Senbi, 2 Nauryz 2024
Biylik 1931 11 pikir 20 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:31

Preziydent Toqaev BÚÚ minberinde ne aitty?

Suret: Áleumettik jeliden alyndy

Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng BÚÚ BAs Assambleyasy 78-sessiyasynyng Jalpy debatynda sóilegen sózi:

Qúrmetti preziydent! Qadirli Bas hatshy! Hanymdar men myrzalar!

Býginde adamzat balasy búryn-sondy basynan ótkermegen asa ýlken syn-qaterlermen betpe-bet kelip, geosayasy qaqtyghystardyng jana kezenine ótti.

Búghan BÚÚ Jarghysyndaghy halyqaralyq qúqyqtyng negizgi prinsipterining bir mezette búzyluy sebep bolyp otyr. Qúqyqtyq temirqazyqtyng joyyluy qazirgi halyqaralyq qatynastar jýiesine uaqyt ótken sayyn auyrtpalyq týsirip, týrli qarama-qayshylyq tudyrady.

Basty halyqaralyq qúqyqtyq qújattardyng tәrtibin saqtamau, toqtatyp qong jәne ony tәrk etu tәjiriybesi – óte alandatarlyq jaghday. Óitkeni múnyng sony adamzattyng arazdyghyna әkelui mýmkin. Búl jaghday sauda jýiesin búzady, ekonomikanyng ózegi sanalatyn tasymal tizbegin әlsiretedi, sonday-aq azyq-týlik qauipsizdigine zardabyn tiygizip, inflyasiyanyng qarqynyn kýsheytedi.

BOSQYNDAR MÁSELESI: 

Qazirgi qalyptasqan keri ýderis adamdardyng qayghysyn qalyndata týsedi. Álemde 108 million adam mәjbýrli týrde bosqyngha ainaldy, 1 milliardtan astam adam kedeylikte ómir sýrip jatyr, 2 milliard adam negizgi dәri-dәrmekterge qol jetkize almay otyr. Aqyr sonynda adamzat bolashaqta әlemning túraqty damuyna senimin joghaltuy yqtimal.

Óskeleng úrpaq ózderine múra bolyp qalatyn әlemning endi jaqsaratynyna senbeydi. Sondyqtan Qazaqstan BÚÚ Jarghysynyng qaghidattaryna ózining myzghymas adal ekenin taghy bir ret mәlimdeydi.

Osynda jinalghan kóshbasshylar adamzattyng taghdyry men bolashaghyna jauapty. Degenmen biz BÚÚ-nyng 80 jyldyghyna tayasaq ta, Úiymnyng alghash qúrylghan kezindegi jaghdaygha qayta oralugha sәl qaldyq. Shyn mәninde, sayasy mәselelerdi kýshpen sheshu túiyqqa tireydi. Dialog – jana prinsipter men normalar boyynsha kelisimge qol jetkizuge mýmkindik berip, qolayly orta qalyptastyrudyng jalghyz joly.

Qabyldanyp jatqan barlyq sheshimge qaramastan, әlemning kóptegen aimaghynda qaqtyghystar jalghasyp jatyr. Biz barlyq tarapty BÚÚ Jarghysy men halyqaralyq qúqyqtyng jalpygha birdey normalaryn negizge ala otyryp, qaqtyghystardy retteuding diplomatiyalyq jolyn izdeuge shaqyramyz.

UKRAINA DAGhDARYSY TURALY:

Osy orayda Qazaqstan Ukraina daghdarysyn sayasy retteudi qoldaytyn týrli memleketter men elder toptary úsynghan barlyq bastamalar men josparlardy joghary baghalaydy.

Halyqaralyq daulardy sheshude әrqashan diplomatiya men dialog basshylyqqa alynuy kerek. Sondyqtan biz qazirgi jahandyq instituttardyng jalghyz jýiesin túraqtandyrugha barynsha kýsh saluymyz qajet.

BÚÚ-GhA REFORMA JASAU TURALY:

Qauipsizdik Kenesine jan-jaqty reforma jasamay, biz atalghan qiyndyqtardy jene almaymyz. Búl – adamzat balasynyng basym kópshiligining mýddesine say keletin zamanymyzdyng eng ýlken qajettiligi.

Keneste «orta derjavalardyn» jәne barlyq damushy elderding ýni kýsheyetinine, anyq estiletinine kәmil senemin. Bayqauymyzsha, Qauipsizdik Kenesi tyghyryqtan shygha almaytyn siyaqty. Sondyqtan beybitshilik pen qauipsizdikti saqtauda manyzdy ról atqara aluy ýshin onyng qúramynda basqa elder, sonyng ishinde Qazaqstan da boluy kerek.

Bizding ónirde Úiymgha mýshe memleketterding yqpaldastyghynyng jandanuy Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi kenesti qúrlyqtaghy deldaldyq pen bitimgershilikke ýles qosugha qabiletti tolyqqandy halyqaralyq úiymgha ainaldyruda ong yqpal etti.

Qazaqstan Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng qazirgi tóraghasy retinde Ádiletti әlem men kelisimdi jaqtaytyn dýniyejýzilik birlik turaly bastama kóterdi. Biz sizderdi osy iygi iske qosylugha shaqyramyz. Búl – jana qauipsizdik paradigmasyn, әdil ekonomikalyq ortany jәne taza planetany qamtityn bastama.

Jahandyq Ontýstik pen jahandyq Soltýstik arasynda ashyq dialog ornatu – onyng negizgi arqauy. Biz betpe-bet kelgen barlyq syn-qaterlerding ishinde yadrolyq qarudy qoldanu qaupi eng joyqyny boluy mýmkin.

YaDROLYQ QARUSYZDANDYRU TURALY:

30 jyl búryn Qazaqstan Kenes ókimetinen múragha qalghan tórtinshi yadrolyq arsenalynan óz erkimen bas tartty. Sondyqtan yadrolyq kýn tәrtibining logikasyn qayta qarau kerek. Yadrolyq derjavalar arasynda yadrolyq qarudan ada әlem qúru jolynda ózara senim men yntymaqtastyq bolghanda ghana jahandyq túraqtylyqty qamtamasyz ete alamyz.

Osyghan baylanysty Qazaqstan Yadrolyq qarugha tyiym salu turaly shartty qatang saqtaytynyn mәlimdeydi. Biz qarusyzdanu jәne qarudy taratpau salasy boyynsha jana tetikterdi damytudy qoldaymyz. 2045 jylgha qaray yadrolyq qarudan tolyq bas tartudyng strategiyalyq jospary qazirgi kóshbasshylardyng jahandyq qauipsizdikti qamtamasyz etuge qosqan eng manyzdy ýlesi boluy mýmkin.

BIOLOGIYaLYQ QAUIPSIZDIK TURALY:

Óz kezeginde COVID-19 pandemiyasynyng auyr saldary bolashaq biologiyalyq qauip-qaterler aldynda bizding dәrmensiz ekenimizdi kórsetip berdi. Qazaqstan Assambleyanyng Bas hatshysy men Tóraghasyn Biologiyalyq qauipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qúru prosesin bastaugha ýndeydi.

Biz Bas hatshy úsynghan «Beybitshilikting jana kýn tәrtibin» qoldaymyz. Búl strategiyalyq qújat әlemde beleng alghan senimsizdik pen óshpendilikke qarsy túruy kerek.

Qazaqstan kelesi jyly ótetin Bolashaq sammiytinde Bolashaq paktisin qabyldau isinde syndarly jәne qoldaushy rólin atqarady. Biraq qaru-jaraqqa tyiym salumen nemese deklarasiyagha qol qoimen ghana beybitshilik ornamaydy. Beybitshilik mәdeniyetin qalyptastyruda dinaralyq jәne konfessiyaaralyq dialog manyzdy ról atqarady.

DIN MÁSELESI TURALY:

Juyrda qasiyetti kitaptargha qúrmetsizdik tanytu aktileri boldy. Biz osy jaghdaygha alandaushylyq bildiremiz. Islamgha jәne basqa da dinderge qatysty jasalghan múnday taghylyq әreketterden erkindiktin, sóz bostandyghynyng jәne demokratiyanyng nyshany bilinbeydi. Qúran sekildi qasiyetti kitaptardyng bәri vandalizmnen qúqyqtyq túrghyda qorghalugha tiyis.

Týptep kelgende, beybitshilik mәdeniyeti tek «birligimiz – әraluandyghymyzda» jәne ózara qúrmet qaghidattaryna negizdele alady. Sondyqtan men Astanada ótetin Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary sezining eleuli rólin maqtan tútamyn.

Qazaqstan – ózining últtyq mýddesin kózdey otyryp, ózekti halyqaralyq mәselelerdi sheshuding ýnemi beybit jolyn izdeytin memleket.

Tәuelsizdik, aumaqtyq tútastyq jәne egemendik – múnyng bәri halqymyz qazir de, keleshekte de basshylyqqa alatyn myzghymas qaghidalar. Biz barlyq strategiyalyq mәsele boyynsha negizgi odaqtastarymyzben qarym-qatynasymyzdy jalghastyra beremiz.

ÁLEMDEGI AShTYQ MÁSELESI TURALY:

Bizge damu qúqyghyn qamtamasyz ete otyryp, jahandaghy ózekti mәselelerdi sheshuge yqpal etetin jana baghamdar kerek. Ol ýshin Dýniyejýzilik sauda úiymynyng qaghidattary men erejelerine negizdelgen ashyq, anyq әri inkluzivti kópjaqty sauda jýiesi qajet.

Sonymen qatar bizge jahandyq azyq-týlik qauipsizdigining anaghúrlym minsiz jýiesin qúrudy oilastyrghan jón. Byltyr dýniyejýzi halqynyng 10 payyzgha juyghy ashtyqpen betpe-bet keldi.

Óndiris kólemin jәne azyq-týlik tauarlarynyng eksporty men importyn qosa alghanda, azyq-týlik qauipsizdigi jónindegi aqparatpen erkin almasu isin jandandyru qajet.

Biz halyqaralyq qauymdastyqtyng azyq-týlik daghdarystaryna tótep beru sharalaryn qarjylandyruyna ashyq monitoring jýrgizudi birlesip qamtamasyz etuimiz kerek.

Qazaqstan azyq-týlik jetkizushi aimaqtyq habqa ainalugha dayyn. Ol ýshin bizde barlyq qajetti resurs, infraqúrylym jәne logistika bar.

Elimiz qazirding ózinde Europa men Aziya arasyndaghy qúrlyqtyq jýk tasymalynyng 80 payyzgha juyghy ótetin senimdi baghyt sanalady.

TRANSKASPIY BAGhYTY TURALY:

«Orta dәliz» atalatyn Transkaspiy halyqaralyq kólik baghdary Shyghys pen Batys arasyndaghy ózara qatynastardy edәuir nyghayta alady. Búl kólik baghdary manyzdy naryqtar arasyndaghy sauda qarqynyn úlghaytyp, teniz jolymen jýk tasymaldaugha ketetin uaqytty eki esege juyq qysqartugha mýmkindik beredi.

Klimattyng ózgeruimen kýres jónindegi jedel sharalardy qabyldau qajettigi taptauryn әreketke ainalyp ketui mýmkin. Biraq búl – qauipti ýrdis. Sebebi qorshaghan ortany qorghaugha basymdyq beru ýshin tez arada, tiyimdi jәne transformasiyalyq qadamdar qajet.

JAHANDYQ JYLYNU MEN OA PROBLEMASY TURALY:

Búl rette qater, eng aldymen, Ortalyq Aziyagha tónip túr. Tipti 2030 jylgha qaray jahandyq temperaturanyng 1,5 gradusqa kóteriluin shektey alghannyng ózinde, Ortalyq Aziyadaghy temperaturanyng 2,-2,5 gradusqa deyin kóteriluimen betpe-bet kelemiz.

Klimat jónindegi Parij kelisimi ayasynda auqymdy júmys atqarylghanyna qaramastan, biz barlyghymyz kómirtegisiz keleshekke úmtylysymyzdan ainymauymyz qajet.

Klimat mәselesin sauda jәne investisiyalyq yntymaqtastyqty shekteytin sharalar ýshin paydalanbau kerek. Kerisinshe, biz BÚÚ aiqyndaghan Klimat ózgerisimen kýres jónindegi ong sharalar siyaqty nәtiyjeli ózgeristerge basa mәn beruge tiyispiz. Múnda «jasyl» ekonomikagha negizdelgen júmys oryndaryn ashugha investisiya qúi, qazba otyndaryn paydalanudy subsidiyalaudy toqtatu jәne klimattaghy ózgeriske qarsy kýres әreketterining barlyq dengeyinde әdilettilikti, inkluzivtilikti jәne әielderding qatysuyn qamtamasyz etu sharalary qamtylady.

Alayda tiyisti qarjylandyru bolmasa, klimattyng ózgeruimen kýres jónindegi auqymdy jospar jýzege asyrylmaydy. Osyghan oray biz Qazaqstanda әdiletti energetikalyq jýiege kóshu baghdarlamasyn (Just Energy Transition Partnership) iske qosudy úsynamyz.

Kómirdi paydalanudan kezen-kezenimen, ornyqty jәne әleumettik jauapkershilikti eskere otyryp bas tartu klimattyng ózgeruine qarsy kýreske arnalghan jahandyq maqsattargha jetudi edәuir ilgerileter edi.

Almatyda Ortalyq Aziya ýshin klimat ózgerisi men jasyl energetika boyynsha Jobalyq kense ashu jónindegi Qazaqstannyng bastamasy osy mәselelerdi sheshuge yqpal ete alady.

Biz 2026 jyly BÚÚ ayasynda Qazaqstanda Aymaqtyq klimattyq sammit ótkizudi josparlap otyrmyz.

TRANSShEKARALYQ ÓZENDER MÁSELESI TURALY: ARAL MEN KASPIY PROBLEMASY

Bizding aimaqtaghy su tapshylyghynan transshekaralyq ózender basseyninde kýrdeli ekonomikalyq jәne basqa da mәseleler tuyndap otyr. Múnday jaghday býkil әlemde bayqalady. 2040 jylgha qaray sugha jahandyq súranys úsynystan 40 payyzgha asyp ketui mýmkin. Sondyqtan biz klimattyng ózgeruine qarsy kýres jónindegi sharalarmen birge osy bir manyzdy jahandyq mәseleni sheshu ýshin sayasy kýsh-jigerimiz ben ekonomikalyq resursymyzdy júmyldyruymyz kerek.

Kelesi jyly Qazaqstan Halyqaralyq Araldy qorghau qoryna tóraghalyq etedi. Biz qorshaghan ortanyng odan әri tozuyna jol bermeu jәne bir kezderi planetamyzdaghy aumaghy jóninen tórtinshi orynda túrghan kólding ainalasyndaghy tirshilikke keri әserin boldyrmau júmystaryn jalghastyramyz.

Qazir әlemdegi eng iri kól – Kaspiy tenizi de suynyng tartyluy, su arnalarynyng búryluy, florasy men faunasynyng lastanuy siyaqty ekologiyalyq mәselelermen betpe-bet kelip otyr. Kaspiy tenizin qútqaru mәselesi úzaqmerzimdi halyqaralyq yntymaqtastyqty qajet etetin ortaq basymdyqqa ainaluy kerek.

Qazaqstan Ortalyq Aziya elderimen kópjaqty yntymaqtasty odan әri nyghaytugha niyetti. Bizding aimaq halyqaralyq qauymdastyqtyng «birtútas әri derbes» bóligi retinde manyzdy ról atqarady. Sonday-aq damudyng jahandyq prosesterine óz ýlesin qosa alady.

JAHANDYQ SAYaSAT HÁM OA RÓLI TURALY:

Baqytymyzgha oray, ekonomikalyq belsendilik artyp keledi. Songhy bes jylda ónir ishindegi tauar ainalymy eki ese ósip, 10 milliard AQSh dollaryn qúrady. Bizding aimaqtyng kýn tәrtibindegi eng ózekti mәsele – Aughanstan. Ol túraqty, órkendegen memleketke jәne senimdi sauda seriktesine ainaluy kerek.

Osy orayda Almatyda Ortalyq Aziya jәne Aughanstan ýshin BÚÚ-nyng Ornyqty damu maqsattary jónindegi ónirlik ortalyghyn ashatyn uaqyt keldi. BÚÚ-gha mýshe-memleketterding barlyghyn bizding osy bastamamyzdy qoldaugha shaqyramyn.

Qazaqstanda jýzege asyrylyp jatqan reformalar jóninde qysqasha mәlimet beruge rúqsat etinizder. Jahandyq, aimaqtyq jәne geosayasy mәselelerge qaramastan, bizding qogham men Ýkimet Ádiletti Qazaqstan qúryp jatyr.

Qysqa merzim ishinde biz biylik instituttaryn reformalap, Konstitusiyagha manyzdy ózgerister engizdik. Sayasy jәne ekonomikalyq jýieni qayta qarap, jemqorlyqqa qarsy kýresti jandandyrdyq. Songhy eki jyl ishinde elimizde kóp is atqaryldy. Osy uaqyt aralyghynda azamattarymyzdyn, әsirese jastarymyzdyng mentaliyteti edәuir ózgerdi.

Preziydentting mandaty 7 jyldyq merzimmen bir ret saylanu qúqyghymen shekteldi. Atalghan úsynys qazaqstandyqtar tarapynan qoldau tapty. Búl qaghidat keleshekte de ózgermeydi. Biz «Kýshti Preziydent, yqpaldy Parlament jәne esep beretin Ýkimet» qaghidatyn berik ústanamyz.

Búl reformalardyng týp negizinde әdildik, tendik, adaldyq jәne erkindik qaghidattary jatyr. Mening pikirimshe, kez kelgen jaghdayda zang ýstemdigin saqtau bәrinen basym túruy qajet.

Sayasy reformalar men adamy kapitaldy damytugha júmsalatyn investisiya ghana ekonomikamyzdy әldeqayda myqty әri túraqty etetinin jaqsy týsinemiz.

Qazaqstan genderlik tendikti qamtamasyz etu, әielder men qyzdardyng qúqyqtaryn jәne mýmkindikterin keneytu túrghysynan edәuir ilgeriledi.

Biz әielderge, jastar men mýmkindigi shekteuli adamdargha partiyalyq saylau tizimderi boyynsha saylanu ýshin 30 payyzdyq kvota engizdik. Búl olardyng elimizdegi sayasy ómirge әldeqayda belsendi jәne teng dәrejede aralasuyna mýmkindik beredi.

Juyrdaghy Joldauymda, eng aldymen, azamattarymyzdyng layyqty ómir sýruine qajetti mýmkindikterdi qamtamasyz etuge baghyttalghan jana ekonomikalyq sayasatty úsyndym.

Biz Ýkimetting qoldauymen enbek etip, elding ornyqty damuyna jәne onyng halyqaralyq forumdaghy kóshbasshylyq pozisiyasyna óz ýlesin qosyp jýrgen jastargha qamqorlyq kórsetemiz jәne olardy joghary baghalaymyz.

Óskeleng úrpaqtyng densaulyghy, әl-auqaty jәne sapaly bilim aluy Qazaqstannyng memlekettik sayasatynyng negizgi basymdyghy sanalady.

Men elimizdi bayandy bolashaqqa jeteleytin jastargha zor senim artamyn.

Elimizde jәne shetelderde kemel keleshek ýshin ayanbay enbek etemiz. Birikken Últtar Úiymynyng negizinde jatqan birlik pen újymdyq yqpaldastyq ruhyn janghyrtayyq! Jarqyn әlem qúrugha degen ortaq maqsatymyz bizding әraluandyghymyzdan әrdayym biyik túrugha tiyis ekenin este ústayyq.

Qazaqstan jarqyn, әdiletti jәne ornyqty әlem qúru isinde BÚÚ-gha mýshe memleketterding bәrimen yntymaqtastyq ornatugha dayyn.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 508
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 337
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 780