Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4368 0 pikir 25 Shilde, 2013 saghat 10:17

«Jihadizmnin» keybir mәseleleri

Kenes ýkimetining ydyrauymen qatar, әlemde oryn alghan sayasi-ekonomikalyq daghdarystyng jelisinde radikaldanghan týrli dini-ekstremistik jәne «djihadistik» úiymdardyng qozghalystary payda boldy. Olardyng ózderining terroristik әreketterin kóbine Tayau Shyghys, Ontýstik Aziya jәne Kavkaz aimaqtarynda keninen jýzege asyra bastaghandyghy belgili.

Býginde halyqaralyq terroristik úiymdar ózindik jetkilikti materialdy-qarjylyq jәne adamy resurstargha iye, qúrylymy túraqty, әri keng taralghan jýiege ainaldy. Zamanauy qarular men tehnologiyalardy iyemdengen terrorizm qazirgi jahandanu kezeninde әlemning kez-kelgen aimaghynda túraqtylyqtyng búzyluyna septigin tiygizbek. Qaru-jaraq pen týrli jarylghysh zattar qoldanu, әri adam úrlap, kepilge alu arqyly jýieli týrde zorlyq-zombylyq kórsetu әreketteri ekstremizm men terrorizmdi jeke túlgha ómirine, qogham men memleket mýddelerine qauip tóndiretin keng masshtabty qúbylys ekendigin aiqyndaydy.

Kenes ýkimetining ydyrauymen qatar, әlemde oryn alghan sayasi-ekonomikalyq daghdarystyng jelisinde radikaldanghan týrli dini-ekstremistik jәne «djihadistik» úiymdardyng qozghalystary payda boldy. Olardyng ózderining terroristik әreketterin kóbine Tayau Shyghys, Ontýstik Aziya jәne Kavkaz aimaqtarynda keninen jýzege asyra bastaghandyghy belgili.

Býginde halyqaralyq terroristik úiymdar ózindik jetkilikti materialdy-qarjylyq jәne adamy resurstargha iye, qúrylymy túraqty, әri keng taralghan jýiege ainaldy. Zamanauy qarular men tehnologiyalardy iyemdengen terrorizm qazirgi jahandanu kezeninde әlemning kez-kelgen aimaghynda túraqtylyqtyng búzyluyna septigin tiygizbek. Qaru-jaraq pen týrli jarylghysh zattar qoldanu, әri adam úrlap, kepilge alu arqyly jýieli týrde zorlyq-zombylyq kórsetu әreketteri ekstremizm men terrorizmdi jeke túlgha ómirine, qogham men memleket mýddelerine qauip tóndiretin keng masshtabty qúbylys ekendigin aiqyndaydy.

HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda әlemdik eng songhy monoteistik din – islam, әlem júrtshylyghynyng nazaryna ózining erekshe dinamizmimen tanyla bastady. Ótken jýzjyldyqtyng basynda músylman әlemining damu baghyty bir-birimen bәsekelesken dýniyejýzilik eki sayasy jýiening – sosializm jәne demokratiyalyq kapitalizmning arasynan jol salyp, olardyng yqpaldarynan shette qala almady. Sondyqtan bolar, sol uaqyttaghy músylman oishyldary tarapynan san-aluan, әr týrli diniy-sayasy tújyrymdamalar jaryq kórdi. Búl konsepsiyalar bir jaghynan islam qaghidalaryna negizdelse, ekinshi jaghynan atalmysh sayasy jýielerding birqatar iydeyalaryn qamtyghan bolatyn. Batystyng otarynda bolghan músylman elderindegi ishki jәne syrtqy sayasy qúldyrau ýderisterining saldarynan resmy ýkimetke qarsy bolghan týrli oppozisiyalyq toptardyng arasynda diniy-sayasy baghyttaghy radikaldy kózqarastar men iydeologiyalar tarala bastady. 

Ótken ghasyrdyng songhy toqsanynda islamnyng sayasy túrghydan qayta janghyruy men onyng ishki dinamizmi birneshe baghytta kórinis tapqandyghyn bayqaugha bolady.

Eng aldymen, músylman ýmmetining basym bóligi islamnan «әleumettik әdildik» iydeyasyn kórip, soghan qaray úmtyla jóneldi. Ásirese «әl-Uatan әl-Arabi» – 22  arab elderining zamanauy tarihyna nazar salsaq, onda oryn alghan halyq kóterilisteri men ýkimetke qarsy baghyttalghan narazylyq aksiyalar eldegi әleumettik problemalardyng negizinde órshigendigin kóremiz. Alayda, osynday túraqsyz jaghdaylarda dini-ekstremistik qozghalystardyng iydeologtary islamdy «әleumettik әdildikti ornatugha» arnalghan sayasy qúral retinde paydalanyp, ózderining jeke mýddelerin iske asyrugha júmyldyrghan.

Ekinshi baghyt boyynsha kóz jýgirtsek, әsirese músylman elderinde shiyelenisken nemese soghys aimaqtarynda islam jii terroristik toptardyng iydeologtary tarapynan «ýkimetke qarsylyq kórsetu» iydeologiyasyn negizdeuge paydalanylmaq. Múny Soltýstik Afrika, Tayau Shyghys, Aughanstan men songhy kezdegi Siriya aumaghynda әr týrli diniy-militaristik mazmúndaghy ýndeulerding ayasynda órshigen qaruly qaqtyghystardan kóruimiz mýmkin.

Islamnyng qarsylyq kórsetu iydeologiyasy rólindegi tarihy myn  qúbylmaly. Arab elderimen qatar, Aughanstan men Pәkistanda, 2001 jyldyng 11-qyrkýiek aiynda oryn alghan oqighalarda islamdy jamylyp, qarsylyq kórsetuding negizgi formasy retinde «jihadizm» fenomeni algha shyqty. Ayta ketetini, ótken ghasyrdyng songhy kezenderde «jihad» jeke sayasiy-filosofiyalyq aghymnyng tolyqqandy iydeologiyalyq ústanymyna ainaldy.

Qazirgi tandaghy islam atyn jamylghan «jihadistik» jәne terroristik toptardyng iydeologiyasynyng basty iydeologiyalyq qaruy – «jihad» úghymyn týsindiru әdisterinde jatyr. Islamdaghy djihad tújyrymdamasynyng keng auqymdy basty maghynalary eskerilmey, búl sózding diniy-militaristik, yaghny «kәpirlerge qarsy qaruly kýres jýrgizu» maghynasy ekstremistik aghymdardardyng iydeologtary tarapynan keninen nasihattalynyp, qasiyetti Qúran ayattary men hadisterding mәtinderi búrmalanyp týsindirilui arqyly dәiektelinude.

«Jihadizm» problemasyn sheshuding basty joldarynyng biri – jihad tújyrymdamasynyng dúrys maghynalaryn әlem júrtshylyghyna, sonyng ishinde, músylman jastaryna ashyp týsindiru bolyp tabylady. Búl taqyryp músylman ýmmetining ótken tarihynda manyzdy oryn alghan, qazirgi tanda ózekti oryndaghy, әri keleshekte de ózektiligi joghala qoymaytyn mәsele ekendigi belgili.

Osyghan oray, «jihad» tújyrymdamasyn dúrys týsinuimiz ýshin, eng aldymen, onyng tildik әri terminologiyalyq maghynalaryna qaray ýnilsek. Jihad sózi arab tilindegi «djahada – yudjahidu – djihadan», yaghny «kýsh-jiger salu» maghynasyndaghy etistikten shyghady. Arab tilinde «әl-djahd» sózi – mashaqat, qiynshylyq degen maghynalardy berse, «әl-djuhd» sózi kýsh-quat degendi bildiredi. Osy eki sózdik maghynalardan «jihad» úghymy kelip shyghady.

Áygili ghalym Ar-Raghib әl-Isfahany ózining «Mufradat әl-Quran» atty enbeginde: «әl-djahd pen әl-djuhd – mashaqat pen tózimdilik. Múndaghy әl-djahd sózi – mashaqat maghynasyn bildirse, al djuhd – jiger maghynasyn bildiredi» dep jazghan.

Qúran jәne sýnnet terminologiyasynda «jihad» sózi búlardan da kenirek әri terenirek, tipti adam men qogham ómirining barlyq aspektilerine qatysty úghymdardy qamtidy. Sondyqtan da ony «Ýlken jihad» dep ataydy. Sonymen birge, onyng jeke bir maghynasy – Allanyng sózin úlyqtaugha jәne qorghaugha baghyttalghan kýres. Búl úghymnyng paydalanylu ayasy shaghyn bolghandyqtan «Kishi jihad» dep atalady. Osy tәrtip boyynsha «ýlken» jәne «kishi» jihadtyng aiyrmashylyghy aiqyndalady.

Sonday-aq, osy aiyrmashylyq negizinde jihadtyng belgili bir úghymmen shektelmeytindigin bayqaugha bolady. Jihadtyng kez-kelgen jaghdaygha qatysty óz dәrejeleri men dengeyleri, әri onyng tolyqqandy tújyrymdamasy, qaghidalary, erejeleri men normalary, ahlaqtary bar.

Islam dininde «jihad» sózining kóptegen maghynasy bar. Jihad dúshpandargha qarsy qaru qoldanu, olarmen soghys jýrgizu úghymymen shektelmeydi. Tipti islamnyng alghashqy kezenderinde beybit jihadty jýrgizu mindetteletin. Oghan Allagha boyúsynugha baghyttalghan ruhany jihadty da qossaq bolady. Búl jayynda Múhammed (s.gh.s) payghambardyng «ata-anagha meyirimdilik tanytu – jihad», «әke-sheshege qyzmet etu – jihad» siyaqty hadisteri aighaq.  

Ýlken jihad basty eki jolmen jýzege asady: birinshisi – jeke túlghanyng diny sauattylyghyn arttyru, saliqalylyq pen parasattylyqqa baulu, yaghni, dúrys tәrbie júmystaryn jýrgizu arqyly bolsa, ekinshisi – qogham ishinde izgilik pen adamgershilikti, kórkem ahlaqty, iygi әdepterdi, imandylyqty, raqymshyl qasiyetterdi taratumen jýzege asady.

Al Kishi jihadqa qatysty qysqa qayyrar bolsaq, qanaushylargha qarsy jihadtyng oryn aluy óte manyzdy eki shartpen baylanysty: búl soghysty jenu mýmkinshiligining joghary boluy jәne qoghamdyq paydanyng sol soghystyng saldarynan artyq boluy. Músylmandar eshqashan jihadty soghys ýshin bastamaghan. Belgili bolghanyday, qaruly jihad әdette memleketke qauip tóngen jaghdayda músylmandar ýshin jany men dinin qorghauda qoldanylatyn eng songhy әreket bolyp tabylatyn. Jihad – joghary maqsattar men ýmitterge jeteleytin kóptegen qúraldardyng biri retinde tanylghan.

Jihad shynayy maghynasynda adamzatty tura jolgha, Qúdaydyng rizalyghyna jeteleytin basty qúral bolyp tabylady. Imam әl-Qarafy ózining «az-Zahira» atty enbeginde jihadty maqsat emes, qúral dep týsindirgen: «Sharighattyng qaghidalarynda әreketting eki jaghy aitylghan: әreketting maqsattary (niyetteri) jәne ony jýzege asyrugha arnalghan joldary (qúraldary). Maqsatqa qajylyq jatqyzylsa, ony oryndau – sapar, jol bolyp tabylady. Dindi qorghau, әitpese din taratu – maqsat bolsa, al jihad – sony oryndaudyng joly».

Býginde radikaldy toptar men aghymdar maqsat pen soghan jetuding jolyn shatastyryp týsinude. Jihad olardyng basty maqsatyna ainalghan. Yaghni, múnan jihadty jihadqa jetu ýshin jasau siyaqty týsinik payda bolady. Sonymen qatar, ekstremistterding jýrgizip jatqan jihady sayasy sipatty qamtyp ketken. Osyghan oray, búl mәselede Múhammed (s.gh.s.) payghambardyng sýnnetine terenirek nazar salu qajettigi aiqyndalady.  

Múhammed (s.gh.s.) payghambardyng ózi memleketining ózge eldermen maydandasqanda, bir jaghdayda olarmen soghysqan bolsa, ekinshi bir jaghdayda olarmen beybitshil bitim jasasqan, al key kezde sol eldermen odaqtasqan, basqa bir jaghdayda esh bir qaruly qaqtyghystarsyz sheshim tapqan.

Tariyhqa nazar salsaq, islam ghúlamalary әr kezeng men mekenning әleumettik-sayasy jaghdayyna baylanysty jihadqa qatysty týrli týsindirmeler bergen. Mysaly, islamy ghalymdardyng qatarynda әigili bolghan Ál-Baghdady (429/1037 j.ó.) ózining «Din negizderi» (usuli ad-diyn) enbeginde jihad úghymyn «islamdy qabyldamayynsha nemese «djiziyany», yaghni, ózge dinning ókilinen alynatyn salyqty tólemeyinshe, din dúshpandarymen kýresti jýrgizu» dep týsindirgen.

Qanday da bir memleketke nemese taypagha arnayy salyq tóletu ýderisi әdette memlekettik dengeydegi ýkimderding nәtiyjesinde jýzege asady. Múnan biz, jihadtyng әskery salada jýrgizilui tek qana ýkimet basshylyghymen oryndalatyndyghyn bayqauymyz mýmkin.

Al shafighy mazhabynyng tanymal ókili, sopylyq ilimning damuyna ýlken yqpal jasaghan din ghalymy Abu Hamid Ál-Ghazaly (1111 j.ó.) jihadty adamnyng ruhany dýniyesin damytu dep týsindirgen.

Ortalyq Aziya aumaghynda jihad mәselesi «dinsizderge qarsy kýres jýrgizu» mazmúnymen songhy ret Kenes ýkimetining qúlauynyng qarsanynda qayta tarala bastady. Múny ótken ghasyrdyng 90-shy jyldaryndaghy kórshiles Ózbekstanda oryn alghan shiyelenister men Tәjikstanda bolghan azamattyq soghystan aiqyn bayqauymyz mýmkin. Ózbekstannyng sol kezdegi ýkimetine qarsy shyghyp, biylikti óz qoldaryna alugha mýddelengen «Ózbekstan islam qozghalysy» terroristik úiymy әigili «Ghuraba» (oqshaulanghan, bótendelgen) iydeologiyasyn damytty. Memleket jәne basqa da músylmandarmen qaqtyghysqan «Ózbekstan islam qozghalysy» úiymy, Ózbekstan Respublikasyn «Dar-uli-harb» yaghny «soghys aumaghy» dep tanyp, elden mәjbýrli kóshu – «hidjrat» iydeyasyn taratqan. Múndaghy «hidjrat» jihadtyng aldyndaghy kezeng dep tanyldy.

Qazirgi kezde «jihadistik» kýshter diny radikaldanu ýderisin qoghamnyng eng belsendi bóligi – jastardyng arasynda jýrgize bastaghany ras. Ekstremistik jәne terroristik toptardyng iydeologtary jastarymyzdy últtyq biregeyligi men ruhaniyatynan aiyru maqsatynda últtyq qúndylyqtar men mәdeniyetti, diniy-ruhany ústanymdar men tәrbiyeni «kýpirlik», «adasushylyq» dep aiyptay kele, jastar nazaryna jat iydeologiyany engizuge týrli aqparat qúraldary arqyly әreket jasauda. Osyghan oray, olar ata-babalarymyz ústanghan dinge «shirk» (Qúdaygha serik qosu), «kufr» (dinsizdik), «biydghat» (dindegi janashyldyq) elementteri aralasqan dep ilandyru júmystaryn jýrgizude. Múnyng mysalyn olardyng ólgenderge Qúran oqyp baghyshtaugha, qabirdi ziyarat etuge, batada qol jaigha bolmaytyndyghy jóninde, әri mazhabtardy moyyndaugha qarsy bolularynan, sonday-aq «taza islam» turaly búrmalanghan ýndeulerinen kóruge bolady. Sonymen qatar, radikaldy aghymdardyng iydeologtary tereng negizdelgen diny ilimge ie emes, әri ózderi syrttan bekitilgen arnayy baghdarlamalardy oryndaydy.

Jana zamandaghy qalyptasqan kýrdeli jaghdaylardy eskere kele, bedeldi islam ghúlamalary jihadizm men terrorizm problemasyn býginde jii kóterip, terroristik әreketterge baratyndardy qatang kinәrattaydy. Osyghan oray, 2004 jyldyng qarasha aiynda Iordan Hashimittik Korolidigining patshasy Abdulla II bin ali-Huseynning «Ammandyq Joldau» atymen belgili ýndeuinde: «Zúlymdyqqa qarsy túru jәne әdildikti qayta ornatu tek zandy әdister arqyly jýzege asyrylsa ghana zandy bolyp tabylady»,  dep aitylghan. Sonday-aq, qújattyng mazmúnynda adam ómirine qastandyq jasau, beykýnәlargha qauip tóndiru, beybit túrghyndargha qarsy shabuyl úiymdastyru, jaralylar men tútqyndaghylardy óltiru, әri ghimarattardy búzu, tonaushylyq pen zorlyq-zombylyqtardy kórsetu siyaqty kez-kelgen terrorlyq әreketter qatang syngha úshyraghan. Búl qújattyng negizgi maqsaty – ekstremisterding ózderining qatarlaryna qosylmaghandardy kýpirlikpen aiyptap, olardyng qanyn tóguge bolatyndyghy jónindegi senimderin joqqa shygharu bolyp tabylady. 

Taghy sol siyaqty 2010 jyly nauryz aiynda Turkiyadaghy Mardin qalasynda ótken halyqaralyq diny konferensiyasynda «Mardin deklarasiyasy» qabyldanyp, onda dýniyejýzinen jinalghan islam ghalymdary diniy-militaristik mazmúndaghy «jihadqa» qatysty taralghan pәtualardy qazirgi zamannyng qalyptasqan jaghdayyna sәikes emestigin jariyalady. Atalmysh konferensiyada islam ghalymdary «Dar-uli-harb» (soghys aimaghy) jәne «Dar-uli-islam» (músylman el) úghymdaryn talqylap, 13 ghasyrda ómir sýrgen Ibn Taymiyanyng jihadqa qatysty shygharghan pәtualardyng qoldanyluy dúrys emestigi turaly sheshim qabyldaghan.

Jihadistik kýshterding Kavkaz elderinde belsendi әreket etuine oray, 2012 jyly Mәskeude ótken halyqaralyq diny konferensiyada «Jihad, takfir jәne halifat mәseleleri jónindegi diny deklarasiya» qabyldandy. Álemdik dengeydegi bedeldi islam ghalymdary jinalghan búl konferensiyada jihadqa qatysty dúrys әri tolyqqandy týsindirmeler jasady. Deklarasiyanyng mazmúny «Jihad halyqtardy kópshilik bolyp Allagha syiynugha ýndegen. Jihad esh uaqytta halyqtardy qanaugha nemese tabighy baylyqtardy tonaugha baghyttalmaghan» degen sózdermen bastalghan.  Búl qújat dini-ekstremistik jәne terroristik úiymdar taratyp jatqan búrmalanghan iydeyalargha qarsy, diny taqyryptaghy әr týrli dauly súraqtargha baghyttalghan bedeldi ghúlamalardyng jauaby bolyp tabylady.

Qazirgi tanda halyqaralyq terrorizmge qarsy túru, әri ekstremistik iydeologiyanyng taraluyna tosqauyl qong mәselesinde dәstýrli din ókilderi, dinbasylardyng ózderi belsendilik tanytyp, diny ekstremizm men terrorizmge qarsy baghyttalghan basty kýshke ainalyp jatqandyghyna kuәmiz.

Býgingi tandaghy jihadizm men terrorizm problemalaryna qarsy túrugha elimizding әreketi mol. Qazaqstan elining diny jaghdayy qarqyndy týrde rettelip kele jatqan búl zamanda, últtyq múramyz ben dәstýrli dinimizdi ústanu arqyly halqymyz ishinde yntymaqty saqtau maqsatynda QR Din isteri agenttigi aghymdaghy jyldyng ózinde 6 iri respublikalyq forum ótkizip ýlgerdi. Áygili islam ghúlamalary men әlemning týrli elderinen kelgen din salasyndaghy belsendi de bedeldi sarapshylar qatysqan búl forumdar:

- «Din jәne әiel» taqyrybynda – Almaty, Atyrau jәne Kókshetau qalalarynda;

- «Tablighy jamaghat – elge jat aghym» taqyrybynda Jambyl oblysynda;

- «Jastar jәne din» konferensiyasy men «Jastar ekstremizmge qarsy» jastar aksiyasy Atyrau qalasynda;

- «Islam terrorizmge qarsy» atty respublikalyq konferensiya Kókshetau qalasynda;

- «Tәkfirshilik – diny ekstremizmning eng qauipti týrlerining biri» taqyrybyndaghy ghylymiy-praktikalyq konferensiya Jezqazghan qalasynda ótkizildi.

Al Aqtau qalasynda ýstimizdegi jyldyng 21-mausymynda «Islam jәne jihadizm» atty konferensiya ótip, atalmysh taqyrypqa qatysty tiyisti qarar qabyldandy.

Atalmysh taqyryptarda ótkizilgen búl is-sharalardyng maqsaty sol aimaqtardaghy tuyndalghan diny negizdegi problemalargha tosqauyl qoygha baghyttalghan. Sondyqtan da, songhy uaqytta Jezqazghan qalasynda tarala bastaghan takfirshi aghymdardyn, sonday-aq elimizding batys aimaghynda payda bolghan «jihadistik» toptardyng kóbengine jol bermey, jalghan diny aghymdardyng iydeologiyasyn syngha úshyratyp, halyqqa ziyan ekendigin aiqyn týrde kórsetu ýshin búl konferensiyalargha әlemdik dengeydegi din ghalymdary arnayy shaqyrtylyp, olardyng kózqarastary otandyq aqparat arnalarynda taratyldy.

Aqtauda ótken «Islam jәne jihadizm» atty konferensiyada Din isteri agenttigining tóraghasy Qayrat Lama Sharif ýstimizdegi jyldyng ayaghyna deyin elimizding basqa aimaqtarynda da Qazaqstan qoghamyn nyghaytugha, jastardy otanshyl ruhta tәrbiyeleuge, qogham men jeke túlghalardyng jalghan diny aghymdardyng yqpalyna qarsy immuniytetin qalyptastyrugha baghyttalghan búqaralyq jәne sayasy manyzy zor is-sharalardy ótkizu kózdelip otyr, dey kele, sózining sonynda Memleket basshymyzdyng diny ekstremizm men terrorizmge qarsy kýres jýrgizu boyynsha bizding aldymyzgha qoyghan mindetterin tiyimdi týrde oryndau ýshin Din isteri agenttigi qyzmetining aldaghy uaqytta búrynghydan da joghary qarqynmen jalghasa beretinin atap ótti. 

Qazaqstan halqy kópúltty jәne polikonfessiyaly erekshelikterine qaramay, diny negizde tózimdilik tanytyp, bir-birimen beybit ómir sýrgen halyq. Ol óz keleshegining jarqyn boluyna, әlbette, senimmen qaraydy.

 

M.J. Muslimov

Diny ister agenttigi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270