Qazaqstan qashanghy orystyng tilinde sóileydi?!
Ukraina biyligining minberine kóterilgen eki adamnyng biri mindetti týrde últjandy bolyp keletinin Kiyevke kóship kelgen ýsh aiymda anyq sezindim.
Men qazaqtildi tilshimin. Memlekettik til mәselesi, tilding qoldanu ayasyn keneytuge qatysty sharalar kesheni – basty nazarymda bolatyny aqiqat. Kiyevke kelgen alghashqy kýnnen-aq elding kinoóndiris salasy, әsirese, ukrain tiline qatysty Zang jobalary men biylikting memlekettik tilge degen qamqory meni erekshe tәnti etti. Jalpy, Ukrainanyng «Kino men mәdeniyet turaly» zany 1999 jyldan ýnemi reformagha úshyrap keledi. Alghashynda memleketting barlyq kinoteatry kez kelgen shetel ónimin kórermen nazaryna tek orys tilinde úsynyp kelgen. Bertin kele tilge qatysty sayasat týbirimen ózgerip, Ukraina Radasynda bolghan talay tóbelesting nәtiyjesinde kinoóndiris salasy ukrain tilinde sóileuge kóshti. 2007 jyldan bastap, kinogha qatysty Zangha ózgertuler men tolyqtyrular engizilip, әlemdik prokattaghy shetelding kez-kelgen kinosy ukrain tiline audarylyp, úsynyla bastady. Atap ótu kerek, memleketting orystildi shyghys jәne ontýstik aimaqtary múnday zangha qarsylyq tanytyp baqty, birdi-ekili sheruler de bolyp ótti, alayda biylik aitqanyn istetti, qazirgi kýni ukrainadan oryssha kino kórsetilmeydi.
Ukraina biyligining minberine kóterilgen eki adamnyng biri mindetti týrde últjandy bolyp keletinin Kiyevke kóship kelgen ýsh aiymda anyq sezindim.
Men qazaqtildi tilshimin. Memlekettik til mәselesi, tilding qoldanu ayasyn keneytuge qatysty sharalar kesheni – basty nazarymda bolatyny aqiqat. Kiyevke kelgen alghashqy kýnnen-aq elding kinoóndiris salasy, әsirese, ukrain tiline qatysty Zang jobalary men biylikting memlekettik tilge degen qamqory meni erekshe tәnti etti. Jalpy, Ukrainanyng «Kino men mәdeniyet turaly» zany 1999 jyldan ýnemi reformagha úshyrap keledi. Alghashynda memleketting barlyq kinoteatry kez kelgen shetel ónimin kórermen nazaryna tek orys tilinde úsynyp kelgen. Bertin kele tilge qatysty sayasat týbirimen ózgerip, Ukraina Radasynda bolghan talay tóbelesting nәtiyjesinde kinoóndiris salasy ukrain tilinde sóileuge kóshti. 2007 jyldan bastap, kinogha qatysty Zangha ózgertuler men tolyqtyrular engizilip, әlemdik prokattaghy shetelding kez-kelgen kinosy ukrain tiline audarylyp, úsynyla bastady. Atap ótu kerek, memleketting orystildi shyghys jәne ontýstik aimaqtary múnday zangha qarsylyq tanytyp baqty, birdi-ekili sheruler de bolyp ótti, alayda biylik aitqanyn istetti, qazirgi kýni ukrainadan oryssha kino kórsetilmeydi.
Material jazu barysynda qúrylghanyna 80 jyldan asqan, Kiyevtegi eng kóne «Jovteni» kinoteatrynyng diyrektory Ludmila Gordeladzemen súhbattastyq. Onyng aituynsha, qazirgi kýni eldegi barlyq shetel kinosy 100 payyz ukrain tiline audarylady.
– Biraq «jappay audarylsyn» degen zang joq. Memleket shetelding kinoónimin kinoteatrlarda ukrain tiline kórsetkeni ýshin jenildetilgen salyq týrin úsynady. Búl distribiutor men kinoteatr ýshin de óte útymdy әri tiyimdi jol, - deydi kinoteatr diyrektory.
Bastapqyda qarsylyq bolghan da shyghar, biraq keyin, mәdeniyet, salyq turaly zang ýnemi memlekettik tilge qoldau tanytqannan keyin filimdi ukrain tiline dublyajdau paydaly biznes kózine ainaldy. Búl bir jaghynan otansýishiktik ruh, ekinshiden dublyaj óte sapaly jasalghandyqtan, Ukraina akterlerining súranysqa ie bolyp, mәrtebesin ósirgen.
Atap ótu kerek, osyghan úqsas zang Qazaqstanda da bar. 2012 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstangha әkelinetin filimder audarylyp, dublyaj jasalyp, kórermenge qazaq tilinde úsynyluy tiyis edi. Alayda otandyq kinoprokat shetel ónimin qazaq tiline audarugha salghyrt qarap keletini ras, tipten eldegi kinoteatrlar qazaq tilindegi filimder ózin aqtamaydy degen jalghan pikir qalyptastyruda. Osyndayda, Bekbolat Tileuhansha: «Qazaqtyng qamyn jemegen, Nanyn da jemesin!» deuge dәti shydaytyn, aityp qana qoymay, tabandy týrde kýresip, isti birjaqty eter qayratker qashan shyghady eken dersin? Rasynda, últtyq namys, azamattyq qúqyq osylay taptala bere me? Mәlimetterge sensek, býgingi kýni kinogha barushylar sany 70 myngha juyq bolsa, aldaghy birneshe jyldyng ishinde ýsh esege ósip, 200 mynnan asady degen sarapshylardyng boljamy bar. Qazaqstandyq kino auditoriyasynyng 80 payyzyn 30 jasqa deyingi kórermender qúraydy eken. Býgingi jastardyng 75 payyzy qazaq tilinde sóileytinin eskersek, óli zandy tiriltu – memlekettik tilge qamqorlyq emey nemene? Memlekettik mýdde osynday qarapayym qadamnan kórinbey me?
Aytpaqshy, taghy bir bayqaghanym, ukrain jastarynyng arasynda memlekettik tilde sóileu sәnge ainalghan, óitkeni tilge súranys joghary. Metro, qyzmet kórsetu oryndary, qarjy qúrylymdary, mektep, joghary oqu ordalary tek ukrain tilinde. Endi6 mine, kinoteatry memlekettik tilde «sóiley» bastady. Aytpaqshy, shetel tilshisi retinde tirkelip, kóship kelgenime nebәri ýsh aidan endi assa da, kinogha baru ýshin, jalpy ózimdi qoghamnyng tolyqqandy mýshesi retinde sezinuim ýshin eriksiz ukrain tilin mengeruge bel budym.
...Al Qazaqstan qashanghy orystyn tilinde sóileydi?!
Taqyryp ózgertildi. Týpnúsqadaghy taqyryp: Ukraindyqtardan nege ýlgi almaymyz?
"Ayqyn" gazeti