – pil, biri – qanden».

***

«...Ótirik týbi – óner. Biraq óner týbi ótirik bola almaydy. Tәniri bizge osyny, songhysyn búiyrghan bolyp shyqty. Sauap pa dep oilaymyn».

***

«...Reseydey doyyryna sengen el últ sayasatyn jýrgize almaydy».

***

«...Ýlken bir qatelik: erkindikti oy damuynyng alghysharty dep sanau. Shyghysqa qaranyz. Despotizmning klassikalyq ýlgisi osy – Shyghys. Al, núrdyng barshasy bizge sol jaq betten kelgen. Arabtarda, mysaly, konstitusiyalyq qúrylym turaly ne úghym bar? Soghan qaramay, bizding bilik-bilimimizding deni solardan».

***

«...Orystyng liyberaly kýn kózinde shybjyndaghan shirkeydey. Al, kýnning ózi – Batysta».

***

«...Bizding mәdeniyetting basyndaghy qayghyly hal – basqa últtar men úlystar әldeqashan attap ótken, taptauyryn bolghan shyndyqtarmen jýzdeskende jerden jeti qoyan tapqanday bolamyz. Sebebi: biz, el sanatynda basqa elderge etene enbegenbiz. Biz adamzat tegining teksizderine de jatuymyz mýmkin. Batys ta, Shyghys ta biz ýshin – jat ghalam. Biz, últ retinde, nekesiz tughan baladay әlemdik taghylymnan tys qalghanbyz».

***

«...Sosializm jene qalghan kýnde dúrystyghymen jenbeydi, qarsylastarynyng búrystyghymen jenedi».

***

«...tatarlardyng úzaqqa sozylghan úlanghayyr biyligi ornady – múnyng úly oqigha ekeni, múnyng ýlken sabaq bolghanyn shiyki patriotizmning jetegindegi ekijýzdiler ghana moyynday almay jýr. Beseneden belgili – tatarlar eshqashan býkil Rossiyany basyp alghan emes. Eldi basyp almay túryp, ony jaulap alu beymýmkin. Jaulap almay túryp jalpaq eldi tizerletu de mýmkin emes. Zady, býkil әlemnen qol ýzip tirlik keshken bizding arghy atalarymyz Qúday aldynda kýnәgha batqanday. Tatar shapqyny osy kýnәgha arnalghan adal jazaday eles beredi. Sebebi, qansha auyrlyqqa týskenmen tatar tepkisining ziyanynan paydasy sol boldy – oiy kem elding esengine septigin mol tiygizdi».

***

«... Otandy aldamau ýshin, ózim aldanbau ýshin men, onymen, Otanmen qanday da bolmasyn qatty sózge barugha dayynmyn».

***

«...Hristiandar әlemi ózderining payghambar-әnbiyeleri salghan jolmen, qalyng qauym bolyp, yntamen ilgerilep otyrghanda, bizder, orystar, dindar atalghanymen qúdyq týbindegi tastay bolyp tasmetin jatyp alghanbyz. Ózgerip jatqan ómirding kók ózegin kóre almaghanbyz. Bayaghy bórene men sabannyng nekesinen tughan shalash-shaylanyng astynda kýn keshe bergenbiz. Qysqasy, adamzat tegining tarihy aghyn-aghymdary bizdi beyne alapestey kórip, alysqa iyterip, orap óte bergen».

1827–1841

A.S.(1991)

«Qazaq әdebiyeti» gazeti №37, 15 qyrkýiek, 2023 jyl

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443