Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3383 0 pikir 19 Tamyz, 2013 saghat 11:11

Aleksandr Lukashenko: Kedendik odaq keri ketip barady...

Orys baspasózi «Batika» dep «baghasyn asyrmaq» bolyp, keleke-mazaq etip jýretin Belorussiya basshysy Aleksandr Lukashenko Kedendik odaqtyng keri ketip bara jatqanyn aityp jariyagha jar saluda. Ol el astanasy  Minskde ótken baspasóz mәslihatynda «Resey Belarussiyany aldarqatyp baghuda» dep saldy. «Áuel deseniz, - deydi Lukashenko, - Belarussiya óndiretin tauarlardy Resey naryghyna jibermeu turaly búiryq ta bar».

 Belorussiya Kedendik odaqtan bas tartuy mýmkin be? Joq, әzirge Preziydent Lukashenko Kedendik odaqtan esh qauip-qater sezinbeytinin, qoryqpaytynyn da qadap aityp otyr.

- «Bizdi kelip Resey túnshyqtyryp tastaydy, bizding naryghymyzdy jaulap alady» dep biz qoryqpaymyz, - dedi ol baspasóz ókilderimen әngime barysynda.  Eger Kedendik odaq barlyq elderdegi ekonomikalyq odaqtardyng sharttary boyynsha júmys istese, tegi jaman bolmas edi. Ýsh memleket qúryp otyrghan Kedendik odaq ta ýlken kenistik   - 170 million halyq. Biraq taraptardyng eshqaysysynda tauarlardy shekteu, qoldan qamal jasau degen bolmauy kerek. Anyghyn aitqanda, Resey Belorussiyanyng Resey men Qazaqstan naryghynda júmys jasauyna Mәskeu qarsylyq etpeui tiiyis.

 «Al, qazir, - dep sózin naqtylay týsti ol, - Resey Belorus tauarlarynyng orys naryghyna ótuine kederge jasap baghuda».

Orys baspasózi «Batika» dep «baghasyn asyrmaq» bolyp, keleke-mazaq etip jýretin Belorussiya basshysy Aleksandr Lukashenko Kedendik odaqtyng keri ketip bara jatqanyn aityp jariyagha jar saluda. Ol el astanasy  Minskde ótken baspasóz mәslihatynda «Resey Belarussiyany aldarqatyp baghuda» dep saldy. «Áuel deseniz, - deydi Lukashenko, - Belarussiya óndiretin tauarlardy Resey naryghyna jibermeu turaly búiryq ta bar».

 Belorussiya Kedendik odaqtan bas tartuy mýmkin be? Joq, әzirge Preziydent Lukashenko Kedendik odaqtan esh qauip-qater sezinbeytinin, qoryqpaytynyn da qadap aityp otyr.

- «Bizdi kelip Resey túnshyqtyryp tastaydy, bizding naryghymyzdy jaulap alady» dep biz qoryqpaymyz, - dedi ol baspasóz ókilderimen әngime barysynda.  Eger Kedendik odaq barlyq elderdegi ekonomikalyq odaqtardyng sharttary boyynsha júmys istese, tegi jaman bolmas edi. Ýsh memleket qúryp otyrghan Kedendik odaq ta ýlken kenistik   - 170 million halyq. Biraq taraptardyng eshqaysysynda tauarlardy shekteu, qoldan qamal jasau degen bolmauy kerek. Anyghyn aitqanda, Resey Belorussiyanyng Resey men Qazaqstan naryghynda júmys jasauyna Mәskeu qarsylyq etpeui tiiyis.

 «Al, qazir, - dep sózin naqtylay týsti ol, - Resey Belorus tauarlarynyng orys naryghyna ótuine kederge jasap baghuda».

2009 jyldary Kedendik odaqtyng qarsanynda Belorus pen Resey arasynda «Molochnaya voyna», yaghny «Sýt soghysy» degen «qaqtyghys» bolghan. Sol kezde Resey jaghynyng mamandary Kedendik odaqqa kirip ýlgermegen Belorussiyany orynsyz aiyptap, «belorustar ónidiretin sýt ónimderi standartqa say emes» degen sózdi kónirsitken. Álgi sóz qúlaghyna tiyisimen «Batika» aiqaygha basyp otyryp Kedendik odaqqa baylanysty resmy Minskning talabyn kýsheyte týsken edi. Astana bolsa, odaqtyng mýshesi bolugha asyqqan. Mine, eki-ýsh jyldyng jýzine tayady,  Qazaqstannyng kәsipkerleri ózderi iyelik ete bastaghan tól naryghynan airylyp qalyp jatqanyn zarlap aitumen jýr. Kedendik odaqqa deyin qazaq sharualarynyng qolynan «et, may jep» kelgen orystar qazir «qazaqtarda arnayy qasaphana joq», «malynan ausyl shyqty», «baqsha daqyldary ugha suarylghan» dep qazaqtan tipti auylsharuashylyghy ónimderin de satyp almay otyr. Ony aitasyz, "Roshenge" tiym salmaghan Qazaqstangha Resey qysym kórsetudi bastady. Endigi olar óz naryghyndaghy Qazaqstan ónimimen kýresude. "Qoyghan talapty oryndamasang ózinnen kór!" degen qoqan-loqysy bolar. Osydan keyin qaydaghy "teng dәrejeli odaq" turaly aitugha bolady?! Býgin Lukashenko erledi. Odaqtyng teng emes ekenin, Reseyding ýstemdigin betine basyp aitty. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5264