Ótken ómir dep battityp aitar eshtenem joq. Eki jastyng birine de kelmegenimdi bilesing ghoy. Sóite túra qaydaghy men jaydaghynyng jaylauyna erte shygharyp, kesh qaytarghan qayran kýnderding beti syzylyp, sheti ketilgen, atauy óshkindep, әueni eskirgen, keyi tipti egilip túryp ta elite almaytyn kýitabaqtaryn birin alyp, birin salyp qoparystyryp otyratyn әdetim bar-dy. Ótkendi qiyaldau tamaqty qyjyldatyp túryp bal jalaghanmen birdey emes pe. Hosh. Su býrkimeseng bederi bilinbestey bolyp tanbasy kýngirt tartqan sonau bir eski kýnderding esiginen syghalaghan em, jaqtaugha sýiengen kýii terezege telmirip sen túr ekensin. Shyrt ete qaldym. Sodan song baryp esime týsti, elegize tosyp terezeden telmirip túratynsyn...

Ótken ómir dep battityp aitar eshtenem joq. Eki jastyng birine de kelmegenimdi bilesing ghoy. Sóite túra qaydaghy men jaydaghynyng jaylauyna erte shygharyp, kesh qaytarghan qayran kýnderding beti syzylyp, sheti ketilgen, atauy óshkindep, әueni eskirgen, keyi tipti egilip túryp ta elite almaytyn kýitabaqtaryn birin alyp, birin salyp qoparystyryp otyratyn әdetim bar-dy. Ótkendi qiyaldau tamaqty qyjyldatyp túryp bal jalaghanmen birdey emes pe. Hosh. Su býrkimeseng bederi bilinbestey bolyp tanbasy kýngirt tartqan sonau bir eski kýnderding esiginen syghalaghan em, jaqtaugha sýiengen kýii terezege telmirip sen túr ekensin. Shyrt ete qaldym. Sodan song baryp esime týsti, elegize tosyp terezeden telmirip túratynsyn...

Tóbeng kóringende tózimimning songhy tamshysy ýzilip týsetin. Keshegi essiz óbisting tәtti uynan әli es jiya almay tyzdayaqtaghan qiyalym ózimnen búryn lap qoyyp, qauyrsynday qalqyp baryp alaqanyna qúlar edi. Al ózim nege ekenin, sәl bógelip syrtqa betteytinmin. Ýzile tosu men úzaq kýttirip qoy qay qylyghymyzdyng bodauy eken, osy? Syrtqa shygha... shalbar kiygendi tanysqan sәtinde-aq shyrq ainaldyryp, shynjyrlap ala qoyatyn qaysy bir qúrbylarymday elpendep kep moyynyna asylar dәt qayda. Qymsyna kóz tónkerip, janarda túnghan saghynyshymdy ýnsiz laq etkizuge ghana múrsam bolatyn. Sen jyly jymiatynsyn. Sosyn ýnsiz búrylyp, iyqtasa bere ózimizden kóri batyldau sausaqtarymyz birin biri adaspay tauyp, aiqasa qúshysqan kýii tasagha qaray jetelep әketetin. Ondayda ekeumizde erik qalushy ma edi...

...Janarymmen janaryng týiisken sәtter az. Ózinning de janyndy júlyp jep, ózgening de es-aqylyn qayyrusyz qanghyrtyp jibererdey ghashyqtyq otyna sharpyldym dey almaspyn. Jýzinnen tek meyirim men múng esip túratyny esimde. Sonyng ózine magnittey tartylyp, matalyp qalghanymdy jasyrmaymyn. Ózin bireuding jantartyp, jaqsy kórgenin bilgen sәtte-aq menmendigi oyanyp, sol adamdaghy bar asyldyng kýl-parshasyn shygharugha qúmartyp, elire bas kóteretin qorqau sezimim saghan jýrmepti. Ózindi shyn sýigen shygharmyn.

Tas qúshaqtay, jel ýrgen maqpal shashyna jýzimdi kómip túryp «Ekeumiz mәngi birge bolamyz!» der edim. «Ókinesing ghoy». Osylay deysing de jenil kýrsinesin. «Nege?» Ýnsizdik. «Nege? – deymin, búl joly dauysym qatqyldau shyghyp, - Nege?» «Jә, boldy, keyin kóresing ghoy ózin». Jenil kýrsinis. Qúshaghymdy qysa týsem. Boyymdy quanysh kerneydi. Ókinetinim ýshin emes. Áli de birge bolatynymyzdy oilap...

...Sezimim әshkere bolghanda, tipti túsymnan ótip bara jatyp tosyn әngimeni qúlaghy shalghan kóldeneng kisidey eleng etpedin. Qúddy tumysynnan ózine tiyesili dýniyendi qabyldap alghanday marghau edin. Tang qaldym. Sosyn... seskene bastadym. Iya, bastapqy sabyrly qalpyng kóz aldymda iz jasyryp, bara-bara kýigelekke ainaldyn. Ózindi qalay ústaryndy bilmeytin edin. Yntyqtyghym asqyndy dedin. Sonda baryp búidamdy qolyna ústatyp, bayansyz bolashaqty betke alghanymdy úqtym. Úqtym da, alghashqy kemerinde kólkildep, búlqynghan sezimimdi endigi jerde buyp ústaugha bekidim. Sen oilaghanday ózindi bir-aq kýnde jek kórip ketken joqpyn. Bar bolghany boyymdy aulaq salugha tyrystym emes pe...

...Senimen qalay tanysqanym esimde joq. Qaytyp tabysqanymyz da. Áyteuir tabysqanymyz ras qoy? Ol jәne jyldyng qay mezgili ekenin úmytpappyn. Qyzyqsyz, manyzdylau kep. Qos qiyrdan qúiyla kóshken jolymyz birazgha deyin býiirlesip kep, kenet bet-betine búryla qasharyn o basta-aq menzegendey. Solay. Enkeyip baryp mәngilikke manday tireytin yrghaqsyz ómirdin, bolmaghanda kókteminde qauyshyp, kýzinde ketisudi jazbapty, ekeumizge. Keudesinde jany bardyng jýregin múzdatyp, kónilin el kóshkendey qúlazytar kýzde jarastyq. Ekbettegen kýnining ózi baqytsyzbyn dep egilip túrghan jerinnen estandy sezimmen túsap, әldebir nәzik ýmitting kezegine túrghyzyp kete baratyn kóktemde qosh aitystyq. Shamasy, birimizdi birimiz syzdy jerden kóterip ap, terezening aldyna – kýnshuaqqa qoyyp ketken sekildimiz...

...«Mәngi birge bolamyz» deytinsin. «Ókinesing ghoy» deytinmin. Sonda da әiteuir birdeneden kýdiktenbegenine... jynym kelgen joq. Janym ashydy. Úrty men uysy tәttige tolyp túryp ta, qashan tabaqtyng týbi kóringenshe dastarhangha kóz satuyn qoymaytyn bala siyaqty edin. Tezirek býginning nýktesi qoyylyp, tezirek erteng bastalsa eken dep elegizip túratynsyn. Al sol erteng – sen ýshin emes, ekeumiz ýshin qúryghyn kóldeneng ústap, jol tosqan qúrdymnyng ózi ekenin paryqtap jatpadyn.

Qúday tileuimdi berip, habarsyz ketkenine quana almadym. Ókingem de joq. Qayyrylmauy mýmkin emes dedim. Qaytyp kelmese eken dedim. Saghyndym!

...Nege ekenin, seni oilasam, osydan on neshe jyl búryn aitqan bir әngimeng esime týsedi. Tap sol sәtte qanday әserde bolghanym úmyt. Mәn bermesem kerek. Assa sondaghy eki keyipkerding birin ayap, ekinshisin jek kórgen týr tanytqan shygharmyn. Áyteuir әdepki - qos ghashyqtyng eng әdemi әngimesine balanatyn jalghan ýnsizdikting aldyn orau dep qana úqqanym kýmәnsiz.

Hosh. «Auruhananyng bir palatasynda eki nauqas jatypty...» dep bastadyn. Ary qaray qalay edi? Aaa, iya, auruhananyng bir palatasynda eki nauqas jatypty. Ekeui de sal. Nemese soghan juyq. Qaytkende de tósekten túra almaydy. Jәne bastary tórge qarap qatar, ne taban týiistirip úzyndarynan jatpaghan. Oryn bireuine terezening aldynan, ekinshisine bosaghadan búiyrypty. Demek ekeuining palatagha qatar kelip týspegeni anyq. Al endi, qaraqúsy qaraday úiyp, jambasyn tósek qajaghan nauqas ne isteydi? Eshtene de istey almaydy. Bar qayran – keshe, aldynghy kýni, ana bir kezde, bayaghydaaaa bastan ótken, qisyndy-qisynsyz, dәmdi-mәnsiz oqighalarmen qúlaq sarsytyp jatyp qalghyp ketu. Búl ekeuining de amaly osy. Tek tyndaghan kisisin elitip әketer úzaq-sonar әngimening aitashysy – tórdegi nauqas. Bosaghadaghysy – tyndaushy. Bir qyzyghy, jastyghyn biyiktetip ap, terezege úzaq telmirip jatatyn kórshisining auzyndaghy sóz de syrttaghy - auruhanamen japsarlas aula túrghyndary bastan keship jatqan ýirenshikti ómir bolatyn. Al qashan jazylyp, qashan ornynan túryp keterin ózi túrmaq dәriger de boljap bile almaghan bayghús tyndaushy sonyng ózinen әjeptәuir lәzzat alyp, qaraday jelpinip qalushy edi.

«Qúday kóktemdi asa bir mahabbatpen jaratqan-au ә? – dep bastar edi, - Qarashy... Keshir!» Kórshisining mýsәpir kebi esinen shygha qalghanyna ynghaysyzdanghan keyippen sәl kibirtiktep baryp, ary qaray sóilep ketedi. «Jer-dýnie bauyryna jan bitip, busanyp jatyr». Baghanadan jýzin teris búryp, tymyraya qalghan tyndaushy eleng etip, beri qaraydy. «Teginde, adamnyng meyirimdi bolmaghyna, jaryqtyq, tabighattyng da әseri bar shyghar?» Tyndaushy endi tanauy deldiyip, «iya, ras aitasyzgha» kóshedi. Sodan song kórshi auladaghy kóktem turaly úzaq, tәtti әngimening tiyegi aghytylar edi...

Osylay syrtaghy baqytty túrghyndar ómirlerining eng mamyrajay jazy men, altyn kýzin de ótkeredi. Ony әriyne tyndaushy ózi kóre alghan joq. Tek kórshisining әserli әngimesi arqyly qanyqqan.

Ekeuining nauqasy úzaqqa sozyla berdi.  

...Tyndaushy týn ortasynda kenet kózin ashyp alady. Kórshisi qysylyp jatyr eken. Kóshe shamynyng jaryghy tura betine týsip túrdy. Ter kómip tútygha qarauytqan jýzi men oqshyraya tónkerilgen kózderi asa ýreyli edi. Bosagha jaqtaghy nauqastyng qoly jeter jerde eki tetik túratyn. Bireuin bassa sham janady. Ekinshisi kezekshi dәrigerdi shaqyrugha arnalghan. Tezirek sony basyp, dereu dәriger shaqyru kerek. Tap osy sәtte búnyng qaushaghyna qaydaghy bir saytan oy sap ete týsedi. «Eger dәrigerdi kómekke shaqyrsam, kórshim aman qaluy bek mýmkin. Ol әriyne búl jaqsylyghymdy ómir boyy úmytpaydy da. Al eger kezekshige habar berme-aq qoysam? Onda... sóz joq - ólim! Kórshimning ólimi. Nesi bar, búl da kómek. IYә-iyә, múnday azaptan ólip qana qútyla almaq. Esesine tereze týbindegi bosaghan tósek maghan tiyedi. Sóitip syrttaghy tirshilikting bar qyzyghyn endi óz kózimmen kóretin bolam. Ghajap emes pe!» Óz oiynan ózi lәzzat alghan tyndaushy, osy songhy sheshimge toqtaydy.

Ne kerek, kórshisi sol týni kóz júmdy. Múny rasynda da kóterip aparyp onyng tósegine jatqyzdy. Al búl bolsa jana oryngha jambasy tiyer-tiymesten terezening erneuine jarmasyp, yrsylday emingen kýii dalagha kóz tastaghan. Jәne sol sәtinde-aq jýzi quaryp sala berdi. Syrtta... aurular mekenin sau dýniyeden bólip túrghan biyik beton dualdan basqa týk te joq edi!

Abai.kz