Zymyrantasyghyshtyng sәtsiz úshyrymy 1993 jyly 27 mamyrda alghash ret proton otyndy «úshpaghyr» zymyran jerge qúlaghan. Búnyng altauy qazaq jerinde jarylypty. Búlar el bilip, әigili bolghandary ghana...

Reseylik protonnyng keselin jamap-jasqaghan Qazaqstan Respublikasy «Qazgharysh» últtyq agenttigining tóraghasy Talghat Músabaev bylay dedi:

«Zymyrannan keler zaual joq. Sebebi, jarylystan payda bolghan búltty janbyr basyp ketti... Sondyqtan, búlt qaldyqtary eldi mekenderge kóp mólsherde jetpeui de mýmkin».

Búghan qoghamdyq bas ekologymyz Mels Eleusizov bas iyzedi. Onyng pikirinshe, «Proton» jerge týskenge deyin jarylyp, bar otyn әuede janyp bitipti. Nebәri  10 sekund ishinde tonnalaghan geptilding janyp ýlgeruin maqaular ghana migha syighyzbasa, biz senbedik. Endi sol Mәkenning myna sózine qaranyz: «Geptildin bir gramy 1 shaqyrym kub aumaqty ulandyrady».

Topyraqtaghy geptilding kesiri joyylu ýshin 34 jyl kerek. Al 1957-2003 jyldar arasynda auagha 2 myng tonna geptil jayylghan, 3 myng tonnasy jerge singen.

Zymyrantasyghyshtyng sәtsiz úshyrymy 1993 jyly 27 mamyrda alghash ret proton otyndy «úshpaghyr» zymyran jerge qúlaghan. Búnyng altauy qazaq jerinde jarylypty. Búlar el bilip, әigili bolghandary ghana...

Reseylik protonnyng keselin jamap-jasqaghan Qazaqstan Respublikasy «Qazgharysh» últtyq agenttigining tóraghasy Talghat Músabaev bylay dedi:

«Zymyrannan keler zaual joq. Sebebi, jarylystan payda bolghan búltty janbyr basyp ketti... Sondyqtan, búlt qaldyqtary eldi mekenderge kóp mólsherde jetpeui de mýmkin».

Búghan qoghamdyq bas ekologymyz Mels Eleusizov bas iyzedi. Onyng pikirinshe, «Proton» jerge týskenge deyin jarylyp, bar otyn әuede janyp bitipti. Nebәri  10 sekund ishinde tonnalaghan geptilding janyp ýlgeruin maqaular ghana migha syighyzbasa, biz senbedik. Endi sol Mәkenning myna sózine qaranyz: «Geptildin bir gramy 1 shaqyrym kub aumaqty ulandyrady».

Topyraqtaghy geptilding kesiri joyylu ýshin 34 jyl kerek. Al 1957-2003 jyldar arasynda auagha 2 myng tonna geptil jayylghan, 3 myng tonnasy jerge singen.

 Mamandardyng aituynsha, «Proton» ekologiyagha asa qauipti otynnyng 50-60 payyzyn ghana jaghyp, qalghanyn jerge tógedi eken. Qúramyndaghy kýmis iondary da ashyq auagha týsken bette búltty lezde qoilatyp jiberetin kórinedi. Sonyng kesirinen týrli  qúbylystar kórine bastauda. Úshyrym bolghan kýnderi qar aralas búrshaq, janbyr jauu qalypty jaghday bolghan.

Klimatolog mamandar Arqanyng suyghy nege júmsarghanyn bilmey dal boluda, al ontýstikting ystyghy suy bastady... Birqatary múny «Protonnan» kórip otyr. Mәsele búryn Aqmolanyng ýstimen úshyp ótetin zymyrannyng әuejolyn ózgertip, ontýstikke búrghandyghy da belgili. Endi týstik qysy Arqanyng suyghyna juyqtap keledi.

Geptildi emes, zymyran qaldyqtary «oy, bauyrymdap» qúlaytyn Qaraghandy oblysynyng Úlytau audanynda halyqtyng ortasha ómir sýru jasy 55-ke deyin tómendegen kórinedi. Bala ólimi boyynsha da búl ónirde  әrbir tughan 1000 nәrestening shetineui el boyynsha kórsetkishten 22 –ge artyq. Mal sharuashylyghymen ainalysatyn adamdar aurugha kóp shaldyghuda. Úlytaulyq qartayghan jandardyng zeynetke iligui múng boluda – erte kóz júmady.

 Qyzylorda oblysynyn birqatar audandary da «jalqau» zymyrandar  kesirinen zardap shegude. Qarmaqshy audanynda  mal auruy, dúrys jetilmegen balalarmen birge   jyldan-jylgha kemis sәbiyler kóbeiyde.

 Qarmaqshy audany T. Kómekbaev auylynda beymәlim mal auruy kóbeygen. Malmen ghana kýneltetin búl ónirding tórt týligi de qyrylu qaupi bar degendi aituda túrghyndar. Ázirge ol auylgha keshendi zertteu jasalghan emes. Áueli siyrlardyng auzynan kóbik aghyp auyrady da, sodan túrmaytyn kórinedi. Demek, kesel shópten kelude. Jergilikti mal dәrigerleri qoy-eshkini soyghanda bauyr tappay qayran qaluda. Endeshe, malda mutasiya bastaldy degen sóz.

Shamasy, osynyng bәrin býrkeuge oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaevtyn ary jibermese kerek, ol songhy ýkimet otyrysynda mәseleni shet jaghalap bolsa da aityp salugha mәjbýr boldy. Tiyisti salagha jauaptylar taraqanday tyrqyrap, biri (Núrlan Qapparov) ailaqqa bet aldy, biri (V.K.Bojko) aqtalugha kiristi. Biraq odan dalasy qansyraghan, jany syzdap, malsyraghan Qazaq úpayynyng týgendelmesi belgili.

Últtyq gharysh agenttigi tóraghasynyng orynbasary Erkin Shaymaghambetovtyn sózine qaraghanda, 9-shildeden beri Reseylik mamandar apat aimaghynyng topyraghyn óndep jatyr. Qazirge deyin 500 sharshy metrden asa aumaq óndeldi. Negizinen eki elden jasaqtalghan mamandar eki tarapqa bólinip júmys istep jatyr. Biri - apattyng neden bolghanyn zerttese, ekinshisi - saldaryn jonggha kirisken...

Mәsele basy ashyq kýiinde túr. Ony shynayy týrde zertteu men zerdeleuden biylik qashqaqtap otyr. Dәliregi, Kremilden qaymyghyp, Resey sayasaty ýshin halyq saulyghy qúrban etilude. Byltyr Bayqonyr mәselesin ashyq qoyyp, typyrlaghan Qazgharysh basshysy Talghat Músabaevty reseylik ailaq jaldaushylar osal jerinen ústap basqasha typyrlatyp otyrghany bayqalady.

Al, oiyna kelgenin istegen Resey tym-tyrys, «toyysty», kelesi «Protondy» úshyrugha kiristi.

Abai.kz