Elimizde keybir TJM departamentterining basshylary sottaldy
TJM departamentterining basshylary sybaylas jemqorlyq qylmystary ýshin sottaldy, dep habarlaydy Ulysmedia.kz.
QR Áskery sotynyng apellyasiyalyq alqasy Almaty qalasy Tótenshe jaghdaylar departamentining bastyghy, polkovniyk Ruslan Qasybaevqa qatysty ýkim shyghardy.
Sottalushy merdiger úiymgha naqty oryndalmaghan júmys kólemi ýshin tolyq qúnyn zansyz tóledi jәne tehnikalyq qadaghalaudyng ong qorytyndysynsyz qalanyng órt sóndiru bólimderining birin paydalanugha qabyldaghan. Ol biylikti teris paydalanghany ýshin kinәli dep tanylyp, ýsh jylgha bas bostandyghynan jәne ómir boyy memlekettik qyzmette qyzmet atqaru qúqyghynan aiyryldy.
Sonday-aq, Antikor mәlimetinshe, Qyzylorda oblysynda TJM Ónerkәsiptik qauipsizdik departamenti basshysynyng orynbasary Berik Stamqúlovqa ýkim shyqty. Stamqúlov Orazbahovtan deldal Atajanov arqyly jetkizushini tandau kezinde artyqshylyq kórsetkeni jәne gaz toltyru punktteri boyynsha jobalyq qújattargha kedergisiz qol qoyghany ýshin 500 myng tenge somasynda para alghany ýshin kinәli dep tanyldy.
Sonymen qatar, Stamqúlov lauazymdyq ókilettikterin teris paydalanu arqyly QR TJM lauazymdy túlghalaryna kezdesuler men bos uaqytty úiymdastyru syltauymen ózining baghynysty 4 qyzmetkerining 100 000 tenge somasyndaghy aqshalay qarajatyn iyelengen. Oghan 5 jyl bas bostandyghynan aiyru jazasy taghayyndaldy.
Osy ýkimmen para berushi N. Orazbahov 3 jyl merzimge, deldal A. Atajanov 1 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy.
Sottalghandargha memlekettik qyzmette, jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda, qarjy úiymdarynda jәne kvaziymemlekettik sektorda basshylyq lauazymdarda júmys isteuge ómir boyy tyiym salynady.
Ayta keteyik, búdan búryn TJM Órtke qarsy qyzmet komiytetining tóraghasy Núrbolat Derbisov jәne Shymkent qalasy men Jetisu oblysy boyynsha TJD bastyqtary ústalghany habarlanghan.
Olar órtke qarsy qauipsizdik salasyndaghy qamqorlyghy ýshin kәsipkerlerden jýieli negizde para alyp, tekseriletin úiymdardy kelisimsharttar jasau arqyly olardyng qyzmetterin satyp alugha jәne uaqtyly aqy tóleuge mәjbýrlegen degen kýdikke ilindi.
Abai.kz