Amerikada jýz bergen 2001-jylghy «11-qyrkýiek» oqighasynan keyin әlemde islamofobiya sharyqtau shegine jetti. Kisilik qúqyqty aityp jaghy talmaytyn AQSh biyligi aumaghyndaghy arab tegi bar, taqua azamattargha qyrghiday tiydi. Músylman elderining qara tizimdigin jasap, azamattarynyng AQSh terrotoriyasyna kiruine qatang shekteu qoydy. Qazaqstan da ol tizimge birde kirip, birde shyqty. Onyng geografilyq sebebi ghana bolmaghany anyq. Amerika әskeri Ál-Kayda men Tәlipter tayrandaghan Aughanystangha basyp kirgende qolgha týskederding arasynda Pәkistangha diny oqugha baram dep aldanyp, Tәlipterding medreselerinen bir-aq shyqqan Qazaqstan azamattary da boldy. Ekeui terroristerding atamandary qamalghan Guantanamo týrmesinen kezissózderden keyin adasqany anyqtalyp elge qaytty. Bastysy Batys aqparattary terrorister atamany dep aiyptalghan Ben Ladenning basty armany «Búryn әlemning tórtinshi yadrolyq eli atanghan Qazaqstannan yadrolyq chomodandy qolgha týsiru» dep jarysa jazdy.

AQSh biyligi «BenLaden men Omar moldanyng kózin joydyq, terroristik toptardyng qarjylyq kózderin búghattadyq» dep terrorizmmen kýresin sayabyrsytqanymen diny radikalizmdy joya almady. Siriyada «Islam terrorister toby» bas kóterdi. Qazaqstannan at arytyp baryp olardyng qataryna qosylghan, «sharighat jolymen jýretin memleket qúrghysy keletinder» sanynyng kóp bolghany júrtqa ayan. Búl fakt elimizde diny radikalizm iydeologiyasynyng kórneki-kómeski týrde belsendi týrde jýrgizilgenin kórsetedi. Bizding biylikting qazirgi internet dәuirinde aqparattyq qauipsizdigin qorghaugha dәrmensizdik tanytyp otyrghany belgil jayt.

Desede babalardan kele jatqan dәstýrli diny joldan basqasha baghytty ústanghandar qatarynyng kóbeygenin aityp dabyl qaqqandar da kóp boldy. Biraq olardyng dausy biylikke jetpedi, kómeskilenip estildi. Kóp ótpey solardyng qaupi shyngha ainaldy. Qandastarymyzdan da «Din jolynda ózin jaryp, peyishtegi hor qyzdarymen erterek qauyshudy kózdegen» jihatshylar shygha bastady. Aqtóbe, Taraz, Almatyda terroristik oqighalar jýz berdi. «Qantar oqighasy» kezinde sharyqtau shegine jetti.

Eng ókinishtisi búryn uyzday úiyghan qazaqtyng otbasy mýshelerining basy tәuelsizdikten keyin әsire dinshildikting kesirinen bir dastarqangha simasa, qazirgi әleumettik jeli jalpylasqan kezende bitpeytin mazhab dauy, aqida mәselesi, últtyq dәstýr men diny senim baylanysy aqparattyq soghysqa úlasty. Songhy kezdegi dombyra dauy, sheshege til tiygizu sonyng kórinisi. Parlament deputattarynyng búl mәseleni ótkir qongy óte qúptarlyq. Islam dinining tarihtan beri qaray últymyzdy iritu ýshin emes, ruhany birligin nyghaytyp kelgeni belgili. Songhy otyz jyldaghy jetken jetistigimiz adamdy tereng oigha jeteleydi.

Bir kezde Aughanystannyng tau-tasyn bambalap, әpter-tәpterin shygharghan AQSh biyligi Tәlipterding el basqarghanyna kóz júma qarap otyr. Iran bolsa Qytay men, Reseymen ishtesip barady. Islam halifatyn qúrghysy keletin ekeui de bizge jaqyn. Syrtqy sebepten góri elding dinny senimining nildey búzylyp, ekige bólinui jaqsydyqtyng nyshany emes. Der kezinde shara qoldanylmasa ózgege jem bolarymyz, últ retinde joyylarymyz anyq.

Foto: ashyq derekkózden

Esbol Ýsenúly

Abai.kz