Órken DARHAN. Ertemen mingen esekting keshke qayda aparatynyn bilmeysing
Buy búrqyraghan búl janalyghymyzben Ignobeli syilyghynyng iyegeri atansaq ta bolar edi. Toqyldaqtyng basy nege auyrmaydy, ózin-ózi óltiruge kantry sazynyng kesiri bar ma degen siyaqty mәseleler qasynda әlgi mәtelimiz qisyndy estiledi. Ári búl Qayyrbek Sýleymenovtyng auzynan tastamaytyn sýiikti mәteli edi. Sóitken Qayyrbek Shoshanúly Elbasy jarlyghymen Preziydent kómekshisi - Qauipsizdik kenesining hatshysy atty qúziretti ornyn bosatty. Auys-týiisting sebebin onyng QR Ardagerler kenesine tóragha bop baruymen týsindirdi. Osylaysha, jiyrma jyldan beri preziydent komandasynda jýrgen súr kardinaldyng biri Sýleymenov kólenkege ketti... Biylghy jyldyng 12 mamyrynda alpysqa tolghan aghamyz Sibirde, Novosibirsk qalasynda tughan. Tәjiriybeli zanger. Jay tergeushilikten júmys jolyn bastaghan Qayyrbek Shoshanúly basqa qyzmetterdi bylay qoyghanda, eki mәrte - Ishki ister ministri, eki mәrte - QR IIM ishki әskerining qolbasshysy boldy. Preziydent kómekshisi qyzmetine Qayyrbekting keluin sayasattanushylar Ontýstik Qapqazdaghy beskýndik soghysqa baylanysty geosayasy jaghdaydyng ózgeruimen baylanystyrghan-dy. Al oppozisiyadaghy aghayyn onyng Rahat Áliyevpen it pen mysyqtay arazdyghyn eske salyp, sol arqyly jana qyzmetinde «qashqyndy ústau men onyng sybaylastarynan qútylu» degen missiyagha kirisedi desti. Qazir... búl eki mindetting qaysysynyng ýdesinen shyqqanyn saraptau qiyn.
Buy búrqyraghan búl janalyghymyzben Ignobeli syilyghynyng iyegeri atansaq ta bolar edi. Toqyldaqtyng basy nege auyrmaydy, ózin-ózi óltiruge kantry sazynyng kesiri bar ma degen siyaqty mәseleler qasynda әlgi mәtelimiz qisyndy estiledi. Ári búl Qayyrbek Sýleymenovtyng auzynan tastamaytyn sýiikti mәteli edi. Sóitken Qayyrbek Shoshanúly Elbasy jarlyghymen Preziydent kómekshisi - Qauipsizdik kenesining hatshysy atty qúziretti ornyn bosatty. Auys-týiisting sebebin onyng QR Ardagerler kenesine tóragha bop baruymen týsindirdi. Osylaysha, jiyrma jyldan beri preziydent komandasynda jýrgen súr kardinaldyng biri Sýleymenov kólenkege ketti... Biylghy jyldyng 12 mamyrynda alpysqa tolghan aghamyz Sibirde, Novosibirsk qalasynda tughan. Tәjiriybeli zanger. Jay tergeushilikten júmys jolyn bastaghan Qayyrbek Shoshanúly basqa qyzmetterdi bylay qoyghanda, eki mәrte - Ishki ister ministri, eki mәrte - QR IIM ishki әskerining qolbasshysy boldy. Preziydent kómekshisi qyzmetine Qayyrbekting keluin sayasattanushylar Ontýstik Qapqazdaghy beskýndik soghysqa baylanysty geosayasy jaghdaydyng ózgeruimen baylanystyrghan-dy. Al oppozisiyadaghy aghayyn onyng Rahat Áliyevpen it pen mysyqtay arazdyghyn eske salyp, sol arqyly jana qyzmetinde «qashqyndy ústau men onyng sybaylastarynan qútylu» degen missiyagha kirisedi desti. Qazir... búl eki mindetting qaysysynyng ýdesinen shyqqanyn saraptau qiyn. Mýmkin, Álnúr Músaevtyng synaptay búzylyp, «Rahatty» satyp jiberuin, Avstriya biyligining aldynda kishkene bolsyn, Áliyev sýikimdiligining kete bastauyn - Sýleymenovtyng kórinbeytin tirligine sanaugha bolar. Bir anyghy, Sýleymenov bedelin salyp bolsyn, osy kezge deyin bir-birimen bәsekeles bolyp kelgen kýshtik qúrylymdardyng júmysyn ýilestiruge júmys jasady. Eresen demesek te, eskeruge túrady. Búnyng bir janama әserin songhy kezderi bet-jýzine qaramay, tiyn jasyrghandy da, týie jútqandy da týrmege toghytyp jatqan Bas prokuratura, ÚQK men Qarjy polisiyasynyng qyzmetinen kóruge bolady. Áriyne, búnyng bәri Elbasy bergen kart-blanshpen jýzege asyp jatqany da jasyryn emes. Áytse de, Qayyrbek qansha qaharyna salsa da, biylik pen oppozisiyany bir ymyragha keltire almady. Konsensus, kelisimge kelgende Sýleymenovtyng silesi qatty. Amaly ne, oppozisiyany óz oiynyna oinatugha әkkisi jetinkiremedi. Mysyq andysymen mәmilege kelmedi dep syn aitugha auzyng barmaydy, sebebi, Sýleymenov - bastan-ayaq qara kýsh, shalt qimyl iyesi. Degenmen, «úly dýrmek» - preziydent saylauynyng uaqyty syrghyp keledi...
Osydan da, Sýleymenovten bosaghan oryntaq Tәjinge búiyrdy. Maqtauyn asyrghanymyz emes, biraq Marat Múhanbetqazyúly - preziydent komandasynda tanylghan pragmatiyk. Ol - strateg. Ol - iydeolog. «Qazaqstan -2030» da, Euraziyalyq qauymdastyq iydeyalary da Tәjin degen sayasy tehnologtyng ónimderi. Ayta keterligi, Marat Tәjin QR Preziydentining kómekshisi - Qauipsizdik kenesining hatshysy qyzmetine osymen tórtinshi ret taghayyndaldy. Ýsh mýmkindik berilgende de, ýdesinen shygha bilgen. Aytalyq, 1999-2001 jyldary Ákejannyng әleginen keyingi tolqyghan kónil-kýidi týzuleu, 2002 jyly «jas týrkilerdin» sayasy vertikaligha bergen sabaghyna toytarys beru, al 2006 jyly Altynbek Sәrsenbaev óliminen song tughan sayasy daghdarystyng saldaryn jipsitu sekildi mindetterdi moynyna aldy. Tórtinshi ret... shturvalidy qolyna alghan Tәjinning búl jolghy tapsyrmasynyng jýgi auyr, jauapkershiligi mol. Birinshiden, ol songhy kezderi baspasóz betterinen týspegen «qarjylyq klandar, elitalyq әuletter arasyndaghy biylikbólis, menshiktalas» taqyrybyn retteude tyng strategiya, jana tetik tabuy tiyis. Ekinshiden, daghdarysqa baylanysty әlsirep qalghan biylikting iydeologiyalyq bazasyn kýsheytip, halyqtyng elektoraldyq senimine stimul beru, sol arqyly aldaghy saylaugha dayyndau bolsa kerek. Olay bolsa, Tәjinning osy joly da tartynyp qalmasy anyq.
Aytpaqshy, Elbasymyzdyng taghy bir jarlyghymen Qanat Saudabaev QR Syrtqy ister ministri bolyp taghayyndaldy. Eskere keterligi, búl azamat ótpeli kezenning ótkelegi qinap túrghan 1994 jyly osy lauazymda bolghan-dy. Bar-joghy alty ay ministr bolghanynda NATO-men aradaghy eng iri kelisim - «Beybitshilik ýshin әriptestik» baghdarlamagha qosyludy rәsimdep este qalyp edi. Endi, EQYÚ sekildi úiym arqyly Europagha tórelik aitudyng sәti tughanda búl qyzmetine qayta oraldy. Áriyne, Tәjinning basshylyghy túsynda SIM búryn-sondy bolmaghan jetistikke jetti. Bastysy - Bastiliya (EQYÚ) alyndy, al memleketshil túlgha Saudabaev isi jolgha qoyylghan qyzmetti jenilimen alyp jýre alady.
«Abay-inform