«Qazaqstan-2030» - bayandy bastaudyng bas jospary boldy

Elimizding jetistigi týbinde dúrys qúrylghan strategiyalyq jospardyng baryna jәne onyng shartty týrde oryndaluyna baylanysty. Basshylar kýndelikti әreketterinde kóptegen úsaq jәne iri, belgili jәne jana, kýrdeli problemalarmen shúghyldanuda. Osy jaghdayda olar jenil jәne daghdylanghan joldarmen problemalardy sheshuge úmtylady.

Nәtiyjesinde tughan jaghdaylady retteu ýshin basshylar olardyng tәueldi bolugha mәjbýr bolady, ayaghynda daghdarysqa úshyraydy. Halyqaralyq tәjirbie boyynsha úzaq merzimdi strategiyalyq josparlau qoghamdy jәne memleketti әleumettik-ekonomikalyq problemalardy sheshuge tújyrymdalady.

Sonymen aghymda әreketterdi úzaq merzimdi strategiyalyq josparmen úshtastyruy kelesi mýmkindikterdi tughyzady:

—   strategiyalyq maqsatqa sәikestiligin baqylau;

—   jaghdaydyng jetegimen jýrmey, ony retteu;

—   kýndelikti әreketterdi manyzdy mәselelerdi sheshuge baghyttau.

Qazaqstannyng damu strategiyasyn 2030 jylgha deyin anyqtau kelesi jaghdaylarmen týsindiriledi:

«Qazaqstan-2030» - bayandy bastaudyng bas jospary boldy

Elimizding jetistigi týbinde dúrys qúrylghan strategiyalyq jospardyng baryna jәne onyng shartty týrde oryndaluyna baylanysty. Basshylar kýndelikti әreketterinde kóptegen úsaq jәne iri, belgili jәne jana, kýrdeli problemalarmen shúghyldanuda. Osy jaghdayda olar jenil jәne daghdylanghan joldarmen problemalardy sheshuge úmtylady.

Nәtiyjesinde tughan jaghdaylady retteu ýshin basshylar olardyng tәueldi bolugha mәjbýr bolady, ayaghynda daghdarysqa úshyraydy. Halyqaralyq tәjirbie boyynsha úzaq merzimdi strategiyalyq josparlau qoghamdy jәne memleketti әleumettik-ekonomikalyq problemalardy sheshuge tújyrymdalady.

Sonymen aghymda әreketterdi úzaq merzimdi strategiyalyq josparmen úshtastyruy kelesi mýmkindikterdi tughyzady:

—   strategiyalyq maqsatqa sәikestiligin baqylau;

—   jaghdaydyng jetegimen jýrmey, ony retteu;

—   kýndelikti әreketterdi manyzdy mәselelerdi sheshuge baghyttau.

Qazaqstannyng damu strategiyasyn 2030 jylgha deyin anyqtau kelesi jaghdaylarmen týsindiriledi:

Birinshiden, respublikalyq budjetke týsetin kiristing ýlken bólshegin múnaydan týsken tabystar qúraydy.al ghylymiy-tehnikalyq boljau boyynsha, 2030 jylgha deyin múnay jәne gazdy jalpylay basqa energiya kózderimen auystyru bayqalmaydy jәne múnaygha bagha túraqty bolady. Búl ekonomikalyq sayasatqa neghúrlym dәl qúrugha mýmkindik beredi;

Ekinshiden, otyz jyl bir úrpaqtyng ómirining әleumettik belsendi kezeni;

Ýshinshiden, demografiyalyq qúbylystar, jana kapitaldyng údayy damuy, damudyng industrialdyq-tehnikalyq kezenderi de eskerilgen. әlemdik tәjiriybe boyynsha elder atap aitqanda otyz jyl arasynda eleuli nәtiyjege jetedi.

Qazaqstannyng 2030 damu strategiyasy el ekonomikasyn qarqyndy ósiruge, halyqtyng әl-auqatyn kóteruge jәne Qazaqstannyng әlemdik ekonomikada jetekshi pozisiyagha ie boluyn kózdep jasalghan birden bir damu jospary desek te boldy.

Qazaqstannyng 2030 jylgha deyin damu strategiyasy kelesi strategiyalyq josparlar qúru jýiesine negizdeledi.

—   әr bes jylda anyqtalyp otyratyn 30 jyldyq úzaq merzimdi strategiyalyq jospar;

—   úzaq merzimdi jospardyng alghashqy kezenderin aiqyndau maqsatymen on jyldyq damu jospary;

—   memlekettik organdargha derekti jәne mindetti sipaty bar bes jyldyq strategiyalyq jospar;

—   1998 jyldan bastap ministrlikterding jәne mekemelerding júmystarynyng jyldyq strategiyalyq jospary.

Sonymen, damu strategiyasy tórt kezeng boyynsha iske asyrylatyn — baghdarlama qújaty:

I. 1998-2000 j.j. — Alghashqy, (nóldik) kezen. Búl kezende aralyq maqsattargha jetu ýshin jәne strategiyalyq oryndaluyn tekseru arqyly túraqsyzdyq damu satysynan, túraqty damu satysyna kóshu jýzege asyrylady. Mysaly, jekeshelendiru ayaqtau 1998 jylydyng ortasyn, qarjy sektoryn reformalau — 1998 jyly, tólem daghdarysyn jong, auyl kәsiporyndaryn reformalau — 2000 jyldan bastap jýjege asyryldy. Osy kezende eksporttyq múnay qúbyrlary iske qosylady.

II. 2001-2010 j.j. Bes jyldyq jәne on jyldyq strategiyalyq josparlargha negizdelgen birinshi kezen. Búl kezenning mindetteri: jedel әleumettik (kedeylik, júmyssyzdyq) mәselelerdi sheshu; enbek — qarjy syiymdy óndiristi damytu; infraqúrylymdy damytu jabdyqtaryn iske qosu, t.b. Ekinshi jәne ýshnishi: ekporttyq qúbyrlardy iske qosu,  ekonomikalyq ósudi jedeldetu,  qolaysyz demografiyalyq jaghdaylardy joy, qoghamda orta topty qalyptastyru úsynylady.

III. 2011-2020 j.j.  Ekinshi kezeng tehnologiyalyq óndiriske kóshumen, adamdardyng damuyna intensivti investisiya júmsaumen, infraqúrylymdy jetildirumen baylanysty. Osy sharalardyng arqasynda kelesi jetistikter kózdelip otyr:

—   intensivti ekonomikalyq ósu;

—   quatty jalpy aghartu potensialdy qúru;

—   demografiyalyq sayasatty belsendiru;

—   infraqúrylymdy janartu;

—   ekologiyalyq problemalargha erekshe kónil bólu.

IV. 2021-2030 j.j. Ýshinshi kezeng ghylym jetistikterin keninen paydalanatyn óndiristerge jalpylay kóshudi jәne ekologiyalyq taza jan-jaqty óndiris kәsiporyndaryna bet búru, qazaqstannyng eksportqa shygharatyn ónimderining týrlerin kóbeytudi kózdeydi. Búl kezende aldynghy qatardaghy әskery kýsh qalyptasady.

Sondyqtan, elimizding úzaq merzimdi damu maqsaty tәuelsiz órkendegen jәne sayasy túraqty Qazaqstandy qalyptastyru.  Osymen qatar últtyq birlestikti, әleumettik әdilettikti saqtay otyryp, barlyq halyqtyng ekonomikalyq әu-auqatyn kóteru.

Strategiyanyng negizgi ekonomikalyq maqsaty — elimizding halyq sharuashylyq qúrylymyn jaysyz ekologiyalyq jaghdayda birynghay shiyki zattar óndiruden, ekologiyalyq taza agrarlyq-industrialdyq elderding qataryna qosu.

Elimizding 2030 jylgha deyin damu strategiyasy Qazaqstan Preziydentining qoyylghan maqsattargha jetkizetin kelesidey jeti úzaq merzimdi basymdyqty iske asyru qajettigin atap kórsetti. Ol basymdyqtar tómendegidey jikteledi:

1. ÚLTTYQ QAUIPSIZDIK.  Aumaqtyq tútastyghyn tolyq saqtay otyryp, qazaqstannyng tәuelsiz egemen memleket retinde damuyn qamtamasyz etu.
2. IShKI SAYaSY TÚRAQTYLYQ PEN QOGhAMNYNG TOPTASUY. Qazaqstangha býgin jәne aldaghy ondaghan jyldar ishinde últtyq strategiyany jýzege asyrugha mýmkindik beretin ishki sayasy túraqtylyq pen últtyq birtútastyqty saqtap, nyghayta beru.
3. Shetel investisiyalary men ishki jinaqtalymdardyng dengeyi joghary ashyq naryqtyq ekonomikagha negizdelgen  EKONOMIKALYQ ÓSU.  Ekonomikalyq órleuding naqtyly, túrlauly jәne barghan sayyn arta týsetin qarqynyna qol jetkizu.
4. QAZAQSTAN AZAMATTARYNYNG DENSAULYGhY, BILIMI MEN ÁL-AUQATY. Barlyq qazaqstandyqtardyng ómir sýru jaghdaylaryn, densaulyghyn, bilimi menmýmkindikterin údayy jaqsartu, ekologiyalyq ortany jaqsartu.
5. ENERGETIKA RESURSTARY. Múnay men gaz óndirudi jәne eksporttaudy qalypty ekonomikalyq órleu men halyqtyng túrmysyn jaqsartugha jәrdemdesetin tabys alu maqsatynda jedel arttyru jolymen Qazaqstannyng energetikalyq resurstaryn tiyimdi paydalanu.
6. INFRAQÚRYLYM, ÁSIRESE KÓLIK JÁNE BAYLANYS. Osy shekteuli sektorlardy últtyq qauipsizdikti nyghaytugha, sayasy túraqtylyq pen ekonomikalyq órleuge jәrdemdesetin etip damytu.
7. KÁSIBY MEMLEKET. Isinde adal әri bizding maqsattarymyzgha qol jetkizude halyqtyq ókilderi bolugha qabiletti. Qazaqstannyng memlekettik qyzmetshilerining yqpaldy jәne osy zamanghy korpusyn jasaqtau.

Osy úzaq merzimdi basymdyqtardyng әrqaysysy ýshin bir jyldyq, ýsh, al keyinnen bes jyldyq josparlarda belgilengennaqty is-qimyldargha kýsh-jigerdi júmyldyra otyryp, osy strategiyany taldau jasaugha jәne ony dәiekti týrde iske asrugha tiyispiz.

Osy úzaq merzimdi basymdyqtar memleket pen azamattardyng kýsh-jigerin júmyldyru ýshin qyzmet etuge, elimizding budjeti men kadr sayasatyn qalyptastyru kezinde ólshemder negizine alynugha tiyis.

Strategiya ekonomikalyq jaghynan qaraghandyqtan terenirek ýshinshi, tórtinshi, besinshi, altynshy basymdyqtargha kelesi bólimderde basa nazar audaramyz.

Abai.kz