Úly aqyn, últ poeziyasynyng kemengeri Abaydy tanu, týsinip oqu – adamzat balasynyng qoly onaylyqpen jete bermeytin ruhany biyiktikke alyp baratyn basqyshtyng bir baspaldaghy. Hakim Abay turaly Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev bylay dep aitqan bolatyn: «Abay – bizding últtyq úranymyz boluy kerek. Abaydy tanytu arqyly biz Qazaqstandy әlemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Mening balalarym men ertengi úrpaghyma Abaydan artyq, Abaydan úly, Abaydan kiyeli úghym bolmaugha tiyis». Búl baylam barlyq qazaq balasynyng kókeyinde túrugha tiyisti qasiyetti qaghidagha ainalghan jaghdayda últ múratynyng úly armandarynyng oryndalghany.

Hakim Abay danyshpandyghy dep atalatyn týbi teren, taghylymy tauday biyiktikke jetuding san aluan joly men soqpaghy bar. Sәl sheginis, ótken jyldardyng múghdarynda bizding ólkede «Hakim Abay muzeyi» ashyldy, osy muzeyge kelgen әrbir oqyrman hakim sózining qyr-syryn bilgisi kelip oilanary sózsiz. Biz de oigha qaldyq. Jauabyn izdep kórdik, jay ghana izdep kórmey qalyng kópshilikpen oy bólisudi maqsat ettik.

Úly aqyn, últ poeziyasynyng kemengeri Abaydy tanu, týsinip oqu – adamzat balasynyng qoly onaylyqpen jete bermeytin ruhany biyiktikke alyp baratyn basqyshtyng bir baspaldaghy. Hakim Abay turaly Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev bylay dep aitqan bolatyn: «Abay – bizding últtyq úranymyz boluy kerek. Abaydy tanytu arqyly biz Qazaqstandy әlemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Mening balalarym men ertengi úrpaghyma Abaydan artyq, Abaydan úly, Abaydan kiyeli úghym bolmaugha tiyis». Búl baylam barlyq qazaq balasynyng kókeyinde túrugha tiyisti qasiyetti qaghidagha ainalghan jaghdayda últ múratynyng úly armandarynyng oryndalghany.

Hakim Abay danyshpandyghy dep atalatyn týbi teren, taghylymy tauday biyiktikke jetuding san aluan joly men soqpaghy bar. Sәl sheginis, ótken jyldardyng múghdarynda bizding ólkede «Hakim Abay muzeyi» ashyldy, osy muzeyge kelgen әrbir oqyrman hakim sózining qyr-syryn bilgisi kelip oilanary sózsiz. Biz de oigha qaldyq. Jauabyn izdep kórdik, jay ghana izdep kórmey qalyng kópshilikpen oy bólisudi maqsat ettik.

 «Hakim» arab tilinen engen sóz, «danyshpan», «dana adam», «әkim» degen úghymdardy bildiredi, songhy uaqyttarda «hakim» ýlgisinde tipti siyrek qoldanady desek te bolghanday, al endi әkim maghynasynda sanagha jaqyn, etene úghym bolyp qaldy. Hakim degen sózding úghymy, berer ghibadaty jayyndaghy jauapty hakim, dana adam Abay múralarynyng ózinen izdedik jәne az-kem taptyq ta. Hakim sózi alghash Abaydyng jiyrma jetinshi sózinde kezdesedi, yaghny «Sokrat hakimning sózi» degen qosymsha týsinikpen berilgen. Abay danyshpan Sokratty hakim dep baghalaghan jәne osy qarasózding tereng maghynasyna ýnilsek Sokrat hakim men Aristodim ekeuining arasyndaghy dialog arqyly aqyl oidyng quattylyghy, aqyl-oygha ie bolyp otyrghan adamzat balasynyng artyqshylyghyn dәripteytin taghylymdar jetkilikti.

Danyshpan Abay ózining asa kólemdi, ghylym-bilim, imany úghym, diny tәrbie jónindegi tereng tolghanystaryn, olardyng ózara sabaqtastyghyn ensiklopediyalyq ýlgide týsindirip beretin 38 qara sózinde hakim sózin әldeneshe ret qoldanghan. Endigi rette osy qarasózde kezdesetin hakim sózining qyr-syryna aqyn óz múralaryna ýnile otyryp oy jýgirsek. «Hakiym, ghalym – asylda bir sóz, biraq gharafta (arab - bilu, tanu) basqalar dýr», dep bir týise, taghy birde «Árbir ghalym – hakim emes, әrbir hakim – ghalym. ...Hakimderding ghaqliyaty birlәn jetse, iman yakiny (shyn iman) bolady. (1.148) -dep odan әri terendey týsindiredi.

 Kemenger túlgha hakimdik qasiyetti jaqsy adamnyng boyynan izdeydi jәne ol tek sol jaqsy adamnyng boyynda ghana bolady dep sipattaydy. Búl pikirin aqyn bylay dep dәleldeydi: «Belgili jәuanmәrtilik (jaqsy adam) ýsh haslat (payda, sipat) birlәn bolar degen siddyq (shyndyq), kәrәm (izgilik), ghaqyl (danalyq)....

 Búl aitylmysh ýsh haslәtting iyelerining aldy – payghambarlar, onan song - әuliyeler, onan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar». Angharyp qarasaq jaqsy adamnyng boyynda adamzat balasynyng boyyndaghy eng jaqsy qasiyetter - shyndyqqa jýginu, izgilikti bolu, danalyqqa jetu eken, sonymen qatar atalmysh jaqsy qasiyetterding kimge tәn ekenin de sanamalap kórsetedi, yaghny payghambarlar men әuliyelerde, hakimder men kәmil músylmandargha tәn ekenin atap, aighaqtap kórsetedi.  
Hakimder jayly aitylghan kelesi bir pikiri de óte qúndy, olay deytin sebebimiz hakimdik qasiyetting boyynda bilim, ghylymgha degen qúlshynys, izdenisting aiyryqsha mol bolatynyn bylay dep týsindiredi: «Búl hakimder úiqy, tynyshtyq, әues-qyzyqtyng bәrin qoyyp, adam balasyna paydaly is shygharmaqlyghyna yaghni, elektrdi tauyp aspannan jaydy búryp alyp, dýniyening bir shetinen qazir jauap alyp túryp, ot pen sugha qaylasyn tauyp, myng adam qyla almastay qyzmetter istetip qoyyp túrghandyghy». Adam balasynyng aqyl-oy, danyshpandyghyn bayandy etetin qasiyet ghylym ekenin týsindirip jәne jogharyda aitylyp ótken «әrbir ghalym – hakim emes, әrbir hakim – ghalym» dep keletin pikirin odan әri tiyanaqtay týsken.
Danyshpan Abaydyng «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa dýnie oiran bolar edi»,-dep keletin pikirining syry da tym terende jatyr. Jer betine ólim úryghyn shashyp, qanshama qasiret-qayghy әkelip jatqan oqighalar myn-myndap sanalady, dýniyening oiran botqasyn shygharyp jatqandardy tura jolmen alyp jýretin hakimderge degen Abaydyng senimi zor ekenin aiqyn angharugha bolady. 

Abay ózi ómir sýrip otyrghan qoghamnyng qasiretine údayy nazar audaryp otyrdy, әsirese nadandyq ataulymen ayausyz kýresti. Osy otyz segizinshi qarasózinde imandylyq úghym jayynda aitqan pikirlerining qay-qaysy bolsa da asa bir bilimpazdyqpen, terendilikpen suarylghan. Sonday-aq kóp pikirlerin hakimdikpen baylanystyra otyryp oy sabaqtaghan, sonyng bir dәleli retinde taghy bir ret Abaydyng óz pikirine jýginsek: «Búl zamannyng mollalary hakim atyna dúshpan bolady. Búlary bilimsizdik, bәlky búzyq pighyl...». Keng baytaq qazaq dalasyna bilim úryghyn shashyp, imandylyq núryn septi dep sanaytyn mollalardyng hakimdik qasiyetke qarsy әreketine aqyn tózbeydi, «bilimsizdik», tipti «búzyq pighyl» dep qabyldaydy. Qazaq balasynyng qolyna hakimdik qasiyet onay kelip qonbaghanyn osy keltirilgen aqyn jazbalarynyng qay-qaysysynan da andaugha bolady. Úly Aqynnyng «mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma» dep aituyna sebep te, saldar da jetkilikti boldy.

 «Qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbaev. Onan asqan búrynghy-songhy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn bolghan joq»,-dep (2.) Ahmet Baytúrsynov atap kórsetkendey qazirgi qazaq balasyna úly aqyn Abay shygharmashylyghyn terendete oqytudyng mәni men manyzy asa zor. Tәuelsizdikti bayandy etu ýshin, el birligi men yntymaghyn saqtau jolynda, últtyq ruh pen ruhany tanymdy asqaq ústau ýshin Abay múrasyn oqytudyng manyzyn aityp jetkizu mýmkin emes. 

Abaydyng qarasózderindegi hakimdik qasiyet jәne onyng qazaq qoghamyndaghy tarihy roli jayynda birshama pikir sabaqtap, týiindi oilarymyzdy ortagha saldyq. Al endi osy hakimdik úghymy aqyn jyrlarynda kezdesedi me, aitylady ma degen súraqtar tónireginde de oy bólissek. Áriyne aqyn jyrlarynda dәl jogharydaghy qarasózdegidey tәptishtep, arnayy anyqtama berip hakimdikti týsindirmeydi, alayda sol qarasózderinde aitylghan hakimdik qasiyetting aqyn ólenderining kóbinde poeziya tilimen órnegin tauyp, oily oqyrmandy danyshpandyqqa, danalyqqa, әkimdikke shaqyratyn shumaqtar az kezdespeydi. Sol sebepti de biz óz pikirimizdi osy túrghydan da odan әri jalghastyra týskendi qajet dep taptyq.

Abay jyrlaryndaghy hakimdik qasiyet turaly tolghamdar әrqashan tereng oigha jeteleydi. Eng aldymen Abay ómir sýrgen qoghamnyng syr-sipatyna az-kem anyqtama bere ketsek. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy qazaq halqynyng búlqynu men júlqynudan ketip, tónkeris jasau men kóterilisting bәrinen tauy shaghyla jenilip, endigi kezekte qylsha moynyn bodandyq qamytyn kiige «óz erkimen» úsynyp túrghan almaghayyp zamany edi. 

Búl dәuir halyqtyng jýgen, noqtagha kóndigip, er toqymyn bauyryna alyp tulau týgili, auyzdyqpen alysudyng ózi siyrep bara jatqan kez edi. Halyq ýshin danyshpandyq, danalyq úghym, hakimdik qasiyetting (qazirgi әkimdik) qúny kók tiyngha ainalyp qalghan kezi bolatyn. Qazaq elining el biyleu jýiesi de, oy oilau jýiesi de orys otarshyldarynyng qolyna týgel ótken kezeng edi. 

Endigi jol qanday jol edi, anyrap qalghan halyq qay jolmen jýru kerek, halyqqa qanday jolmen jýruding jolyn kórsetu kerek degen mәseleler kýn tәrtibine kóldeneng qoyyldy. Osy jәne basqa san aluan súraqtardyng jauabyn kemenger Abay jyrlarynan izdedik. Áriyne Abay óz jyrlarynda danyshpandyq turaly traktattar, nemese hakimdik, әkimdik institut qalyptastyru kerek degen qaghidany jer jahangha jar salyp aita alghan joq. Ol kez onday pikirdi aitudan ketip qalghan kezeng bolatyn. Alayda Abaydyng úlylyghy sol tughan halqynyng boyynan osy qasiyeterdi izdedi, taba almay kýiindi, eng bastysy osynday qasiyetting bar ekenin jәne ol qasiyetterding qapysyz kerek ekenin úqtyrdy, Abaydyng Abaylyghy da osynda. 

Abaydyng ózimiz izdegen taqyryptaghy jyrlaryna tam-túmdap bolsa jaqyn keleyik-shi. Aqynnyng 1986 jyly jazylghan «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek» ólenindegi myna joldar eriksiz nazar audartty:
  Aqyldy qara qyldy qyryqqa bólmek,
  Ár nәrsege ózindey bagha bermek.
  Tarazy da, qazy da óz boyynda,
  Nadannyng sýiengeni kóp pen dýrmek,- dep keletin tereng mәni bar aqyn jyrynyng songhy shumaghy bylay ayaqtalady eken:
  Qoldan kele bere me júrt mengermek?
  Adaldyq, aramdyqty kim tengermek?!
  Maqtan ýshin qayratsyz bolys bolmaq,
  Ittey qor bop, ózine sóz keltirmek.
Aqyn aqyldy adamnyng qasiyetine qatty kónil bóledi, aqyldyng tarazysy, qazylyghy ýstem bolsa, nadannyng kimge sýienerin tap basyp kórsetedi. Odan әri keltirilgen jyr joldaryndaghy el biyleu, el mengeruding onay emestigin, yaghny hakimdikke qoly jetkenning adaldyq pen aramdyqty tengere alatyn qasiyeti bar ma degen súraq qoyady. Ókinishtisi sol «maqtan ýshin qayratsyz bolys bolmaq» sәnge ainalghan zamanda qoldan keler qayrat qalmady.

Abay danalyqtyn, danyshpandyqtyng kilti ghylymda dep týsindirdi. «Ghylym tappay maqtanba» óleni osynyng aighaghy. Kópke mәlim ólenning oiymyzgha tirek bolarlyq keybir shumaqtaryna ýnilsek:
  Bolmasang da úqsap baq,
  Bir ghalymdy kórseniz.
  Onday bolmaq qayda dep
  Aytpa ghylym sýiseniz.
  Sizge ghylym kim berer,
  Janbay jatyp sónseniz?
  Dýnie de ózi, mal da ózi,
  Ghylymgha kónil berseniz.
Ghylym-bilim jayynda aitylghan aqyn amanatynyng týiini tómendegidey:
  Múny jazghan – bilgen qúl,
  Ghúlamahy Dauaniy,
  Solay depti ol shynshyl.
  Sózin oqy jәne oila..., -dep ayaqtauynyng da tereng syry bar. HÝ ghasyrda ómir sýrgen tәjik halqynyng klassik aqyny, filosof Dauany Ghúlamahiydi (Jalaladdin Múhammad ibn Ashad ad-Dauany (1427-1501) eske aluy, sózin oqyp, oilan deui jay emes. Danalyq mektebinde oqu, danyshpandyqqa jetu onay emes, ol ýshin jas kezinnen bastap oqy, bilim al degen ósiyetter aqyn jyrlarynda әr kez aitylyp otyrady. Halyq aitsa qalt aitpaydy, «oqu iynemen qúdyq qazghanday», Abay da danalyqqa barar jol, baspaldaq ghylym men bilim ekeni san ret eskertti.

Bilimdi bolu, ghylymdy iygeru danyshpandyqqa, kemengirlikke aparatyn aqiqat jol. Osy taqyrypty terennen qozghap jazghan Abay ólenderining biri «Internatta oqyp jýr» óleni. 
  Internatta oqyp jýr
  Talay qazaq balasy – 
  Jana óspirim, kókórim,
  Beyne qoldyng salasy, - dep bastalatyn ólende bilim alu men bilimdi boludyng arasyndaghy san aluan qadir-qasiyet jayynda jetkize jazdy. Aqyn jyrlaryna ýnileyik:
  Az bilgenin kópsinse,
  Kóp qazaqqa epsinse,
  Kimge tiyer panasy?
  Orys teris aitpaydy
  Jaman bol dep olardy.
  Qany búzyq ózi oilar
  Qu menen súm bolardy,
  Orysta qalar jalasy, - dep bir týiedi. Odan әri:
  Oiynda joq birinin
  Saltykov pen Tolstoy,
  Ya tilmash, ya advokat
  Bolsam degen bәrinde oi,
  Kónilinde joq sanasy, - deydi. (3.49.)
Bilim-ghylym turaly sóz bolghanda baghdarlamalyq roli atqaratyn osy óleng jayynda akademik abaytanushy M.Áuezov aitqan kelesi bir pikirlerge sýiene otyryp aitpaq oiymyzdy jalghastyrsaq. «Búl ólende cynshyldyq ta kóp, qogham ýshin ozghyn oy da mol. Jana buyngha basshy bolghan aqyn patshalyq sistemasyna da tereng syn aitady. Teginde, qazaq balasynyng endigi talpynatyny tek oryssha oqu ekenin Abay búryn da aitqan. Biraq, eki týrli oqu bar...
 

Birinshisi – patshalyq apparaty, ózine tilmash, úsaq chinovniyk, ...әzirleymin dep otyrghan shala shiyki oqu. Búghan berilgen jasty, Abay halyqqa paydaly emes, zalaldy adam bop shyghady dep baghalaydy. Onyng bar talaby: proshenie jazu, shala zәkýnshik, shalaghay tóreshik bolu. Ózi de azghyn, eldi de sorlatady. ...Búnday oqushy boludan jiyrenu kerek. Úsaq tilmash, әldeqanday advokat, chinovnik bolsam degen armanda jýrgen janaghy jastargha Abay «Saltykov pen Tolstoydy» әdeyi atap ótedi», -deydi. (4.94.) Úly Abay ózghyn oily danyshpan túlghalardy jaydan-jay eske almaghanyn Áuezov syndy abaytanushy ghalym tap basyp kórsetip otyr. Abay ómir sýrgen qoghamda qazaq balasyna danyshpandyqqa jetu tym onay bolghan joq, tipti oqu-toqudyng sonyna týskenderding deni «proshenie jazu, shala zәkýnshik, shalaghay tóreshik bolu» sekildi qasiyetsiz joldy tandap jatqanda ne ýmit, ne qayyr tileysin.

HH ghasyrdyng bas kezinde-aq danyshpan Abaydy «Qazaqtyng bas aqyny» dep tanyghan jәne osy úghymdy qalyng qazaq balasynyng sanasyna siniruge bar kýsh-jigerin júmsaghan últ ústazy Ahmet Baytúrsynov bylay deydi: «Sóz jazatyn adam әri jazushy, әri synshy bolargha kerek. Sózding shyrayly ajarly boluyna oidyng sheberligi kerek; únamdy, oryndy, dәmdi boluyna synshylyq kerek; maghynaly, manyzdy boluyna bilim kerek. Abayda osy ýsheui de bolghan».(2.144.) A.Baytúrsynov ta kemenger túlgha boludaghy basty ólshemning biri bilim ekenin jәne onday qasiyet aqyn boyynda jazushylyq, synshylyq ónermen úshtasyp jatqanyn aighaqtay týsedi. 

Shyn mәninde danyshpan «Abay shygharmalarynyng maghynasyn tereng boylap úghyp-týsine alsaq, ótken zamandy, elding jayyn, halyqtyng taghdyryn, oi-armanyn tany alamyz. Jәne sol arqyly qazirgi zamandy, keshegi men býgingini, keleshegimizdi de baghdarlaymyz». (5.448.) Búl aqiqatqa eshbir kýmәn keltiruge bolmaydy. 

Abay jәne hakimdik qasiyet jayyna qayta nazar audarsaq. Qazaq elining bodandyq qamytyna belinen batqan kezinde ómir sýrgen aqyn jyrlarynda әkimdik degen úghymdar joqtyng qasy. «Sәuleng bolsa keudende» óleninde aitqanday: «Edinisa - jaqsysy, Ergen eli beyne nól» jaghdayyna jetken bolatyn, sol sebepti de aqyn odan әri: «Edinisa ketkende, Ne bolady ónkey nól?» dep súraq qoyatyn, múngha batqan aqyn:
Sózimdi úghar elim joq;
  Molasynday baqsynyn
  Jalghyz qaldym - tap shynym!,-dep qatty kýnirenetin.
 Abay aqyn orys tilindegi «edinisa» sózin termin retinde derliktey jay ghana qoldanyp otyrghan joq, qazaqy úghymdaghy jeke, dara maghynasyn beretin sózding audarmasyn sanaly týrde almauy, «ne bolady ónkey nól?» dep súraq qoyynyng astarynda, ishki syrynda tereng oy jatyr. Qazaq balasynyng boyyndaghy daralyq, danyshpandyq qasiyetting joyylyp bara jatqany, sol sebepti de «ónkey nólderdin» arenagha shyghuy búl kezde jangha batatyn jaghday bolyp qalghan edi, baqsynyng molasynday jalghyz qalghan aqynnyng jan-dýniyesin týsinu sol kezde de, qazir de onay bolmay túr. «Nól» kóbeyip ketken zamannyng qasiretin aqyn az tartpady, jalghyz qalghan ol sózin úghar eli joghyna kýiindi...
 

Tughan halqynyng boyynan danyshpandyq pen danalyqty, әkimdik pen hakimdik qasiyetting auyp bara jatqanyna jany auyrghan kemenger endi birde «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym»,-dep kýnirendi, sol sebepti de jogharyda aitylghan «nólderdin» әreketin:
  Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym
  Mineki, búzghan joq pa elding siqyn,-dep týsindirdi. Aqyn jyrlarynda aitylghan «qiqymdardyn» by bolghysy ghana emes, әkim bolghysy keletinderi mol, soytip elding siqyn alady. Búl әreketterden әli de arylyp bolghan joqpyz, Abaydyng Abaylyq qúdireti de osynda.

 Úly aqyn danyshpan adam men nadan adamnyng is-әreketin salystyru arqyly әr kez týbi tereng shyndyqty biluge shaqyrady. Mysaly:
  Oqyghan biler әr sózdi,
  Nadanday bolmas aq kózdi, -deydi. «Bireuden bireu artylsa» (3.80) dep bastalatyn ólenining songhy shumaqtarynda qay jaghynan bolsa da keraghar keletin osy eki qasiyetting syryn asha týsedi. Jyr joldaryna ýnilsek:
  Kisimsip belgili, bilgish,
  Bireuge sonday-aq kýlgish.
  Búlyqsyp, búldanyp bosqa,
  Ózimshil, onbaghan shermish.
  
  Kiside bar bolsa talap,
  Otyrmas ol boyyn balap.
  Jýrer, әrqaydan izdener,
  Alar óz sýigenin qalap.
Aqynnyng әsirese aq kózdenip keletin nadandargha bergen baghasynyng salmaghy tym auyr, «onbaghan shermishterdi» ayausyz әshkereleydi, oqyghan jannyng izdense múratqa jeterine senedi.
 

Danyshpandyqqa barar joldyng soqpaghy bilimpazdyqtan bastau alady. Sol sebepti aqyn ózining kóp ólenderinde bilimdi, bilimpazdyqty, bilimdilikti arqau etip otyrdy. «Bilimdiden shyqqan sóz, Talaptygha bolsyn kez»,-dep tiledi.
Demek sanaly ghúmyryn, jyr jauharyn «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos» dep ósiyet etken úly aqyn, kemenger hakim Abay jayyndaghy aitpaq oiymyzdy týiindey týssek. Aytpaq oiymyzdyng túma búlaghy Abaydan bastaldy jәne kemenger aqyn jayynda aitylghan «bar qazaqtyng jýregine jol tapqan» jazushy әri ghalym Sәbit Múqanovtyng bizding aitpaq oiymyzdy aighaqtay týsetin bir pikirine jýginsek: «Danyshpandardyng bәri – aqyn emes, aqyndardyng bәri – danyshpan emes, Abay – solardyng ekeui de boldy». Aytylghan pikir – hakim Abaydyng danyshpandyq obrazynyng jarqyn betterin asha týsedi. Búl pikirdi taghy bir pikirmen tolyqtyrudyn, sabaqtastyrudyng ózi artyq dýniye. 

Nariman Núrpeyisov
 Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent. 
Qazaqstan Respublikasy Jurnalister odaghynyng mýshesi. 
Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq 
institutynyng kafedra mengerushisi.
Shymkent qalasy

Abai.kz

   
Paydalanylghan әdebiyetter:
1.Abay. Eki tomdyq shygharmalar jinaghy. Ekinshi tom. A.Jazushy.1986.-200 b.
2. Baytúrsynúly A. Masa. Almaty: Rariytet, 2005. -208 b.
3. Abay. Eki tomdyq shygharmalar jinaghy. Birinshi tom. A.Jazushy. 1986.
4. Áuezov M. Ár jyldr oilary. Qazaqtyng memlekettik kórkem әdebiyet baspasy. Almaty. 1959. -556 b.
5. Dala danalary. Almaty. Qazaqstan damu instituty. 2001. – 640 b.