Dabyl úrsyn jýregim, dabyl úrsyn,

Joq izdegen jigitti bәri bilsin.

Kóshpeli altyn sekildi kóz aldymda,

Qara týnde joghaltqan Jaryghymsyn...

                                                                         Qayrat Álimbek.

Dabyl úrsyn jýregim, dabyl úrsyn,

Joq izdegen jigitti bәri bilsin.

Kóshpeli altyn sekildi kóz aldymda,

Qara týnde joghaltqan Jaryghymsyn...

                                                                         Qayrat Álimbek.

 «Sening jarqyn beyneng jýregimizde mәngilik saqtalady...» – deymiz qaraly jiyndarda kýnirenip túryp. Búl sóz tipti jii aitylatyndyqtan bayybyna barmay, qalypty qabylday salatyn kezderimiz de az emes. Qayrattyng qazasyna barghanda da solay dedik. Biraq búl joly osy sózding shynayylyghyna eshkim shek keltirmegen. Sebebi, Qayrat Álimbek ózining eshkimge úqsamaytyn bólek jaratylysymen janyna bir sәt jolaghan jandardyng jýreginde mәngilik óshpeytin iz qaldyrar edi. «Jaratushygha da jaqsy adamdar kerek» – dep jatady júrt. Osy sóz Qayratqa qaratyp aitylghan siyaqty kórinedi. Óitkeni, ainalasyna shuaghyn shashyp, alys-jaqyngha qol úshyn beruge qúlshynyp jýretin ol azghana ghúmyrynda barynsha jaqsylyq jasaugha asyqqan eken-au.

Zymyrap ótip jatqan uaqyt-ay desenshi. Bәri de kýni keshe siyaqty edi. Qayratpen túnghysh ret Aqsu audanynda jylma-jyl ótip túratyn «Iliyastyng izbasarlary» atty jyr mýshayrasynda úshyrasqanbyz. Qaratal audanynan kelgen jas aqyn órnekti ólenderimen oza shauyp, jýldegerler qatarynan kóringeni esimde. Aragha uaqyt salyp QazMU – dyng qalashyghynda qayta jolyqtyq. Bórilitóbe audandyq gazetinde birge qyzmet jasap, jurnalistik jolyma baghdar bergen aqyn Jomart IYgiman ekinshi ret tanystyrghan. Áskery boryshymdy ótep kelgennen keyin oqugha týsken men ýshin Qayrat tәjiriybeli, ýlken kórindi. Adam balasyna qylday qiyanaty joq, aqjarma jýrekti aqynmen aramyzdaghy alghausyz dostyq alghashqy sәtten bastaldy dep topshylaymyn. Olay deytinim, sol bir ózara syilasym men bir-birimizge degen qúrmetke bir sәt kólenke týsken emes.

Jalpy, aqyndyqty Allanyng adamgha bergen syiy dep jatady. Olar bylayghy júrttyng nazaryna ilige bermeytin, kózine shalynbaytyn jaylardy kónil terezesimen angharyp, tylsym týisigi arqyly sezinedi deytinder de bar. Ol jaghyn anyqtap aita almaspyn, alayda aqyndargha  darhan jýrek pen daladay kónil tiyesili ekenine kýmәnim joq. Qayratqa osy qasiyet erekshe mol daryghan edi. Álginde aitqanday, ol sol student kezining ózinde bәrine qamqor bolyp, ýnemi bireulerding mәselesine kómektesu ýshin alashapqyn bolyp jýretin. Ondayda óz sharuasyn da jiyp tastaudan tayynbaydy. Adamdargha osynshama inkәr kónilmen, ystyq yqylaspen qaraytyn ekinshi bir jandy kezdestirdim dep aita almaymyn. Jasy kishi bolsa da jogharghy kurstyng studenti retinde meni de qamqorlyghyna alyp qoyady. Aqyn-jazushylarmen kezdesuler úiymdastyrghanda óleng oqityndardyng tizimine iliktirip, «jas perilerdin»  janyna qosudy da úmytpaydy. Ondayda: « Sening jasyng ýlken bolsa, mening jolym ýlken» – deytin әzildep.

Bir joly maghan kelip: « Toqtasyn Sýgirbekov degen aqyn aghamyz  sessiyagha kelip jatyr. Seni syrttay tanystyryp qoyghanmyn, jýr baryp jolyghayyq» – degen. Toqanmen tanystyq. Taldyqorghanda oblystyq radioda komentator bolyp qyzmet jasaydy eken. Naghyz serilerding qanday bolatynyn kórgenim osy. Birer kýn ghana joldas bolugha jaradyq. Alayda sol kýnnen bastap agha-inidey aralasyp ketkenimiz anyq. Qayrattyng ózi tanyghan jaqsylarmen ózgeler de juys jýrse degen izgi niyetine ómir boyy tәnti bolyp óttim desem, artyq aitqandyq bola qoymas.

Qayratpen birge jurnalistika fakulitetinde kileng myqtylar oqydy. Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasynyng korrespondent mýshesi, filologiya ghylymdarynyng doktory, profesor, Qazaq ensiklopediyasynyng diyrektory Bauyrjan Jaqyp,  «Baqty» kedeni bastyghynyng orynbasary, keden polkovniygi Beken Núrahmetov, Qazaqstannyng Qyrghyz respublikasyndaghy tótenshe jәne ókiletti elshisi Beybit Isabaev,  «Bilim» telearnasynyng bas redaktory Ayazby Beysenqúlov, L.N. Gumiylev atyndaghy Evraziya uniyversiytetining baspasóz ortalyghynyng jetekshisi Kenje Júmaghúlov, QR Qorghanys ministrligining baspasóz hatshysy Jýnis Omarov, jazushy – satirik Bazarbek Týkibaev, qalamy qarymdy jurnalister Múratbek Ospanov, Tórehan Daniyarlar bolashaqta elge tanymal azamattar bolaryn sol kezding ózinde-aq anghartyp tastaghan. Olarmen qatar Bauyrjan Omarov, Sbetqaly Núrjan, Bauyrjan Ýsenov, Aysúlu Rýstemovalar óleng ólkesindegi ózindik qoltanbasymen qalyptasyp kele jatty. Býginderi olar eldik múratty ústanghan azamattar ekenin dәleldep ýlgergen. Mine, Qayrattyng da jýrek lýpili osylarmen qatar soghyp, bar qazaqtyng balasyn qúshaghyna alghysy kelip jýrushi edi-au.

Qayrat jaratylysynan aqyn bolatyn.Jәne ol ólendi eshkimge úqsamaytyn ózindik mәnermen jazatyn.Úiqastyng da kýrdelisine úmtylyp, qiyspaytyn sózderdi qiynnan әkelip qiilastrghanda eriksiz sýisinesin. Bir joly  «Sýiem seni» degen sózding týrli tilde qalay aitylatynyn jinap alyp:

Basqa jangha ózindi qayda qii,

Bastalady sen  ketsen, Aida, kýi.

Angliyagha assang da jetip baram,

Ay lya viu!– dep sosyn,– Ay lya viu!

Sýigenine jaqsy ghoy ýnilu tóne,

Sýiiktinnen jaman ghoy týnilu tegi.

Rossiyagha barsang da jetip baram,

Lublu tebya,– dep sosyn,–Lublu tebya!

Sózimenen sepse de súhit duhiy,

Óleng degen men ýshin – mýhit qút ýi.

Arabiyagha barsang da ansap jetem,

Uhiyb– bukiy!– dep sosyn,– Uhib – bukiy!

Úsyndym dep aitpaymyn syy enseli,

Shetsiz – sheksiz kónilding kýy ólshemi.

Jýrseng daghy qazaqtyng qay jerinde,

Sýiem seni!– dep ótem, – Sýiem seni!–

dep óleng shygharghany bar. Búl óleng kópke deyin qatarlastarymyzdyng arasynda әzilge arqau bolyp jýrdi. Nemese  «JenPY – ding jataqhanasy» degen óleni de kópshilikting auzynda jýrgeni esimde.

...Kózinnen úshyp kýlki ótti,

Búldyryq qústyng tobynday.

Jýregim sol sәt býlk etti,

Gol kirgen qaqpa torynday...

...Adyra qalghan armannan,

Oylarym mening bar týier.

Qaqpashy emes aldanghan,

Bolayyn jaqsy jankýier! –

degen joldar eriksiz ezu tartqyzydy emes pe. Qystyng kýni de malaqay kiymey jýretin keng mandayyndaghy monshaq terlerdi alaqanynyng syrtymen sypyryp tastap, shabyttana óleng oqityn Qayrattyng túlghasy әli kýnge deyin kóz aldyma keledi de túrady.

Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyna auysqannan keyin biz kóp úzamay jana ortalyqqa qonys audardyq. Taldyqalagha kóshpey, Almatyda qalghandardyng biri Qayrat bolatyn. Ýi-kýii jayly, jaghdayy dúrystau bolghannan keyin qozghalmaghan shyghar dep topshyladyq. Ózi sudaghy balyqtay sezinetin әdeby ortany qimauy da mýmkin edi. Qalay desek te Qayrat jyly ornyn suytqan joq. Onysy biz ýshin de teris bolghan joq. Almatygha anda-sanda kelgende aldymyzdan jarqyrap Qayrat shyghatyn. Sýiekke singen әdet qala ma, sharualarymyzgha qolghabys jasap, Jazushylar odaghyna aparyp ondaghy aghalarmen tanystyratyn. Ólenderimizdi gazet-jurnaldargha ótkizip, jaryq kóruin qadaghalap jýretin de ózi.

Jurnalistik qabilet-qarymy myqty Qayrat maqala, ocherk  jazudyng da sheberi-túghyn. Qalam ústap, qaghazgha shúqshiyp otyrghanyn da kórmeysin. Qolyndaghy bir japyraq qaghazgha qarap qoyyp, ýlken surettemeler men jauapty maqalalardy birden mashinistka qyzdargha oqyp túrghany. Shabyttyng shaujayyna jarmasqanda  sóilemder týidek-týidegimen tógiletin. Ony ózi: «Maghan maqalany «diktovkamen» jazudy Qaratal audandyq gazetinde istep jýrgende Ordash Kendirbaev pen Ámire Árinder ýiretti!»– dep maqtana aitatyn. Shyn mәninde Qayrattyng auyzba-auyz aitqan maqalalary sәtti shyghatynyna talay kuә boldyq. Bәlkim ózine-ózi sengendikten bolar, ol bir jerde kóp túraqtap júmys istemedi. Almatydaghy janadan ashylghan barlyq basylymdarda birinshi bolyp Qayrat enbek etetin. Júmysyn jolgha qoyyp, taralymy kóbeygen sәtte basqa júmysqa auysqanyn estiytinbiz.

 Úly Otan soghysynan keyingi kezende qazaq qoghamyna  araq degen dýnie dendey endi. Búl aqyndardy da ainalyp ketpegeni belgili, tipti sýiikti shәrbatyna ainaldy dese bolghanday. Syrahanalarda túryp óleng oqu dәstýri qalyptasqan. Biz de osyghan biraz eliktedik. Qayrat osy әdetten óz yqtiyarymen bas tartqandardyng biri. Imandylyqqa bet búryp, adamdargha jasar jaqsylyghyn jandandyra týsken.

Osynday kýnderding birinde men taghy bir Almatygha keldim. Habarlasyp edim, dereu ýige jet dep ótindi. Shabyt ýstinde eken. Ekeuimiz týn jarymyna deyin súhbattasyp otyrghanymyz esimde. Ertenine sharualarymmen jýrmek bolyp edim, qoyar da qoymay Qazaq radiosyna alyp keldi. Birden arnanyng preziydenti Núrlan Ónerbaevtyng bólmesine jetelegen. Sәlem-syilasymy dúrys boluy kerek, ony ózimsinip, meni tanystyryp jatyr:   «Búl Quat Qayranbaev degen aqyn. Sazgerligi men әnshiligi de bar. Ózi kelip túrghanda dauysyn jazyp almasandar, erteng ókinip qalularyng mýmkin...» – deydi ekpindetip. Qosyp maqtap jibergenine qysylyp túrghan meni qaperine alatyn emes. Basshy birden ynghay tanyta qomady bilem, Qayrat dauysyna salmaq qosyp: «Quattyng tiri dauysyn jazyp alsyn dep jolynan qaldyryp alyp keldim. Endi Qazaq radiosy kerek etpese orys radiosyna baruymyz kerek pe?» –demesi bar ma. Núrekeng orybasaryn shaqyryp, ýsh-tórt baghdarlamagha jazyp aludy tapsyrghan. Keyinnen olardy radiodan estip, Qayratqa alghysymdy jaudyrghanmyn.

Búl oqighany men jaydan-jay eske alyp otyrghan joqpyn. Sebebi búl mening Qayratty songhy kóruim eken. Kóp úzamay ol jol apatynan kóz júmdy. Ómirden baz keshe qoyatyn jan emes edi. Shygharmashylyq jospary da kóp bolatyn. Ómirge degen qúshtarlyghy da erekshe-túghyn. Mening jandy dauysymdy úrpaqtargha qaldyrudy oilap jýrgende Qayrat ózining ghúmyry kelte ýziletinin oilamaghan da bolar. Bir tәubә deytinimiz, artynda jary Quanysh pen balalary qaldy. Qayrattyng jarqyn beynesin jadynda mәngi saqtaytyn qalyng júrty qaldy. Talay jýrekterde poeziya shoghyn tútatatyn otty jyrlary jasauda. Endeshe Qayrat Álimbek ólgen joq, ol әli de bizben birge, aramyzda, jýregimizde, miymyzda ómir sýrude!

Quat Qayranbaev,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn.