(Alas taypasy turaly anyz)

Men búl anyz-әngimeni búdan elu jyl búryn el kezip jýretin әldebir emshi shaldan estigem. Estigende de jәibir jaghdayda emes, kóldeneng jabysqan keselden esimdi endi jiya bastaghan kezimde. Sol sәttegi aurumen arpalysqan jay-kýiim men janymda saqalyn sipap qoyyp, este joq eski zamannan sóz qozghap otyrghan aq shapandy aqsary shal esime týsse, qazirge deyin qaraday denem titirkenedi. Ras, sondaghy mening jayym da mәz emes, shaldyng әngimesi de tym auyr edi.

(Alas taypasy turaly anyz)

Men búl anyz-әngimeni búdan elu jyl búryn el kezip jýretin әldebir emshi shaldan estigem. Estigende de jәibir jaghdayda emes, kóldeneng jabysqan keselden esimdi endi jiya bastaghan kezimde. Sol sәttegi aurumen arpalysqan jay-kýiim men janymda saqalyn sipap qoyyp, este joq eski zamannan sóz qozghap otyrghan aq shapandy aqsary shal esime týsse, qazirge deyin qaraday denem titirkenedi. Ras, sondaghy mening jayym da mәz emes, shaldyng әngimesi de tym auyr edi.

Jә, bәrin de basynan... Altynshy klasta oqityn kezim. Kóktemgi kanikulda Altaydyng bir qoynauynda qoy baghyp otyrghan әke-sheshemning janyna barghanmyn. «Oqudan sharshap kelgen» meni qoy sonyna salyp, qotyr tay mingizgen eshkim joq. Mektep kitaphanasynan kóterip kelgen bir qúshaq kitabymdy kýni boyy oqimyn da jatamyn. Kýndiz bes jasar inimnen basqa janymda jan balasy bolmaydy. Onyng da mende sharuasy az, bir búryshta kýbir-kýbir sóilep asyghyn oinaydy da otyrady. Keyde sheshemmen birge qozy baghyp ketedi. Ákem bolsa tanertennen keshke deyin óriste. Al meniki tek ýide jatyp kitap oqu. Ýiding de ýy deytindey siqy joq. Qaraghaydan qiyp salghan jalghyz bólme. Esik jaqtaghy búryshta ­– býiiri jyrtyq temir pesh. Tórde – qabat-qabat etip jinap qoyghan jýk: kórpe-jastyq, matras. Ong jaqtaghy qabyrghada – tórt shynyly kishkentay tereze. Onyng bir kózi ylghy ashyq túrady. Esikti bireu ashyp qalsa boldy terezeden úrghan jel ónmeninnen ótedi. Eng tamashasy sol, mening mektep kitaphanasynan alyp kelgen kitaptarymnyng birinen biri qyzyq bolyp shyqqan. Qaysysyn bastasam da ayaghyna jetkenshe asyghamyn. Qaysysyn oqysam da siqyrly-syrly tanghajayyp әlemge tap bolamyn. IYә, qay jaghyma qarasam da... qyzyldy-jasyldy, aishyqty-órnekti, qúpiyaly-júmbaqty bir keremet dýniye! Osynau san týsti, san boyauly, taghdyrly-tartysty ómirding ishine kirgen sayyn ózimning jalghyz bólmeli jaman qarasha ýide jatqanymdy mýlde úmytyp ketemin. Úmytqanym sonday, birde Kapitan Granttyng balalarymen birge kók tenizdi kóktey jýzip, alys araldargha attanyp bara jatamyn; endi birde Tom Soer men Gekliberiyge joldas bolyp, qaydaghy bir qazynany izdep jýremin; odan song jýk kemelerin tonap jýrgen teniz qaraqshylaryna ilesemin. Olar bireulerdi atsa – atugha, shapsa – shabugha dayyn ekenimdi sezemin. Al osy «dostarym» әldebir sәtsiz jaghdaygha úshyray qalsa, «oy, әttegen-ay!» dep ornymnan atyp túratyn da kezderim bolady.

Sonda ghana men bayqús janaghy kók tenizde de, qazyna aralynda da emes, qoyshynyng qonyr ýiinde jatqanymdy bilip, birtýrli kónilsiz kýige týsemin. Sosyn shalqamnan jatqan kýii ýiding kópten beri әktelmegen kir-kir tóbesine qadala qarap, úzaq-úzaq qiyalgha batamyn. Klastas dostarymdy tanqaldyratynday ne isteuge bolady dep oilaymyn. Jasym bolsa da on birge keldi. Biraq osy uaqytqa deyin bireudi eleng etkizetindey eshteme istemegen ekenmin. Sabaqqa ýnsiz baryp, ýnsiz qaytqanymnan basqa bitirip jýrgen týgim joq. Al mendey anau Tom Soerdi qarashy! Qanday tapqyr da tabandy bala. Sol minezining arqasynda әne, bar maqsatyna jetti, tynbay izdep jýrip tyghuly jatqan kómbening kózin ashty. Sóitip bir-aq kýnde býkil júrtty tanqaldyryp, shylqyghan bay bop shygha keldi. Al menin... jyrtyq shúlyqtan bashpayym shyghyp jatqan týri mynau. Ne isteymin? Qalay ba-ay adam bolugha bolady? Shirkin-ay, bir ghajayyptyng kýshimen әldebir jerde kómuli jatqan dorba-dorba altyn-kýmisti tauyp alsam ghoy... Altyn-kýmis! Jarq-jarq etken asyl tastar! Ánsheyinde әnshiler «Altyn Altay» dep әn salady. Sol altyny qayda onyn? Sony qalay tabugha bolady?.. Toqta. Bayaghyda bizding elding baylary Qytaygha qashqan kezde bar baylyghyn osy jaqqa tyghyp ketken deushi edi. Mýmkin solardy izdesem qaytedi? Oiym san-saqqa ketip dómbekshy beremin. Aqyry búl oiymnan týk shyqpaytynyna da kózim jetken. Qorjyn-qorjyn altynyn op-onay jerge jasyryp ketetin sol baylar aqymaq deysing be. Joq, basqa, basqaday qazyna izdeuim kerek.

Óstip miymdy myn-san oilar shyrmap jatqanda... kenet tariyh-múghalimning bir sózi esime týse qalghan da, quanghannan ornymnan úshyp túrghanmyn. Birde ol auyl shetinde úzynnan úzaq sozylyp jatqan obalar tizbegin bizge kórsetip túryp: «Búlar – myndaghan jyl búrynghy bizding ata-babalarymyzdyng ziraty ghoy. Sol kezdegi diny úghym boyynsha adam bú dýniyede jighan-tergenining qyzyghyn O dýniyede de kórsin dep ólgenning mýlkin ózimen birge kómgen. Onyng ishinde, әriyne altyn-kýmis, asyl zat ta bolady. Sony bilgen ózge júrttyng úry-qarylary búlardy kóp tonaghan. Biraq sau qalghandary da boluy mýmkin» degen. Sonday obalardyng bir-ekeui auyldaghy bizding ýiding ogorodynda da bar edi. Ákem kartop egetin jer jyrtqan kezde, olardy ylghy ainalyp ótetin. Nege sony qazbasqa? Qazu kerek! Qazamyn. Dәl sol eki obagha eshkimning qoly tiymegen shyghar... Kózime jalt-júlt etken altyn búiymdar, nebir asyl tastarmen bezendirilgen әdemi әshekeyler elesteydi. Sol ghajayyp búiymdar qolyma qazir tiyetindey denem bir ysyp, bir suidy. Jýregim lýp-lýp soghady... Óstip jatyp qalay úiyqtap ketkenimdi bilmeymin. Jәne qansha úiyqtaghanymdy da bilmeymin. Áyteuir, túyaq serippey eki-ýsh saghat qatyp qalsam kerek. Oyanghan sәtte dir-dir etip tonyp jatqanymdy sezdim. Esik aiqara ashyq qalypty. Tereze de ashyq. Syrttan soqqan suyq jel ýy ishinde gýlep túr. Mana tómengi búryshta asyqtaryn mәshin etip oinap otyrghan boqmúryn inim kórinbeydi. Esikti ashyp ketken sol ekeni anyq. Bayqaymyn, múrnym bitelip qalghan siyaqty, pyr-pyr etip әzer dem alamyn. Basym men-zen. Shekem shyn-shyng etedi. Ornymnan túra berip etbetimnen qúladym. Qisalandap qayta túrdym. Tizem dir-dir etedi. Tәltirektep syrtqa shyqtym. Tang atyp qalghan eken deymin. Kýn qyp-qyzyl bolyp jelke túsymnan shyghyp keledi. Batys jaqtan. Búnysy nesi, kýn shyghystan shyghushy edi ghoy deymin. Ýidegiler qayda? Nege býgin bәri erte túryp ketken? Bir mezet qúsqym kelgen. Biraq loqsyp-loqsydym da qoydym, auzyma qara sudan basqa eshteme kelmegen. Sosyn basym ainalyp biraz túrdym da, tәi-tәy basyp kelip ýy búryshynda túrghan aghash shórkege otyrdym. Kózim botalap sonau shyghys beldeudegi taulardyng shoghyr-shoghyr qyr arqasyna qaraymyn. Joq, taular emes, jal-jal bolyp tónkerilip jatqan kók tenizding kókdoly tolqyndary siyaqty. Sol tolqyndardy qaq jaryp, әne, Altaydyng Aqsóre shyny aq jelkendi kemedey әldeqayda asygha jýitkip barady. Kapitan Granttyng kemesi. Onda eshkimnen, eshnәrseden qoryqpaytyn tenizshi balalar bar. Shirkin-ay, solarmen birge adam ayaghy baspaghan alys-alys araldargha attanyp ketsem ghoy... Kýtpegen jerde sol jaq túsymnan sekire jýgirgen ayaq dybysy estilgendey boldy. Jalt qarasam... maghan qaray arsalanday úmtylghan ózimizding sabalaq jýndi aqtós it eken. Es jighanymsha ýstime mine týsti de, betimdi jalap aldy. «Ket-ey!» dep túmsyqtan bir úrdym. Jalt búrylghan eki-ýsh qadam jerge býlkektep baryp, shoqiya otyrdy. Kózi maghan múnaya qadalghan. Qúddy «búl adam degen maqúlyqty sýiip alsang da jaqpaysyn» dep túrghanday. Artynsha jelke jaghymnan... súr shekpeni sólbireyip, qara bórki myjyrayyp, tory atyna miqiya mingen әkemdi, onyng sonynan... inimdi qolynan jetelep, kirzi etigi salpyldap kele jatqan sheshemdi kórdim. Nege ekeni belgisiz, olardyng osy týri maghan sonshama kónilsiz, sonshama jýdeu kórindi. Basyma birinshi ret «mening әkem nege qoyshy boldy eken?» degen oy kelgen.

– Ói, sen nege syrtta otyrsyn? – dedi әkem atynan týse berip.

Ýndemedim.

– Balam-au,myna otyrysyng ne? Ýstine birdeme ilip shyqpadyng ba? – dedi sheshem janyma jaqyn kelip.

– Ýndemedim.

– Agha, men qozylarmen oinap keldim, – dep inim moynyma asyla týskende ghana selt ettim.

Jýregim eljirep ketti. Inimdi óte jaqsy kórushi edim. Tompighan betinen sýieyin dep ornymnan túra bergende... shayqalaqtap baryp tizerley qúladym. Shekemmen jer sýzdim.

– Oibay, kótek! Mynau auyryp qalghan ba?! – dep, sheshem de anyray ýstime qúlaghan.

– Ói-óy mynaghan ne bolghan-ey! – dep әkemning shoshyna dauystaghanyn estiymin.

Sheshemning yp-ystyq qúshaghy... Birdeme degim keledi. Biraq dey almaymyn. Keudemdi bir nәrse ashyta týskendey. Basym ainalyp... joq, jer tónkerile bergendey... Búdan keyin... әkemning meni qúshaqtay kóterip ýige ala jónelgeni, tór basyna jatqyzyp, mandayyma suyq su basqany, sheshemning jylap jýrip bir-eki týiir dәri ishkizgeni – búldyr-búldyr esimde.

...Kýndiz be,týn be... týsim be – bilmeymin... Mening oqyp jatqan kitabymdy inim qolymnan júla qashyp, syrtqa qaray zyta jónelgenin kóremin. «Toqta! Tasta kitapty!» dep sonynan quyp beremin. Ol toqtamaydy, saq-saq kýlip taugha qaray qashady. Men janúshyra qua týsemin. Qolymda teniz qaraqshylarynyng kolit pistoleti. «Toqta! Toqta! atamyn!» deymin aiqaylap. Ol toqtamaydy, jýgirgen boyda jolay kezikken biyik qaraghaydyng basyna órmeley jóneledi. Joq, qaraghay emes, jelkendi kemening biyik dingegi. Inim sonyng basyna shyghyp alyp, qolyndaghy kitap betterin jyrtyp-jyrtyp jelge úshyrady. Men kolit pistoletimen ony atyp jiberemin. Ol shynghyra qúlay beredi.

– Áke-e, әke-e! Men ony attym, – deymin bulygha qystyghyp. Ákem mandayymnan sipaydy. Alaqany súp-suyq. Ýstinde appaq shapan. Saqaly da appaq. Ákemning saqaly joq edi ghoy deymin. Sosyn... kóz aldymda kólbendegen janaghy kóp eles birtindep alystay týsti de, jalghyz ghana adamnyng beynesi qalghan... Saqaly keudesine týsken ýlke-en aqsary shal. Súp-suyq alaqanymen mandayymnan sipap qoyady. Odan әride taqyr basy salbyrap әkem otyr. Týsim emes – ónim. Eles emes – kәdimgi әkem men әldebir shal.

– Batyr, qalaysyn? – deydi shal, badyrayghan alakózin maghan tik qadap. Denem dir ete qaldy da, kózimdi júma qoydym. Búl kim? Qaydan jýrgen adam?

– Ash, balam, kózindi, – deydi ol әmirli dauyspen.

Ashpadym. Qorqyp jatyrmyn. Bas barmaghyn batyryp bilezigimnen ústaghanyn bildim. Qolymdy odan júlqy tartyp edim, taskeneshe jabysqan sausaqtar jibermedi.

– Qoryqpa, qúlynym. Búl kisi – emshi atang ghoy. Tamyryndy ústasyn da. – (Ákemning dauysy).

Shal ústaghan bas barmaqtyng basynan lýp-lýp soqqan qantamyrdyng býlkilin sezemin. Nedәuir uaqyttan keyin shal:

– Balagha jel tiygen. Shaytan úrghan. Su әkelindershi, – degenin estidim.

Tómen jaqtan tyrp-tyrp basqan ayaq tyqyry bilindi.

– Ata, aitynyzshy, balagha ne bolghan? Myna dertten aiygha ma, joq pa? – (Sheshemning dauysy).

– Abyrjyma, qaraghym, erten-aq qúr attay shabady. Qatty jel tiygen ghoy. Ýide balany jalghyz qaldyrugha bola ma. Eski-qystau, iyen jer. Jyn bar, shaytan bar degendey...

Betime býrkip jibergen suyq sudan selk etip, kózimdi qalay ashyp alghanymdy bilmey qaldym.

Shaldyng erini jybyrlap birdeme oqyp otyr. Oqyp-oqyp alyp betime «suf» deydi ystyq demimen. Taghy oqidy. Taghy da – «suf, suf». Osyny birneshe qaytalady da:

– Basyn kóterip otyrghyz, – dedi әkeme.

Ákem jelkemnen demep keudemdi tiktep otyrghyzdy. Shal ornynan túrdy. Qolynda qamshy. Kirpidey jiyryla qaldym. Qazir soghady.

– Ket, bәleket, ket!

Arqamnan qamshy sipap ótti. Auyrghan joq.

– Ket, bәleket, ket! Oigha ket! Qyrgha! Sugha ket! Suf! Suf!

Qamshy arqamnan jәne sipap ótti. Bayqaymyn, boyym shynynda da jenildep, sergip qalghanday.

– Endi jyly býrkenip jat, – dedi shal betime kýlimsirey qarap.

Jattym. Shal jiily jýkke arqasyn sýiey otyrdy. Jerge dastarqan jayyldy. Artynsha buy búrqyrap quyrdaq, shәy keldi. Kórpening bir búryshynan syghalay qaraymyn. Maghan kóldeneng jabysqan kesel-dertting biri oigha, biri qyrgha ketkenine sengendey әkem men sheshem endi jaybaraqat shәy ishuge kirisken.

–Jel tiygennen adam óstip es-týsinen aiyryla ma, – deydi әkem. – Týni boyy jyn qaqqanday sandyraqtap shyghady. Búl ózi basqa bir dertke úshyraghan joq pa osy?

Shal jymiyp kýldi. Sosyn shәiyn soraptay otyryp:

– Qaraghym, jel degen onay jau emes. Bayaghyda irgeden soqqan jyndy jelding kesirinen bir taypa el mýlde qúryp ta ketken, – dedi.

Men eleng ettim. «Jyndy jeli» nesi? Bir taypa elding qúryp ketkeni qalay?

– Qyzyq eken, – dedi әkem tandanyp.

– Qyzyq emes, súmdyq de. Sol súmdyqqa jetkizgen – maqtanshaq qatyndardyng danghoylyghy bolghan.

Sheshem iymenshiktep tómen qarady. Búny bayqap qalghan shal:

– Shyraghym, ol zamandaghy «qatyn» sózining qazirgi әiel zatyna qatysy joq. Sonan keyin... men auyzgha alghan taypanyng kósemi qolastyndaghy adamdardyng erkegin de, әielin de keyde «qatyn» dep sóileytin әdeti bolghan.

–Aqsaqal, siz bir qyzyq әngimening úshyn shygharyp otyrsyz. Eger aiyp bolmasa, osy әngimeni týp-týgel aityp berinizshi bizge. Myna bala da tyndasyn, – dep әkem qopanday týsken.

– Bala tyndaghanmen qazir bәrin týsinbeydi. Tek sózding úzyn-yrghasy ghana esinde qalady. Biraq keyin, eseye kele múndaghy әrbir sóz jadynda qayta janghyryp, qatty oilanatyna mening kýmәnim joq.

– Oipyrmay, ishti keptirdiniz-au, aqsaqal. Aytynyzshy. Bәrin basynan bastanyzshy.

Shal saqalyn saumalap biraz oilanyp otyrdy da, tamaghyn qyrnap, bir-eki ret jótkirinip qoydy. «Tezirek sóilese eken, aitsa eken» dep men jatyrmyn.

– El bar jerde eskiden qalghan sóz bolady. Onday sóz atadan balagha, baladan nemerege, nemereden shóberege jetip, úrpaqtan úrpaqqa kóshedi. Mening aitqaly ortyrghanym da – sol eskilikti sózding biri ghoy, – dedi shal. – Al endi tynday berinder...

...Sonau erte dýniyede, osy Altaydan aishylyq alys jerde óris toly maly bar, shanyraq toly jany bar, aghash uyqty, kiyiz tuyrlyqty Alas degen taypa tirshilik etedi. Oghan kórshiles kóship-qonyp jýretin, nayzasy kók, qylyshy kóp Múndar degen taghy bir taypa bolady. Osy taypa eshkimmen qaq-soghy joq Alas taypasyn qayta-qayta shauyp, malyn aidap әketip, janyn baylap әketip, әmse tynyshtyq bermeydi. Alastyng alaókpe jigitteri birneshe ret óz kósemderining aldyna kelip: «Aldiyar taqsyr, múndarlar әbden basynyp bitti. Atqa qonayyq, aldaspandy qynnan suyrayyq» deydi. Biraq kósem: «Áli de shydayyq. Kim ne istese de tóze túrayyq. Birde bolmasa birde tәubagha keler, es jiyar. Olarmen qazir aiqasamyz dep onsyz da az halqymyzdy qyryp almayyq», – dep kópke basu aityp otyra beredi. Alayda múndarlar kósem kýtkendey «esterin jimaydy». Es jimaq týgil kýn ótken sayyn esire týsedi. Esirgenderi sonday, birde bes-alty múndar tapa-taltýste kósem otyrghan orda aldyna shandata shauyp kelip, búlgharymen oralghan úzynsha bir zatty esik auzyna tastay bere shaba jóneledi.

Kósem búlghary orauyn ashyp qaraghanda, úzynnan qatar salynghan eki zatty kóredi. Biri – ýshkir basyna altyn saqina kiygizgen qara kóseu de, ekinshisi – órimi tarqatylghan búzautis qamshy eken.

– Búl ne? – dep kósem janynda otyrghan kópti kórgen, kóp jasaghan taypa aqsaqalyna qaraydy.

– Búl – múndar taypasynyng «búrymdyndy kýng etem, túlymdyndy qúl etem» degeni, – deydi aqsaqal.

– Búl – múndarlardyng óz kýshine әbden sengeni. Sengeni sol – tapa-taltýste ordannyng aldyn shang qyldy. Shang qylghandy qan qylatyn senen bir adam shyqpady. Búl – taypannyng namys oty óshkeni. Sen «shyday túr da tóze berinmen» asyl tekti Alasty osynday kýige týsirdin, – deydi aqsaqal kósem kózine tik qarap. Sosyn taghy sóileydi. Sóilegende býy deydi:

– Jerimiz jәnnat edi, múndarlar tozaq qyldy. Búl jer endi bizge qonys bolmaydy. Altaydyng arghy betine ótuimiz kerek. Biraq oghan bizdi múndarlar onay ótkizbeydi. Olarmen jol boyy aiqasyp-shayqasatyn jýrekte ot, boyda kýsh bar ma bizde? Álde shynymen bәri sónip bitken be?

Bastary salbyrap ýnsiz otyrghan nókerler kóz astymen kósemge qaraydy. Kósemning qar jauarday qabaghy týiile týsedi, týiilgen qabaqpen birge bet-jýzi de týnere beredi. Sosyn bir sәt ornynan silkine túryp, tu syrtynda iluli túrghan , kópten beri sabyna qol tiymegen almas qylyshty qynabynan suyryp alady. Jarq etken qylysh jýzin kórgende, býkil orda ishi qoparyla tik kóteriledi.

– Alas! Alas! – deydi qylyshtaryna qol salyp.

– Alas! Alas! – deydi syrttaghylar nayzalaryn kóterip.

– Alas! Alas! – deydi óristegi malshy menen jalshy da.

– Estiding be, kórding be mynany! – deydi aqsaqal kósemge. – Ishtegi alashúbargha, syrttaghy qarashúbargha basyndy shúlghy berumen asyl tekti qanyndy keshe manyraghan qoy ettin, býgin qylyshynnyng bir jarqylymen bәrin qayta arystan qyldyng aqyrghan. Atyna min endi!

Kósem atqa minedi, Taypa týgel qoparyla túrady. Búl – qara kýzding ayaghy, qaqaghan qystyng basy edi. Sóitip maldy-jandy qalyng kósh shúbyra sozylyp, Altaydyng arghy betin betke alady.

(Emshi shal sóilep otyr. Ýy ishi alakólenke. Jiily dastarqan shetinde bilteli sham óleusirey janady. Sheshem men kishkentay inim bir búryshta pyr-pyr úiqygha basqan. Shaldyng eki jaghyna janbastay qisayyp, әngimeni úiyp tyndap jatqan әkem ekeuimiz ghana. Shyndyghynda, men әngime tyndap emes, bir qyzyq kino kórip jatqandaymyn. Joq, qyzyq emes, ýreyli, qorqynyshty kino. Kóz aldymda... qym-qighash kórinister... Appaq qarly asular... Asu ýsti aq túman. Aq túmangha búldyray singen salqar kósh. Qúlaghyma synsyghan әn keledi alystan... «Auylym kóship barady taudan asyp, taudan asqan búlttarmen aralasyp»... Bir býiirden jalandaghan qylyshty, shoshandaghan nayzany kóremin... Kóshke qiqulay shapqan qalyng qol... Azan-qazan aiqay-shu... ysqyrynghan jebeler. Sartyldaghan qalqandar. Shynghyrghan dauystar... shyryldaghan balalar... Bir kórinisten – bir kórinis... kóz aldymnan kóshe beredi kólbendep... Kórgenimning bәri súmdyqtar. Birinen biri ótedi. Endi mine... shyng basynda aua etpey bulyqqan adamdar... Qúz-qiyadan qúldyray qúlaghan jylqylar... Jol boyy ashtan ólip qyrylyp jatqan qoy-eshki. Qúlaghyma taghy da zarlay salghan әn estiledi alystan... «Qarataudyng basynan kósh keledi, kóshken sayyn bir taylaq bos keledi...» Men kórgen kinolardyng birinen de múnday tóbe qúiqandy shymyrlatar zarly әndi estigen emespin. Men oqyghan kitaptardan da dәl osynday jan týrshiger kórinister kezdespegen. Shal әli sóilep otyr...)

– Sonymen, ne kerek, anau qara kýzding ayaghynda jolgha shyqqan kósh birde jaudyng qylyshynan, birde qystyng suyghynan, taghy bir jerde ashtyq pen indetten qatary siyrey-siyrey kelip, kelesi kóktemning basynda ghana osy Altaydyng bergi betine jetedi. Jarym-jartysy ghana. Erkekkindikti az qalghan. Bala atauly kózge siyrek týsedi. Bas kóterip, qara kóbeytip jýrgenderding kóbi – qatyn-qalash, qyz-qyrqyn. Búny kórgen kósem:

– Biz Tәnirding qatal synynan óttik. Kózdegen jerge jettik. Ár shanyraqtyng uyghy siyredi, biraq qanaty býtin. Besigimiz qisaydy, biraq ony týzeytin qolymyz sau. Tәnirim endigi jerde qatynnyng kózin besikten, qúlaghyn erkekten aiyrmasyn! Taypanyng basty úrany da osy bolsyn», – deydi.

Sonda taypa aqsaqaly basyn әntek kóterip:

– Búl sóz taypanyng úrany ghana emes, temirdey berik zany da bolsyn! – deydi.

(«Mynau bir qyzyq úran, qyzyq zang eken» deymin men tandanyp. Deymin de әngimeni odan әri tyndaymyn).

– Jana jerge taypa jaqsy ornyghady. Az-aq jylda óris malgha, qonys jangha tolady. Ár shanyraqtan on-onbesten órip shyqqan órimdey jastar taypanyng sәnine ainalady. Olardyng mingeni qúiryq-jaly tógilgen kileng sәigýlik, kiygenderi susyldaghan jibek pen jyltyldaghan torqa bolady. Kәride qayghy, jasta uayym bolmaydy. Jalshy menen malshynyng jegeni aldynda, jemegeni artynda, auyzdarynan aq may aghady.

(«Pa, shirkin», – deydi qisaya jatqan әkem tamsanyp. Deydi de tereng kýrsinedi. Men kórpemdi jelpip-jelpip qoyamyn. Shal sóilep otyr).

– Sol zamanda, sonau teristikte aghashtan ýi, tastan qorghan saldyrghan Orman degen taghy bir taypa bolghan eken, – dep shal әngimesin endi kilt basqa arnagha búrghan-dy. – Kýnderding kýni ol taypanyng alys jerden sauda jasap oralghan adamdary birden óz kósemderining aldyna keledi.

– Aldiyar taqsyr, – deydi olar alqyna sóilep. – Sayan taularynyng arghy jaghynan, Altay tauynyng bergi betinen Alas degen bir taypany kórdik. Kórip qana qoyghamyz joq, eki-ýshi kýn sauda jasap, ishki tirlikterimen de jaqsy tanystyq. Múnday qyzyq taypa esh jerde joq shyghar.

– Al nesi qyzyq, aityndar, – deydi kósem.

– Aldymen tanqalghanymyz, ol taypanyng adamdary altyn-kýmis, asyl tas degenge mýlde qyzyqpaydy eken, – deydi biri.

– Joq, qyzyghady. Jyltyraqty kórgende qatyndarynyng kózi ottay janady. Biraq baylaryna qaraydy da, jym bolady, – deydi ekinshisi .

– Jәne qyzyghy, – deydi ýshinshisi, – kósemderi әiel zatyn erekshe ardaqtaydy eken. Ony mynadan kórdik. Bir jas jigit kósilip otyrghan kempirding ayaghyn attap ótkeni ýshin kósem oghan qyryq dýre saldyrdy.

– O-o! Keremet eken!

– Bizde de solay bolsa ghoy, – dep kósem janyndaghylar janygha týsedi.

– Odan da qyzyghy mynau, – deydi tórtinshisi. – Kósem qatyndardy ardaqtaumen qatar jazalay da biledi eken. Qazan qaqpaghyn ashyp ketken bir kelinshekting ol kópting kózinshe úzyn qara búrymyn kestirip jiberdi.

– Qoy-ey! Búnysy nesi?

– Qaqpaqta túrghan ne bar!

– Mynauyng kósem emes, kәzzap qoy, – dep kósem janyndaghylar endi týnile bastaydy.

– Toqtandar! – deydi osy mezette olardyng taypa aqsaqaly. – Kósemning búl isinde astarly ýlken gәp bar. Sender sol gәpti týsinbey túrsyndar. Kóshpendi júrtta «Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi» degen sóz bar. Búl – aldymen, tәrtipti menzeytin sóz. Tәrtip te – qazannyng qaqpaghy siyaqty. Ol ketse, bәri ketedi. Úyat ta, ar da, ynsap ta. Kósem sony isharamen bildirgen. Ekinshiden , olar ýshin qazan – yrys-nesibening belgisi. Kópting yrys-nesibesi ashyq jatsa, oghan kim qol salmaydy, kim túmsyghyn tyqpaydy. Búl kóshpendiler degening bәrin isharamen, ymmen bildiretin júrt qoy.

Dýniyede bizden aqyldy eshkim joq dep biletin Orman taypasynyng adamdary bir-birine antaryla qaraydy. Qabaqtary týsedi, auyzdary salpiyady. Artynsha әlgi saudagerlerding biri:

– Bizdi taghy bir tanqaldyrghany – kósemderi qayta-qayta qolyn juyp otyrady eken. Sodan ba, alaqandary aq kýmistey jarqyraydy, – deydi.

– O nesi eken?

– Kirpiyazyn qaray gór.

– Onda túrghan ne mәn bar, әnsheyin әdeti de, – dep búny әrkim әrqalay topshylay bastaghanda, taypa aqsaqaly kýlip jiberedi de:

– Áy, maubastarym-ay, kósemning qoly taza bolsa, әmirining jýrgeni, aitqanynyng bolghany emes pe, – deydi.

– Búl da eshtene emes, Alas taypasynyng eng qyzygharlyghy sol, olardyng erkekteri óte úzaq jasaydy eken, – deydi jәne biri. – Mysaly, janaghy kósemning jasy jýzde bolsa, taypa aqsaqaly jýz jiyrmagha kelipti.

Manadan beri ishtey ottapsyndar dep otyrghan taypa kósemi endi ghana selt etip:

– Au, basqadan búryn osyny aitpaysyndar ma, týge! Olar sonda ne iship, ne jeydi eken? – dep kýiip ketkendey bolady.

(Emshi shal әkeme kýle qarap: «Qay zamanda qay kósem úzaq jasaghysy kemegen deysin. Olardyng ómiri ekeuimizdikine qaraghanda jaqsy ghoy» deydi. Ákem kýlgen joq. Men de ezu tarta almadym. Shal әngimesin әri jalghaghan).

– Olar kóbinde jylqynyng etin jeydi, qymyz degen ashqyltym birdeme ishedi, – deydi әlgi saudager.

– Kóshpendilerding bәri solay. Biraq olardyng tym úzaq ómir sýrgenderin kórgem joq. Búnyng basqa bir sebebi bar, – dep kósemning basy qatady. Sosyn oilana kelip:

– Jerining suy qalay? – deydi.

– Bizdiki siyaqty... móp-móldir.

– Auasy she?

– Ayyrmashylyq joq... Sýri qarday synghyrlap túr.

– Shóbi?

– Kәdimgi bizding shóp.

– Ol erkekterding qatyndary jas shyghar?      

– Jasy da, kәrisi de bar.

Búl sózderding biri de kósemdi quanta almaydy. Amaly qúryghan ol, aqyry:

– Sender bylay... Sol erkekterding ózimen búl jóninde sóilesip kórdinder me?

– Sóilestik.

– IYә, olar, ne deydi?

– Olar bylay deydi... – dep saudagerler qipaqtap qalady. Búny aitsaq pa, aitpasaq pa deytindey.

– IYә, ne deydi olar? Tezirek aitpaysyndar ma sony?

– Olar bylay deydi. «Bizding úzaq jasaytynymyzdyng basty sebebi... mynau» deydi, – dep jәne kibirtiktey bergende, ashugha bulyqqan kósem qynabynan qylyshyn suyryp alady.

– Bastaryndy shauyp tastayyn ba osy qazir!

– Oibay, taqsyr, aitayyq, aitayyq, – dep saudagerler japyryla qúlaydy. Qúlap jatyp:

– Olar bizge bir-aq sóz aitty, – deydi.

– Sonda ne deydi?

– «Bizding qatyndar az sóileydi» deydi.

Kósem sylq etip otyra ketedi. Janyndaghy taypa aqsaqaly tereng dem alyp:

– Al bizding qatyndardyng auzyn bassang arty sóileydi. Múnday jerde erkekte ómir bar ma, – deydi.

* * *

– Jә, Orman taypasy ózimen ketsin. Endi óz taypamyzgha qayta oralayyq, – dep shal әngimesin әri sozghan. – Rasynda, Alas taypasynyng qara qazyghy qatyndar bolady. Taypa solardyng arqasynda gýldeydi, býrleydi, irgesi myqty,keregisi keng ýlken qauymgha ainalady. Kósem olardyng tóbesinen qús úshyrmaydy, ýnemi qoldap, qolpashtap otyrady. Ne sóilese de «bizding qatyndar» dep sóileydi. Keyde búl sózi erkekterge de qaratylyp ketedi. Búghan kýletin týk joq, bizding bóriktilerding ishinde de shashy úzyndary bolady ghoy...

(Shal enkeye sozylyp mening taqyr basymnan sipap qoyghan. Alaqany sap-salqyn eken. Tegi ystyghym әli qaytpasa kerek).

– Bóriktiler demekshi, – deydi sosyn ol. – Búl taypanyng erkekteri jylyna bir-eki ret alys taulargha attanyp, biraz kýn ang aulap, sayatshylap qaytatyn әdetteri bar eken. Birde sol әdetterimen sadaqtaryn asynyp, qyran býrkitterin qolgha otyrghyzyp, úshqyr tazylaryn algha salyp, tau asyp kete barady. Qúrym kiyizdi qonyr ýilerde tek qatyn-qalash, qyz-kelinshekter ghana qalady. Mine bar bәle osy kezden bastalady. Qalay deysinder ghoy? Bylay. Dәl osy kýnderi, qas qylghanday, taypanyng eng kәri kempiri – kósemning sheshesi kóz júmady. Qatyndar qatty abyrjidy. Qabir qazatyn bir erkek joq. Kýn bolsa, ystyq. Mәiitti tyraytyp jatqyza beruge bolmaydy. Amal joq, qatyndar qoldaryna bir-bir kýrek alyp, sonaday jerdegi kókshil belding ýstinen kór qazugha ózderi kirisip ketedi. Bir kýrek boyy qara topyraq shyghady. Eki kýrek boylaghanda sary topyraqqa iligedi. Belden tómen týskende kókshil qúmdy kóredi. Qúm arasynan jyltyldaghan birdemelerdi bayqaydy.

– Áy, mynau ne? – dep kór týbinde túrghan әiel bir kýrek qúmdy syrtqa laqtyryp tastaydy. Sary topyraq ýstine shashylyp týsken qúm ishi... jylt-jylt jymyndaydy... Jalt-júlt jarqyraydy. Búny kórgen qatyndardyng bir sәt tili baylanyp qalady, óz demderine ózderi túnshyghady.

– Al-tyn, – deydi әueli әzer sybyrlap. Sosyn bar dauystarymen:

– Al-l-tyn, – deydi aiqaylap.

– Alty-yn! Alty-yn! – deydi tau janghyryghyp.

– Altyn! Altyn! – deydi orman-toghay shuyldap.

Jerde túrghan qatyndar entelep kórge úmtylady. Kórde túrghan qatyn doldanyp:

– Jolamandar! Bastaryndy shabamyn! – dep kýregin aibaltaday ary-beri silteydi. – Altyn kerek bolsa, ózdering qazyp alyndar.

Endi әr qatyn әr jerden topyraqty búrqyldata jóneledi. Qyzyq bolghanda, kóp ótpey-aq olardyng da kýregine qúm aralas altyn ilige bastaydy. Qazghan sayyn tabyla beredi. Tapqandaryn... sheship jiberip kóilekterine týiedi... sypyryp tastap, dambaldaryna toltyrady. Jayshylyqta bireuining tobyghy kórinip qalsa jabyla bet shymshityn olar endi týp-týgel jalanash qalghan jarqyrap. Qyzaratyn qatyn joq, qymsynatyn qyz da joq. Bәrining kózi altynda. Al ólgen kempir boz ýide istenip jata beredi.

Kóp úzamay sayatshylyqtan erkekter de oralady. Oralghan sәtte.. iyen túrghan ýilerdi, týtini óshken qazan-oshaqty, iyistenip jatqan kempirdi, kókshil belding ýstinen kóp qatyndy kóredi. Olargha shauyp jetkende:

– Altyn! Altyn taptyq! – degeninen basqa eshteme estimeydi. Sonda mәn-jaydy әbden bilgen taypa aqsaqaly:

– Bitti! Qúrydyq! Alas taypasynyng basyna aqyr zaman keldi! – dep attan qúlap týsedi.

* * *

Alas jerinen altyn tabylghany turaly sóz kósem sheshesining topyraghy suyp ýlgirgenshe alystaghy Orman taypasyna, jaqyndaghy Obyr taypasyna, jer týbindegi Jebir taypasyna jeldey esip jetedi. Bәri bir-aq sheshimge keledi: Altyndy alu kerek, Alasty qúrtu kerek. Al qalay qúrtugha bolady? Búl jaghynan әr taypa ózderinshe bas qatyrady. Kýn oilaydy, týn oilaydy. Kóppen kenesedi, azben aqyldasady.

– Taptym! – deydi aqyry Orman taypasynyng kósemi. – Olardy biz jyndysumen alamyz. Oghan boylaryn bir ýiretip alsaq, ózderi-aq túzday qúryp bitedi.

Olar osyny aitady da, kespek-kespek «qyzylsuyn», jәshik-jәshik «móldirsuyn» Alas jerine qaray attandyra bastaydy.

Búl uaqytta ong jaqtaghy Obyr taypasy da qarap jatpaydy, Alasty qalay alu jóninde olar da san týrli amal izdeydi.

– Qarumen alamyz, – deydi qatulanghan biri.

– Onyng kýni ótken, – deydi kósem.

–  Qorqytyp kóremiz, – deydi qopandaghan biri.

–  At ýstindegi adam eshkimnen qoryqpaydy.

–  Kósemderining kómeyine, nókerlerining jemsauyna jem tastap alamyz.

–  O tesikteri biteu olardyn.

Endi ne isteymiz dep búlardyng basy salbyray bastaghan kezde, esik jaqtan shiyq-shiyq etken bir zәndem kýlki estiledi. Tórdegiler týksie qarasa... tyshqan kózderi jyltyldap, apanday auzy yrsiyp, bir qara kempir shoqshiyp otyr eken. qolynda alaqanday aina. Soghan qaraydy da kýledi. Kýledi de sóileydi.

– Qúdiretinnen ainaldym, keremetine sýisindim. Mynalardy maymyl etip kórsetshi.

Ayna beti jarq etip tórge qaray búryldy. Tórdegiler odan maymyl týrin kóredi.

– Qúdiretinnen ainaldym, keremetine sýisindim. Endi búlardy arystan etip kórsetshi.

Ayna betine arystandar shygha keldi.

– Mine, qarudyng kókesi, – deydi kempir siqyrlana jymiyp. – men búnymen býkil dýniyany tabanyma salamyn.

– Oibay, dúniyandy qoy, attan aldymen Alas taypasyna! – dep kósem kempirge qúshaghyn ala úmtylady.

Ertenine el túrmay jatyp alysqa ketedi.

* * *

Jer týbindegi Jebir taypasy Orman men Obyr siyaqty Alasqa birden úmtylmaydy. Olardyng aila-tәsilinen ne shygharyn syrttay kýtip otyra beredi. Sosyn arada jyldar ótkende, «jaqsylyqtar» qúlaqqa jetkende, qulyq-súmdyqtyng nebir týrin biletin, tym әdemi sóileytin, óte әriden oilaytyn, shashy altynday sap-sary, beti aqsha qarday appaq jalghyz qatyndy alys jolgha salady.

Ol qatyn apta jýrip, ay jýrip, kýnderding kýni taypa shetine ilikkende, bir tóbening basynda tonqandap jatqan kóp qatyndy kóredi. Aldarynda tas mýsin. Saqaldy erkek mýsini. Qatyndar ony qúshady. Qúshady da qúlaydy. Qúlaydy da jylaydy.

– Au, ne istep jatyrsyndar? Búlaryng kim? – deydi aqsha qarday aq qatyn.

Qatyndar jalt qaraydy da, tym-tyrys túra qalady. Sәlden keyin ghana es jiyp:

– Búl bizding Qúdayymyz, – deydi. – Al sen kimsin?

– Men qatyndar patshalyghynanmyn. Senderdi ezdep kelemin. Biz jer betindegi әr qatyndy qúdayday kóremiz. Kelindershi tabandarynnan sýieyin, – dep aqsha qarday aq qatyn etbetinen týsedi.

– Oibay qoyynyz, siz emes biz sýieyik sol tabandy, – dep kóp qatyn aq qatynnyng ayaghyna jyghylady.

– Búdan әri aq qatyn keyin kóp qatynnyng alaqanynda ketedi.

...Arada ay ótedi, jyl ótedi. Aq qatyn ýide otyrsa, tór basyndaghy tóredey manghazdanady, syrtqa shyqsa, kóp qatynnyng aldynda mamaqazday mamyrlaydy. «Áy» deytin oghan erkek joq. «Áy»-di qoyyp «ә» dese óz qatyndary «mә» deydi. Óitkeni olar qúday boludan qalghan ghoy. Qúday bolatynday siyaqtary da qalmaghan. Orman taypasy «tәtti susyndaryna» toyyp alyp kýni boyy kiyiz ýy irgesinde tonqayady da jatady. Mal baghusyz, qatyn qaraysyz qalady. Bala-shagha kýndiz-týni bayaghy Obyr taypasynan kelgen qara kempirding ainasyna qaraydy da otyrady. Ghajap aina! Alystaghyny alaqandaghandaghyday kórsetedi. Al ol ne kórsetpeydi desenshi. Búzaugha artylghan búqany, jigitke ózi artylghan qyzdardy, jalandaghan pyshaqty, jap-jalanash qúshyqty, jyn qaqqanday biydi, qútyrynghan kýidi, bәrin-bәrin kórsetedi shirkinin. Ony kórgen qyz-jigit tepen-tepeng etedi. Qol sumandap etekke, qyz elpendep jetekke ketedi. Al búl kezde aq qatyn ne isteydi?

Ol endi kóp qatyndy jiyp alyp, aqboz ýide mynaday sóz bastaydy:

– Balalaryng әlsiz, erkektering әrsiz, suyqqa shydamsyz eken, – deydi.

– Ol neden? – dep kóp qatyn eleng qaghady.

Aq qatyn esikten basqa tesigi joq, shanyraqtan basqa jaryghy joq ýy ishine súq sausaghyn shoshaytyp:

– Kýn týspeytin, jel kirmeytin mynaday ýide bette ón, boyda quat bola ma. bala-shagha, erkekti qoyyp, senderding de týrlering onyp túrghan joq, – deydi.

– Sonda ne isteu kerek? – deydi kóp qatyn.

– Irgeni ashyp, kiyizderdi kesip, tús-tústan tesik jasau kerek. Sonda jelge de, jaryqqa da qaryq bolasyndar.

– Mine aqyl! – dep kóp qatyn irgelerdi kóterip, kiyizderdi tesip-tesip tastaydy. Biraq, jel soqpaydy kýtkendey.

– Bú qalay? – dep kóp qatyn aq qatyngha mólie qaraydy.

– Anay taypagha әkeler tar joldyng boyy tútasqan qara orman ghoy. Býkil jeldi ústap túrghan sol-daghy.

Kóp qatyn kóp oilanbay-aq ot qoyady ormangha. Áp-sәtte qyzyl jalyn kókke jalandap. Aghashtar kýn janady, týn janady kók týtin budaqtap. Aqyry it túmsyghy ótpeytin, donyz ayaghy jetpeytin nu ormannyng ornynda jap-jalanash tau qalady sopayyp.

Sol-aq eken: oidan-qyrdan, onnan-soldan samal lekip qoya beredi. Qatyndar mәz bop qol soghady. Erkekter jelpinip keude ashady. Birining betine әr kiredi, birining boyyna әl bitedi. Múday raqatty kim kórgen!.. Biraq, amal ne, búl raqat úzaqqa sozylmaydy, samaldyng arty jelge ainalady. Jelding sony qara dauylgha úlasady. Ol kýndiz-týni týiedey bozdap, ittey úlyp túrady. Bir sәt túna qalady, bir sәt ekilene qayta soghady. Jylanday ysyldap irgeden kiredi, aidaharday ysqyryp esikten shyghady. Zәri etten ótedi, yzghary sýiekke jetedi. Ynyrsyp jylap bala besikte jatady. Kýrk-kýrk jótelip erkekter esikte otyrady. Kózderi alaq-júlaq etip kóp qatyp aq qatyndy izdeydi. Ol izim-ghayym joghalghan. Ol joghalysymen taghy bir súmdyq bastalady. Kókten týsti me, jerden shyqty ma, әlde jelmen birge jeti me, taypa ishinen belgisiz bir indet shyghady. Búl aldymen jan-januar, maldan bilinedi. Qotanda qoylar bastaryn bir jaghyna qisaytyp, ainalyp-aynalyp qúlap týsedi. Ýiirde aighyrlar quyp jýrip óz jatyryna shabady. Týieler jana tughan botasyn tizemen taptap tastaydy. Ýidegi itter iyesin qabady. Búnyng sony adamdargha jetedi. Erkekter besiktegi qyzyna úmtylady, qatyndar qarshaday úldy ýsterine jyghady. Balalar әke-sheshesimen emes, qoldaryndaghy ainamen sóilesedi. Olardyng ne dep otyrghanyn eshkim týsinbeydi. Tilderi basqa bolady.

Osynyng bәrin kórip-bilgen taypa aqsaqaly:

– Búlar endi tiri ólik. Taypanyng kýni batty, – deydi kýnirenip. Búl onyng songhy sózi bolady.

– Mine, shyraqtarym, kezinde dәuirlep túrghan bir taypanyng taghdyry osylaysha bitedi, – dep shal әngimesin ayaqtaghan.

Ákem kýrsindi. Men jyladym.

***

Keyin kóp jyl ótkende maghan taghy da jel tiyip auyryp qalgham. Sonda janymda otyrghan әkeme:

–  Bayaghy emshi shal esinde me? – dedim. – Anau әlgi... men auyryp jatqanda Alas degen taypa turaly kóp әngime aitqan shal she?

Ákem betime úzaq qaraghan. Qarap otyryp, kemsen-kemseng jylaghan.

–  Ayanyshty taghdyr, iyә, әke? – dedim.

Ákem kózining jasyn sýrte berip:

– Balam, emdelsenshi, – degen.

Mening de kózimnen jas shyqqan. Alasty oilap... Al әkem kimdi oilap qamyqty eken?..

Abai.kz