Ongha tolmaghan qúrttay balasyna telegey teniz aqyl aityp otyratyndar da bar. Búrynghy danyshpandardyng qaysysyn alsaq ta «Balagha aqyl aitpa, kórset» dep ketipti. Balasy jaman әdetter júqtyryp, qazaqsha aitqanda «búzylsa» ata-ana airan-asyr bolady. Balanyz ózgerse, yaghny «búzylsa», oghan kóbirek uaqyt bóliniz. Otbasynda araq-sharap, boghauyz, úrlyq, bylapyt әngime bolyp jatatyn ýiding balasy búghan mindetti týrde bir soghady. Kóbinese jasyryn týrde. Eseye kele ashyqqa keteri sózsiz. Qazaq balasy kóbine jaqsy-jaman istegen isin ata-anasynan jasyrugha tyrysady. Sebebi, úshan-teniz, úlan-ghayyr «aqyl estuden qajyghan, sondyqtan «ash qúlaqtan, tynysh qúlaq». Tolyp jatqan jóndi-jónsiz syn, eskertpe, tiym salu, «tegin aqyl» balany qanday nәrseni bolsyn jasyrugha, bilinip qalsa aqtalu ýshin ótirik aitugha iytermeleydi. Al, ótirik aityp aqtalu kóp úzamay әdetke ainalady. Bala shyndyqty aitar-aq edi, berisi on, arysy otyz jylgha ketetin ata-ana tarapynan «Sen bayaghyda bilesing be?» dep bastalatyn qiqudy qaytedi? Álsin-әlsin soghyp túratyn osy bir «otbasylyq dauyldan» zәre qúty qashqan bala jalghan aqtaludy odan әri jalghastyra beredi. Qazymyrlyq – jaman әdetti odan әri jetildiredi, damytady, qalyptas­tyrady. Tiym salu demekshi, bizding qazaq tiym saludan birinshi oryn alatyn bolsa kerek. Mәselen, qolyndy kóterme, aiqastyrma, qaltana salma, jelkendi tartpa, múrnyndy shúqyma, jaghyndy tayanba, tizendi tartpa, bosaghany kerme, erbendetpe, qolyndy taraqtama, t.b. búl tek qol turaly tiym salulardyng bir bólshegi ghana. Osy aitylghandar­dy jasasan, jauap bireu – «jaman bolady!». Qazaqtyng «Jaman boladysyn!» tizip jazsa jeke kitap bolar edi, shirkin! Qazaq tiym salyp jýrgen osy bir dertterdi kýndelikti qoldanyp jýrgen ózge últtar nege «jaman bolyp» qyrylyp qalmay jýr?
Qazaqy tәrbiyedegi eng bir keseldi jayt, balany ózindey jasaugha tyrysushylyq. Bir ghana mysal, balagha kiyim alghanda ata-ana ózine týsi, týri únaytyn kiyimdi tandaydy. Balagha únaydy-únamaydy onda júmys joq. Búl endi, astam­shy­lyq­tan tughan. Tipti, solay bolsa nege Shoqannyng ataghy әkesi Shynghystan, Abaydyng ataghy Qúnanbaydan joghary? Balanyz nege sizge únaytynday kiyinip, sizge únaytynday sóilep, sizge únaytyn qylyq kórsetip, siz siyaqty oilap, sizge únaytynday maqúldap otyrugha tiyisti. Oibay-au, ol qansha jerden sizding balanyz bolghanymen, jeke túlgha ghoy. Balanyng týr-әlpeti, minezi, talghamy ata-anagha úqsamauy da mýmkin. Siz kókten týsken joqsyz ghoy. Sizding aldynyzda myndaghan ata-babanyz bolghan. Jәne naghashy júrt degen taghy bar. Eger balanyz ainymaghan ózinizdey bolsyn dep tәrbiyeleseniz, onda balanyzdan bir qadam alystadym dep týsininiz. Kópshilik ata-anagha oinamaytyn, kýlmeytin, sóilemeytin, jýgirmeytin, ýidi shashpaytyn, ýstin bylghamaytyn bala kerek. Mening bir dosym biydi qúbyjyq kóretin otbasynda óstim deydi. Sol beysharanyng biylep jatqan el kórse ýreyi úshyp, ózinen-ózi quystanyp, júrt bir әdepsiz nәrse jasap jatqanday qobaljityny bar. Búl endi biydi únatpaytyn ata-ananyng úrpaghyna qaldyrghan «psihologiyalyq múrasy».
Balanyz bir nәrseni býldirse, onyng qyryq jyl qúlaq etin jeuding keregi joq siyaqty, jyrtylghan kostum, synghan qalam, joghalghan kitap túrmaq, sizding ózinizding búl dýniyede qansha túrarynyz belgisiz. Jәne býlingen nәrseni qaytyp ornyna keltiretindey sizde siqyrly tayaqsha joq qoy. Taghy bir әdetimiz balany qayramaq bolyp, «Senen týk shyqpaydy» deytin últtyq tәrbiye. Dәl osy sәtte balanyzdy qayrap, ótkirlep otyrghan joqsyz, múqaltyp, jasytyp otyrsyz. «Elding balasyn qarashynyn» da jayy osynday. Balany aidaladaghy bireuding balasyna óshiktirgenshe, óziniz sol eldey bolghanynyz dúrys shyghar. «Balagha myng ret aitqansha, kórsetip ýlgi qylu kerek» depti barlyq úly pedagogtar. Búlay jasamaghan otbasynda «Myna bala kimge tartyp, osynday boldy?» degen kópke mәshhýr dau-janjal tuyndap-aq jatady. Onyng ýstine siz ýlgi qylyp otyrghan elding balasynyng sizding balanyzdan qabilet-qarymy, tanym-talghamy, densaulyghy, tәrbiyesi, kórgeni men týigeni joghary boluy mýmkin.
Qysqasyn aitqanda, balanyz sizden jiyrma bes, tipti otyz, qyryq jas kishi ekenin úmytpaghanynyz jón. Siz de dәl osy qalypta ómirge kele qalghan joqsyz. Balanyz sizden joq degende jiyrma jas kishi.
Erbol BEKBOLATOV.
Taldyqorghan qalasy.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti