Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3544 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2009 saghat 07:10

Talasbek ÁSEMQÚLOV. AShTYQ JÁNE SOGhYS (jalghasy)

QAZAQ SANASYNDAGhY PALIMPSEST

Adam sanasy palimpsestting bir týri bolyp sanalady. Palimpsest degenimiz týrli teksterding nemese suretterding bir-birining ýstinen qabattasyp týsui. Adamzattyng tarihy taghdyr barysynda keshken qorlyghy, kiriptarlyghy, býkil auyrtpashylyghy belgili bir reflekster týrinde sanada bekip qalady. Uaqyt óte búl negativtik reflekster odan ary týpsanagha tanbalanyp, sanadan tys reaksiyalargha ainalady. Sananyng mertigui saldarynan payda bolghan psihikalyq berish eshqashan óshpeydi, úrpaq sanasynda mәngi-baqy túra beredi.

Dala menen Qytaydyng arasyndaghy kýres Qytaydyng jenisimen, ghúndardyng Evropagha qonys audaruymen ayaqtaldy. Osy jenilisten bolghan ruhany mertigu býtingi qazaq sanasynda әli kýnge deyin bar. Kóshpendining týpsanasynda Qytay mәdeniyetinen iymenu daghdysy qalyptasty. Osydan keyingi Shynghys hannyng jenisteri, týrik qaghanatynyng qalypqa kelui, búrynghy danqqa jetu men Qytaydy baghyndyru, bәribir kóshpendining janynyng terenindegi búl ýreydi joya almady: kóshpendi ýshin Qytay júmbaq, búlynghyr jәne qaterli, qandy ólke bolyp qaldy. Týrik qaghandarynyng biri «Tabghashtardan alys qonyp, elu jylda bir ret oisyratyp shauyp otyru kerek» dep tasqa beker jazbasa kerek.

QAZAQ SANASYNDAGhY PALIMPSEST

Adam sanasy palimpsestting bir týri bolyp sanalady. Palimpsest degenimiz týrli teksterding nemese suretterding bir-birining ýstinen qabattasyp týsui. Adamzattyng tarihy taghdyr barysynda keshken qorlyghy, kiriptarlyghy, býkil auyrtpashylyghy belgili bir reflekster týrinde sanada bekip qalady. Uaqyt óte búl negativtik reflekster odan ary týpsanagha tanbalanyp, sanadan tys reaksiyalargha ainalady. Sananyng mertigui saldarynan payda bolghan psihikalyq berish eshqashan óshpeydi, úrpaq sanasynda mәngi-baqy túra beredi.

Dala menen Qytaydyng arasyndaghy kýres Qytaydyng jenisimen, ghúndardyng Evropagha qonys audaruymen ayaqtaldy. Osy jenilisten bolghan ruhany mertigu býtingi qazaq sanasynda әli kýnge deyin bar. Kóshpendining týpsanasynda Qytay mәdeniyetinen iymenu daghdysy qalyptasty. Osydan keyingi Shynghys hannyng jenisteri, týrik qaghanatynyng qalypqa kelui, búrynghy danqqa jetu men Qytaydy baghyndyru, bәribir kóshpendining janynyng terenindegi búl ýreydi joya almady: kóshpendi ýshin Qytay júmbaq, búlynghyr jәne qaterli, qandy ólke bolyp qaldy. Týrik qaghandarynyng biri «Tabghashtardan alys qonyp, elu jylda bir ret oisyratyp shauyp otyru kerek» dep tasqa beker jazbasa kerek.

Shynghys han Qytayday el barda óz úrpaghynyn, jalpy saharanyn, týrik dýniyesining qashanda kemdi kýnde bolatynyn, qorghansyz bolatynyn anyq sezingen. Qytay otyrghan ornymen joyylghanda ghana qara búlt qater aspanymyzdan keter edi. Mine, osyny oigha alyp, Qytaygha songhy joryqqa dayyndalghan Shynghys handy onyng kansleri, danyshpan Elu-Chu Say toqtatqan edi. Qaghaz-qalamyn alyp eseptegen uәzir Qytay qúrysa, Shynghys han imperiyasynyng da kýireytinin dóleldep bergen. «Sening soghysynnyng bar shyghynyn kim kóterip otyr? Kytaydyng salyq tóleushileri. Sening Batystaghy jenisterin, dәrgeyindegi júrtynnyng esendigi Qytaydyng altyn-kýmisining arqasy. Qytay joq bolsa, sening de memleketing joq bolady», - dep týsindirgen edi ol Qaghangha.

Elu-Chu Saydyng esebine kóngeni, onyng aitqanyna jýrgeni, Shynghys hannyng kónilining týkpirindegi ýreyding qúbylghan, ózgergen týri emes pe eken? Shynghys hannyng geosayasy qatesining saldarynan úly týrik jaugershiligining týpki maqsaty - Qytaydy tynyshtandyru isi ayaqasty boldy. Qaghan ólgennen keyin Altyn Ordagha auyr nәubet keldi. Biyleushiler, әmirshilerding arasyndaghy bitpeytin kýres, tórening óz әuleti ishindegi bitpeytin baqastyq pen qyrqys. Alayda Altyn Ordagha kelgen eng ýlken zobalang - milliondaghan adamnyng ómirin qighan obanyng indeti edi. Býtinde ghalymdar búl aurudy kim, qaydan, qashan alyp keldi dep bas qatyruda. Batys  ghalymdary  obany  Evropagha Altyn Ordamen sauda jasaghan venesiyalyq kópester alyp keldi degendi aitady. Evropada oba jer-dýniyeni jaylady. /Ayta keteyik, Bokkacho ózining «Dekameron» atty kuaqy romanynda osy oba jayynda jazghan/. Shyghystyng ghalymdary obanyng shyghuyn Batystan kóredi. Súmdyq indet Altyn Ordanyng halqyn týgelge derlik jalmady. Úly memleket osylaysha kýiredi.

1456 jyly Altyn Ordanyng sol qanatynan qazaq namyndaghy taypalar bólinip shyqty. Osy jyl jana memleket - Qazaq Ordasynyng jyl sanauynyng basy bolyp esepteledi.

Qazaq halqynyng joly onay bolghan joq. 1456 jyly tu tikkeninen bastap 1821 jyly tolyqtay joyylghangha deyingi aralyqtaghy ýsh jýz alpys jyldyq tarih - sansyz soghystardyng qandy joly. Tuystas taypalardy biriktiru jolyndaghy soghys, mogholmen, búharmen, Qytaymen, ózbek handyqtarymen eki aradaghy soghys, Tashkentting hanymen bolghan soghys, qazaq halqynyng jarymyna juyghyn jalmaghan qataghan qyrghyny. Biraq qazaq sanasynyng eng ýlken mertigui qalmaq soghysynan boldy.

Búl soghystyng tarihy әli jazylghan joq. Atalghan taqyrypqa arnalghan jekelegen romandar, zertteuler bar, alayda búl soghystyng saldarynan bolghan zattyq, moralidyq, izgilik shyghyndarymyzdy әli eshkim týbegeyli zerdelep eseptegen joq. Eki kóshpeli halyqtyng eki jarym ghasyr boyy bir-birin qyryp bitirudi ghana kózdegen kezek shabysuy, tizeden qan keship, ayaspay soghysuy - tarihtaghy jalghyz ghana oqigha, erekshe presedent bolsa kerek. Esi kirmegen bala men әjetke jaraghan qyz, óni býtin әieldi ghana oljalap, qalghanyn qylyshqa shalghan qatygez soghys, әriyne, ózining logikalyq kýrmeuine, eki halyqtyng kiriptar kýi, qúldyq kepke týsuine әkelip soqty. Soghystyng ózi qorqynyshty emes, onyng ainymas serigi - ashtyq qorqynyshty. Qazaq-qalmaq soghysynda maly men jany talaugha týsken, qúla mediyen dalada tigerge túyaghy qalmay, ózegi talghan qansha adam ashtan óldi, ol adamdar tiri bolsa dýniyege qansha úrpaq shashar edi, al ol ýrpaq óz kezeginde dýniyege taghy qansha úrpaq keltirer edi, aqyrynda bizding sanymyz qansha bolar edi, myna keng dalany lyqa toltyryp otyrar ma edik... oilaudyng ózi qasiret.

Isi qazaqpen ghana bolghan, osy keng dýniyede qazaqtan basqa jau kórmegen, qazaqty ghana qyrsam múratyma jetem degen qalmaq halqy jer betinen kóshti.

Aytpaqshy, Edilding jaghasyndaghy Rossiya imperiyasynyng әldebir oblysynyng qúramynda Hoshout guberniyasy degen shaghyn әkimshilik aimaq bolghan. /Býgingi Qalmaqstannyng jeri/. Ol aimaqty bir kezdegi Úly Oirat memleketining úitqysy bolghan hoshouttar men torghauyttar mekendep jatsa kerek. Qalmaq aghayynnyng búdan keyingi taghdyry da belgili. Orystyng әskeri boldy. Moskvanyng týbinde Napoleonmen soghysty, Kavkazdy Rossiyagha jaulap alyp berdi. Áyteuir qúryp bitkenshe qan jaldaumen boldy, qannan kóz ashpady. Minekey, qalmaq tarihy osylay bolghan.

Al Qazaq Ordasy orys qúldyghymen ayaqtalghan ózining qasiretti jolyn jalghastyrdy. Qalmaq soghysynyng saldaryn biz býgin ghana payymdap otyrmyz. Qazaq halqy ózining bazarly qalalarynyng barlyghynan airyldy. Qala mәdeniyeti joyylghan sebepti jazba mәdeniyeti de kesildi. Sauda keruenderi kýli ghana qalghan Otyrar, Sauran, Syghnaqty ainalyp jýretin boldy.

Sol sebepti saharada bir ghana sharuashylyq-malshylyq qaldy. Qazaq mal sýmesimen ghana kýn kórdi, qala ónimderine jete almay taryqty. Sol sebepti ózbek, tәjik siyaqty kórshiles otyryqshy elder sauda isinde qazaqty barynsha kiriptar qylghysy keldi. Shetelding saudagerleri qazaqpen sauda jasaghanda papuaspen saudalasqan aghylshyn kópesi siyaqty boldy, asyl tekti maldy arzan monshaqqa satyp aldy. Qalmaq soghysynda kitaphanalar, ondaghy bay jazba múralar joyyldy. Endi biz kóldeneng derekterden bizde últtyq ghylym bolghanyn, adamzattyng ekinshi ústazy Ábunasyr әl-Faraby ózimizding babamyz ekenin estip qayran qalamyz. Ózining imanyna jana at tauyp músylman atanghan halyq qalalardan, meshitterden úzap ketti, qol ýzdi. Keyinnen Qazannan jәne basqa jerlerden jiberilgen tatardyng ukaznoy mollalary qazaqtyng sonshalyqty dәrejedegi diny sauatsyzdyghyna qayran qalghan.

Mine, qazaq halqy osynday kýide Rossiya imperiyasynyng qúramyna kirdi. Alayda bir ghasyr ótpey-aq, metropoliya kelisim-sharttardy búzyp, qazaq jerin jaulay bastady, jergilikti halyqty atamekeninen bezdirmekke niyet etti. /Kavkaz soghysynyng bir ardageri aitqanday, orystyng kelisim-sharty sol kelisim jazylghan qaghazdan da arzan bolyp shyqty/. Jerding taryluy, jayylymnyng azangy - mal basynyng azangy, yaghny ashtyq degen sóz. Saharada últ-azattyq qozghalysy bastaldy. Alayda qazaqtyng ardagerleri bastaghan qol temir qýrsanghan imperiyanyng qaruly kýshterine qarsy túra almady. Qazaq dalasyndaghy barlyq kóterilis qangha batyryldy.

Orystyng liyberaldyq dvoryan әuleti, imperiya iydeologtary tiyanaqtap shygharghan jospar iske asyrylyp jatyr edi. Rossiyadaghy myng jyldyq ashtyqtyng mәselesin sheshu ýshin búl jospargha sәikes qazaq jerining qolqa-jýregin oiyp túryp orys qamaldary salynady.

Qazaq halqy rezervasiyalargha, Moyynqúm, Qyzylqúm, Betpaqdala siyaqty shóleyt aimaqtargha yghystyryp shygharylady, keyinnen jappay joyylady. Bosaghan jerlerdi ashtyq jaylaghan Rossiya guberniyalarynan kóship kelgen qarashekpen mújyqtar jaylaydy. Armiya jetispegen jerlerde mújyqtardy vintovkamen qarulandyrdy. /Búnday ýrdis Qytay Halyq Armiyasynda da bolghan. Kytay әskeri egin egip, mal baghyp, ózin-ózi asyraydy, ýilenip, balaly  bolady.   Biraq qaru-jaraghy  say,   kez-kelgen sәtte joryqqa attanuga dayyn otyrady/. Imperiyalyq sayasattyng jyn-peri úyasynda tiyanaqtalghan, keyinnen Stolypin «kemeldendirgen», odan keyin Hrushev iske asyrghan búl jospardyng syryn, qúpiyasyn shatyp-bútyp jýrip Soljenisyn ózining «Kak nam obustroiti Rossii?» atty maqalasynda bayqamay jariyalap qoyghan. /Atalmysh maqalany Soljenisyn orys әleumetinin, tipti deseniz, Memlekettik Dumanyng talqylauyna úsynypty/.

Kóp úzamay Oktyabri revolusiyasy bastaldy... Qúdaydyng ózi qazaq halqyn ajal sheginen keyin shegindirgendey edi. Biraq kóp úzamay bolishevik ýkimeti imperiyanyng búrynghy jerin týgendey bastady. 1932 jyldyng ashtyghy búrynghy patsha sayasatynyng jalghasy bolatyn. Búl joly bolishevikter amerikandyq tәjiriybeni aldy. «Bizon bolmasa, ýndis te bolmaydy» deydi amerikan maqaly. Milliondaghan bas mal kәmpeskelengennen keyin qazaq dalasyna ekinshi «Aqtaban shúbyryndy» keldi dese de bolghanday edi.

Ashtyqtan esi ketken adamdar bir ýzim nan izdep temir joldy jaghalady, qalalargha úmtyldy. Al qalagha kire beriste olardy pulemetting janbyrday jaughan oghy qarsy aldy. Barnauyldan Saratovqa deyingi aralyqtaghy býkil Turksib jәne basqa temir joldardyng boyy samsaghan ólik boldy. 1933-35 jyldary myndaghan adamnan qúrastyrylghan komandalar tek jartylay shirigen adamnyng óleksesin kómumen ainalysty. Sovet ýkimeti Saharadaghy kannibalizm faktilerin múqiyat jasyrdy. Ferghananyng qalalarynda qazaqtardyng óz balalaryn astyqqa nemese bir ýzim nangha aiyrbastaghandary әredik bolsa da baspasózde aytylatyn, biraq qazaq dalasynda adamnyng etin jeu daghdysynyng eles bergendigi jayyndaghy derekter barynsha jasyrylyp otyratyn. Kóptegen adam ózderine qol saldy. Alayda búl qalay deseniz de, sol qasiretti     oqighalardyng arasyndaghy izgi qúbylystar edi. «Tozaqta da perishteler bar» degen ghoy. Suisid jogharyda aitqanymyzday gomisidting qarsy qúbylysy bolyp tabylady, izgilikti adam kýnәgha batpas ýshin ózin-ózi óltiredi, osylaysha kónilindegi kýnәhar oidy ózimen birge kórge alyp ketedi.

Sodan keyin 37-shi jyl keldi. Eng songhy qazaq últshyldary repressiyalandy, intelliygensiya týgelge juyq joyyldy. Osydan keyin qazaq saharasy qandy týnekke batty. Halyqta kýresuge degen eshqanday ynta qalmady. Bәri taptalghan, janshylghan, joyylghan. Adamdar qanday jarlyq bolsa da oryndaytyn tiri ólikke, robotqa ainalghan. Qayran qalatyn nesi bar? Bolishevikter josparlaghan «núrly bolashaqqa» jetu ýshin qazaq halqy ghana emes, býkil sovet halqy qúrbandyqqa kesilgen edi ghoy. Alayda Ekinshi dýniyejýzilik soghys bastalghanda /biz búl jerde «Otan soghysy» degendi әdeyi aitpay otyrmyz, sebebi Ekinshi dýniyejýzilik soghys әlemdik olja bólis, әlemdik ýstemdik ýshin úly derjavalardyng jýrgizgen soghysy edi, Otanynan bayaghyda ayyrylghan qazaq halqyna ol soghystyng eshqanday qatysy joq bolatyn/ Kremliding kósemderi ózderine týrpidey tiygen bir aqiqatqa jetti. KSRO-nyng búratana halyqtary әli de kerek eken. Sebebi Germaniya, AQSh, Japoniya siyaqty sosialistik iydeyanyng jaulary әli jenilgen joq, «núrly bolashaq» ýshin kýres әli ayaqtalghan joq. Jәne eng masqarasy - qazaq ta kerek eken. Soghys kezinde otqa-sugha aidaytyn әsker retinde, beybit kezde qara júmysqa salatyn qúl retinde. Mine, biz osylay aman qalyppyz. Dәlirek aitqanda, bizge aman qalugha rúqsat etipti.

 

POSTSKRIPTUM

Áleumettik organizmning qalypty jýmys isteui, onyng tarihy taghdyry sol әleumet mýshelerining qabileti men qasiyetine tikeley tәueldi. Qanday da bolmasyn ýlken qogham mýsheleri ózderining ata-tegi jәne tirshilik barysynda jetilgen qabiletteri túrghysynan alghanda bir-birine eshqashan da teng kelmeydi. Qanday qoghamda bolsa da әiel men erkek jynystylar, qariya men bala, auru men sau, adal men aram, qylmysker, geniy men naqúrys, ynjyq pen jalqau adam bar. Qoghamnyng qanday bolmaghy, osy atalghandardyng qaysysy ólip, qaysysy tiri qaluyna baylanysty.

Biologiyada «keri seleksiya» degen úghym bar. Ol boyynsha týrli apat, kataklizm, indetting kezinde tirshilikting eng qarapayym týrleri aman qalady da, kerisinshe tirshilikting kýrdeli týrleri joyylyp ketedi. Búl úghymnyng adamzat tarihyna da qatysy bar.

Soghys әleumettik kataklizm retinde әleumettik organizmge keri әserin tiygizedi. Onyng qúramyndaghy eng jaqsy, tandauly elementterdi shayyp alyp ketedi. Ozghan zamanda jaugershilik jolyn ústanghan barlyq úly halyqtar kesimdi kýni jetkende bú dýniyeden kóshken. Sebebi ol halyqtardyng o bastaghy etnikalyq úitqysy, taza qany maydan dalasynda suday shashylyp, orny tolmas shyghyngha úshyraghan. Ellada degen júrt bolghan. Toqtausyz jaugershilikpen Ýndi men Parsygha deyin jetken. Aqyrynda sol jauynger júrttan Gresiya degen shaghyn el qaldy. Býgingi grekter kóne grek mәdeniyetin qalyptastyrghan atalaryna mýldem úqsamaydy. Rim degen júrt bolghan. Birneshe ghasyrgha sozylghan ýzdiksiz soghystan keyin respublika, sezarizmge ótti, pretorian gvardiyasy imperatorlardy kýnde auystyryp otyrdy. Aqyrynda ghúndar men germandyqtardyng soqqysyna shydamay úly órkeniyet qúlady. Ornynda Italiya dep atalatyn júrnaq qaldy. Qazirgi italiyandyqtardyng tamyrynda búrynghy, bayyrghy rimdikterding qany joq. Býgingi italiyandyqtar - Rim dengeyindegi barlyq halyqtardyng qany aralasqan kýrdeli etnogenezding jemisi.

Úly dalany mekendegen kóshpendiler de osylardyng ayaghyn qúshty. Hún halqynyng o bastaghy nәsildik qúramy tamasha edi. Ondaghan ghasyrgha sozylghan tarih barysynda qisapsyz soghystardaghy dausyz jenister hún ruhynyng basqa halyqtardan ólsheusiz biyik túrghandyghyn kórsetedi. Alayda «keri seleksiya» ózining qiratu júmysyn bastaghan. Qaghanattardyng zamanyndaghy Bilge Qaghan, Kúla Shora, Moyyn Shora, Kýltegin siyaqty túlghalar Edil patshamen /Atilla/ salystyrghanda bir mysqal bolsa da tómen túr. Týrik genofondynyng belgili dәrejede kýsheygenin Shynghys han zamanynan kóremiz. Búl týsinikti de. Qaghanat qúlaghannan keyin úrys-soghys búrynghydan azdau, tipti beybit deuge bolatyn tórt ghasyrlyq zaman ótti. Týrik genofondy «demalyp», onaldy. Osylaysha Atillagha para-par túlgha Shynghys han dýniyege keldi. Sodan keyin... qaytadan soghys bastaldy. Býkil Evraziya - maydan dalasy. Shynghys hannyng «Mәngi eli» azyn-aulaq jaldamaly әskerdi eseptemegende tolyqtay, keyinnen Qazaq Ordasyn qúraytyn rulardan túrghan. Taghy da maydan dalasynda qazaqtyng eng ghazizlegen qany tógildi. Tarih sahnasynda dekorasiyalar auysty. Sýiegi saudyraghan Altyn Orda qúlady.

Kók Ordadan qazaq taypalary bólinip shyqty da, Mogholstannyng irgesinen Qazaq Ordasynyng tuyn tikti. Taghy da soghys. Búl soghystardyng eng qorqynyshtysy eki jarym ghasyrgha sozylghan qalmaq soghysy edi. Endi genofondqa eshqanday damyl joq. Qazaqtyng eng ýlken biologiyalyq shyghyny da osy qalmaq soghysynan boldy.

Soghys pen ashtyq halyqtyng qúramy men qabilet-qasiyetterine qanday әser etedi?

1. Soghys órti eng aldymen halyqtyng enbekshi bóligin jalmaydy. Soghysqa әdette 16-18 jastan bastap 50-60   jas aralyghyndaghy er adamdar, yaghny bala-shaghany asyrap otyrghan azamattar alynady.

2. Soghys on eki mýshesi býtin adamdy әketedi. Aqsaq-toqsaq, auru, qanqasy biologiyalyq túrghydan kemis adamdar soghysqa alynbaydy.

3. Soghys negizinen erkekterdi joyady, yaghny halyqtyn
jynystyq qúramy ózgeredi. Kóshpendi qoghamda búl auytqu poligamiya, yaghny kóp nekelilik zany arqyly qalpyna keledi. Úly әmengerlik zanynyng arqasynda qazaq halqy joyylmay aman qaldy desek, artyq aitqandyq bolmas.

4. Soghys moralidyq túlghasy biyik, kisilikti, izgilikti adamdardy әketedi. Satqyndar, qorqaqtar, mýskin men enkishter soghysqa alynbaydy, sebebi úrys kezinde onday adamdargha eshteneni senip tapsyrugha bolmaydy.  Soghysta Otan aldyndaghy paryzyn teren
sezingen adam aldymen óledi. Onday adamdar tәuekelden bas tartpaydy, kerek bolsa taysalmay ólimge de barady.

5. Soghys, әsirese jeniliske  úshyraghan, ayaghy qúldyqqa
jetelegen soghys bolsa, ruhany kemel túlghalardy  jalmaydy. Dúshpannyng qaupin tughyzatyn basy biyik erler, ónerli, ruhy men saghy synbaytyn azamattar soghystan keyin jaudyng qolynan qaza tabady. Ekinshi qatardaghy enkish túlghalar ghana tiri qaldyrylady. Sonymen soghys aqyl-esi týzu, deni-qarny sau, on eki mýshesi býtin, moralidyq túlghasy biyik, ónerli, bilimdilerdi bәrinen búryn jalmaydy, últtyq orasan  shyghyn osylardyng óluimen bastalady. Ajal osy atalghan  asyldardy әketip, auru-syrqau, kemis, qylmysker, alayaq pen qorqaq, ónersiz, bilimsiz, enjar ezderdi qaldyrady.

Alayda búl pәleketting basy ghana. Bendjamin Franklinning aitqany bar: «Soghystyng vekselideri /kepil qaghazdary/ boyynsha, tólem soghystyn óz kezinde emes, tólemning eng ýlkeni soghystan keyin bolmaq» dep.

Soghystan keyingi jalpy shyghynmen salystyrghanda soghystyng óz kezindegi sapalyq shyghyn tenizding janyndaghy tamshyday-aq. Búl shyghyn túqym qualaushylyq zanyna, adamdyq tektilikke qatysty. Túqymdyq dәn qanday bolsa, bolashaq ónim de sonday bolmaq. Ólgen ardagerler dýniyege úrpaq keltirmeytini belgili. Soghys jaman men nashardy tiri qaldyryp, osy arqyly teksizderding jetilip, kórkengine jol ashady. Túqym qualau zanyna sәikes, tútastay úrpaq nashar, teksiz bolyp shyghady. Soghystyng «keri súryptauy» saldarynan, beybit kezde birinshi qatarda bolugha tiyis jaqsylar ólgen sebepti nasharlar, teksizder algha shyghady. Halyqtyng tamyrynda endi solardyng qany aghady. Al tektilerding qany sol maydan dalasynda tógilgen kýii qala beredi.

Baqshadaghy jaqsy ósimdikterdi otap alyp tastap, shyrmauyq pen ziyankes shópterdi qaldyryp «enbek etip» jýrgen baghbandy kózinizge elestetinizshi. Endi bir egistik auysqanda býkil baqshany aramshóp baspaq. Absurd dersiz. IYә. Egistikte ghana absurd.

Al soghysta, maydan dalasynda kýnde bolyp jatatyn әdepki qúbylys, tipti deseniz, soghystyng jalghyz ghana zany - osy.

Soghys qashanda azdyrushy kýsh bolyp tabylady. Halyq neghúrlym kóp soghysqan sayyn túqymy men tegi soghúrlym kóbirek azady. «Soghys erlerdi tudyrady» degen qanatty sóz bar. Jansaq aitylghan sóz. Soghys erlerdin, qaharmandardyng basyn jútady. Soghystyng búl shyghynynyng orny eshtenemen tolmaydy.

Napoleongha maydan dalasynda samsap jatqan ólikterdi kórsetkende ol «Parijding bir týni barlyghyn qalypqa keltiredi» degen eken. Shynynda da solay bolsa ghoy. Joq, qalypqa keltire almaydy. Áriyne, qaptaghan teksiz tobyr oisyraghan adam shyghynynyng ornyn toltyra alady, halyqtyng sanyn qalypqa keltire alady. Alayda teksiz tobyr halyq sanyn toltyrghanmen, sapanyng ornyn toltyra almaydy. Sebebi búl - adam-pendening qolynan kelmeytin is. Joyylyp ketken jaqsy túqymnyng ornyn eshtene de basa almaydy. Sebebi әr adam - qúdaydyng erekshe jaratyndysy, mandayyna qúdaydyng eshkimge úqsamaytyn, bir soghan ghana arnalghan móri soghylghan biregey jaratyndysy. Sondyqtan dýniyege bir-aq ret kelgen sol adam artyna túyaq qaldyra almay ólip ketken bolsa, onda sonymen birge tútas bir әlem óldi dep eseptey beriniz. Tirshiliginde túqym turaly týsinigi óte biyik qazaq búl jaytty jaqsy bilgen, qoldan kelgenshe balasyn erterek ýilendiruge tyrysqan, әldebir joyylyp ketken atalyqtyng songhy túyaghyn ayalap qúshaghyna alghan, qoynyna qyz salyp, túqymyn ýzbey jalghastyrugha tyrysqan. Biraq soghys kezinde, әskerding jappay qyrylatyn kezinde búl kóbine-kóp qoldan kelmeytin is edi /atalmysh jayt amerikandyq zandarda da bar, «Qatardaghy Rayandy qútqaru» filimi osy iydeyagha qúrylghan. Álbette, Sovet ýkimeti múnday mәselelerge nazar audarmaytyn, әsirese әngime eshkimge keregi joq, aq nәsilding esebinde joq búratana últtar jayynda bolghanda/.

Al endi soghystan keyingi «vekselider» men «tólemder», yaghny soghystyng tiri qalghan adamdardyng minez-qúlqyna, daghdysyna etetin әseri jayynda.

Soghys bir-birimen keskilesken armiyalardyng ghana emes, beybit halyqtyng da adamdyq túlghasyn kýiretedi. Beybit kezde adamdardyng bir-birine qiyanat etpeuine - konstitusiya kepil. Al soghys kerisinshe qangha qúmarlyq, zorlyq-zombylyq daghdylardy qolpashtap, adamdy kisi óltiruge, aldap-arbaugha, jansyz bolugha iytermeleydi. Beybit ómir adam boyyndaghy eseli enbekke degen yntany, kisilik, izgilik basqanyng mýlkine, iygiligine, adamdyq namysyna degen qúrmet pen peyildi oyatsa, soghys kerisinshe adamdy zorlyqqa, basqanyng qúqyghymen sanaspaugha, basqanyng namysyn taptap, qorlaugha ýiretedi. Soghys - adamdy óshtikke, jyrtqyshtyqqa baulityn apparat.

Soghys halyq ómirine eshqanday әser etpey izsiz ketse, adam nanbas ghajayyp bolar edi. Kisi óltirudi kәsip qylghan, qangha degen jerigi oyanghan adam soghys ayaqtalghannan song bir-aq sәtte zang men nizamdy ústanghan tәrtipti azamat bola qalsa, soghys ómir saltyna ainaldyrghan zorlyq pen zombylyq, adamnyng qúqyghy men namysyn taptau daghdysy soghystan song bir-aq kýnde joyylsa, әriyne, búl da kisi nanbas ghajayyp bolar edi. Biraq shyn ómirde olay bolmaydy. Úzaqqa sozylghan soghystan keyin el ishinde qylmys, zorlyq-zombylyq kóbeyse, adamnyng qúqyqtyq sanasy kireukelenip imannan bezse, adal enbekten boy tartyp talau men tonaudyng jolyna týsse, halyq azyp, el ishin nadandyq jaylasa, onyng tang qalatyn eshtenesi joq. Osynyng bәrining sebebin soghystan izdeniz. Soghysty tudyrghan - osynyng bәrin tudyrdy.

Qazaq-qalmaq soghysy ayaqtalghannan keyin saqarada jappay barymta bastaldy. Ol barymta Oktyabri revolusiyasyna deyin jalghasty. Patsha ýkimeti qyrghyz-qaysaq ólkesinde tәrtip ornatpaq bolyp qansha әurelendi. Orys sheneunikteri qanday sharalargha barmady deysiz. Barymtashylardy liniyalyq bekinisterde túratyn kazaktardan qúralghan komandalar aulady. Qazaq baylary bolys sezderinde barymtashylardy ústap berip, ózderi pәleketten aman-esen qútylyp otyrghan. Barymtashylardy Itjekkenge, Sibirge aidady, dýreledi, dargha asty. Biraq odan týzelip ketken úry-qary joq. Bizding keybir zamandastarymyz barymtany rulyq-taypalyq jýieden óristegen qúbylys dep esepteydi. Barymtashylyq últ minezining kezdeysoq sipaty eken. Álbette, olay emes. Tonau men talau, banditizm - barlyq soghystargha jәne barlyq halyqtargha tәn minez. Úry-qarylyq - últ minezining kezdeysoq, uaqytsha belgisi emes, HÝSh-HIH ghasyrlardaghy  qazaq dalasynda etek alghan  barymta rulyq-taypalyq jýiening jemisi emes. Búl qazaq sanasynda әli jalghasyp jatqan qalmaq soghysy edi.

Abay - XIX ghasyrdaghy últtyng intellektualdyq elitasynyng eng kórnekti ókili, ol da qazaqty, qazaq júrtyn, qazaq sanasyn jaylaghan búl júmbaq dertting tabighatyn týsine almay-aq ketti. «Masghút» poemasy- osy qaljyratqan auyr tolghanystyn, әleumettik qayghynyng kórinisi. Patshanyng uәziri Masghút týs kóredi. Týsinde aruaqtar «aspannan jaman jauyn jauady, ózen-kól ulanady, adamdar jyndanyp ketedi, sondyqtan taza su jinap alyndar» dep ayan beredi. Masghút habardy patshagha jetkizip, saraydyng qoymasyna kóp túshy su jinap alady. Aytylghan kýni jauyn jauyp, býkil halyq jyndy sudy iship qútyryp ketedi. Alangha jinalyp, dauryghyp sóilep, zangha baghynbaytyn bolady. Patsha men Masghút júrtty aqylgha keltirmek bolady, uaghyz aitady. Alayda esirgen júrt «bizding patshamyz ben uәzirimiz jyndanghan eken, ekeuin de óltiru kerek» dep sheshedi. Aqyrsonynda tobyrdan qoryqqan patsha men Masghút ta jyndy sudy iship, toptyng addyna qútyryp jetip barady. Tobyr ekeuin danyshpan dep tauyp, tóbelerine kóteredi. Abay әleumettanushy bolmasa da onyng traktattarynda /qara sózderinde/ tamasha әleumettik oilar jii kezdesip otyrady. Biraq ol sebepterin bilmese de, saldaryn dәl anyqtady, qoghamdy jaylaghan essizdikke anyq diagnoz qoya bildi.

1991 jyly biz egemendikke qol jetkizdik. Rossiya imperiyasynan irgemizdi aulaq salyp, halyqaralyq qúqyq subektine ainaldyq. Bizding aspan týspes kók bayraghymyz Birikken Últtar Úiymy shtab-pәterining janynda jelbirep túr.

Ánúrangha sensek, biz aman qalyppyz. Biz kóp ekenbiz. Demograf Maqash Tәtimov birde qazaqtyng sanyn 13 milliongha jetkizdi.

Biraq biz qanday halyqpyz? Kimder edik, kimder boldyq? 1456 jyldan bastap bes ghasyr keskiles barysynda biz biologiyalyq eng tekti, taza, ghazizlegen qanymyzdan airyldyq. Bes ghasyrgha sozylghan soghystyn, bes jýz jyldyq «keri seleksiyanyn» shyghynyna eshbir genofond tótep bere almaydy. Kerey men Jәnibek, Ensegey boyly er Esim, Salqam Jәngir men Abylay zamanynyng qazaqtaryn bylay qoyyp qoyynyz, biz tipti Abay zamanyndaghy qazaqtarmen qay jaghynan bolsa da shendese almaymyz. IYә, iyә, tang qalmanyz, sebebi qanday tayghaq keshuden ótse de, qazaqtyng qany óship bara jatqan iynersiya boyynsha Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Mirjaqyp Dulatov, Múhtar Áuezov, Álkey Marghúlan siyaqty túlghalardy jaratty.

Keri seleksiyanyng nәtiyjesinen bolghan biologiyalyq apat últtyng býkil ruhany әlemin kýiretti. Egemendik bizding kózimizdegi kireukeni seyiltti. On tórt jyldyng egemendik ómiri barysynda biz «asqaraly túlghamyzdyn» ishining keuek ekenine, mәdeniyetimizding «pokazuha», syrt kórinis qana ekenine, al nadandyghymyzdyng shetsiz-sheksiz ekenine kóz jetkizdik. Eshbir júrt nadan, aqylsyz bolyp jaratylmaydy. Halyq aqylynan jýre aiyrylady. Biz aqylynan aiyrylghan aqymaq tobyrgha ainaldyq. Bizding búl intellektualdyq bankrottyghymyz qanshagha sozylmaq? Bizding «ghylym» dep jýrgen nәrsemizge kóz salsanyz, sonda búl ahualdyng qansha ghasyrgha sozylatynyn shamalarsyz.

Biz bir-birimizdi aldap, alayaq atandyq. /Abay atam aitqan «Tep-tegis júrttyng bәri boldy alarman»/. Biraq bir kýnde emes. HÝIII-HIH ghasyrlardaghy keneusiz barymta patshalyq Rossiya kezindegi alghashqy-aq qazaq sheneunikterining paraqorlyghyna, sodan song sosializm kezindegi jemqorlyqqa, jebirlikke úlasty. Býgingi alayaqtyq osy sosialistik jemqorlyqtyng ayasynda, arnasynda jetilgen, «kórkeygen». Biz búrynghy metropoliyanyng barlyq jaman qasiyetterin, barlyq azghyn daghdylaryn múralandyq.

Emigrasiyada ólgen orystyng bir ghalymy bylay dep jazghan edi: «Shaytandar ýshin eng tamasha Konstitusiyany jazyp shyghugha bolady, alayda ol Konstitusiya qaghaz jýzinde ghana qalady. Beykýnә perishteler qoghamynyng Konstitusiyasy óte nashar boluy, tipti olarda eshqanday Konstitusiya bolmauy da mýmkin, alayda sol qogham mýshelerining arasyndaghy qatynas eng taza, eng izgi qatynas bolmaq. Em qonbaytyn, alayaqtar men naqúrystardan túratyn qogham eshqanday reformagha qaramastan bir-birin aldap ómir sýre beredi jәne mýsheleri atalghan «qasiyetterinen» arylmayynsha, ol qogham eshqanday kisilik pen izgilik tughyza almaytyn ruhany bedeu kýiinde qalmaq».

Bizding halqymyzdyng bolashaghy bar ma? Bar. Eng bastysy, biz tarihtyng eng auyr ótkelekterinen jýgimiz ausa da aman óttik. Sodan song bizding sanymyz kóp, bolashaq biologiyalyq kombinasiyalargha, bolashaq seleksiyagha jeterliktey kóp. Alayda, ayaq astynan keremet bolady degenge senip keregi joq. Qoghamnyng aldynda san ghasyrlyq auyr enbek kýtip túr. Adam - onyng qaytalanbas tirshiligi, kúqyghy, iygiligi, kisiligi men namysy basty qazynagha, basty qúndylyqqa ainalugha tiyis. «Adam, adam - eng bastysy adam. Adam aqshadan qymbat. Adamdy eshbir bazardan satyp ala almaysyn, sebebi olar satylmaydy da, satyp alynbaydy da. Adam ghasyrlar boyy tәrbiyelenip qana adam bolyp shyghady, biraq ol ghasyrlargha uaqyt kerek», - degen edi Dostoevskiy.

Sodan keyingi basty sharttyng biri - beybitshilik boluy kerek. Úly әleumettanushy Le Ple beybitshilikti adamzattyng basty Konstitusiyasy dep eseptegen. Óz zamanynyng degdar degen bilimdilerining biri «beybitshilik, beybitshilik» degennen tanbaghan. Áriyne, bizding egemendigimizding tarihynan  talay  әntek  basqan qadam, talay qateni tabugha bolady. Alayda bizding Preziydentimizding sayasatynyng qashanda bolsyn ainymas, ozyq bir sipaty bar. Ol - onyng beybitshilikti qamtamasyz etu jolyndaghy týbegeyli, jýieli kýresi. Jәne búl Qazaqstan shegindegi ghana emes, býkil aimaq shegindegi beybitshilik ýshin kýres. Mine, bizding bolashaq turaly ýmitimizding tiyanaghy osy.

 

Sony

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371