1. Surette: Temirbek Jýrgenov

2. Surette: Iliyas Omarov

3. Surette: Ózbekәli Jәnibekov

Býgingi qazaq sheneunigi memleketting mýddesine, últtyng bolashaghyna alandap jýr dep aitu qiyn. Últynan biyik, júrtynan joghary «hanmyn» dep esepteydi ózderin. Sheneunik dese, halyqtyng kóz aldyna qarny qampiyp, qazaqsha sóiley almaytyn adam elesteydi. Olar әleumetten alystap, búqaradan alshaqtap, qogham seniminen aiyrylyp barady. Nege? Boyynda qayratkerlik qasiyet bolmaghandyqtan.

Qayratkerlik qasiyet sheneunikke darymaghan ba?

«Sayasatker men memlekettik qayratkerding aiyrmashylyghy: sayasatker kele jatqan mausymdyq nauqangha qyzmet etedi, al qayratker halqynyng keleshegine qyzmet etedi. Birinshisi – sayasy úpay jinau ýshin qamdansa, ekinshisi – últtyng úpayy ýshin qam jeydi» depti Britaniyanyng ataqty premieri Uinston Cherchilli. «Memlekettik qayratker últ namysyn bәrinen joghary qoyady» degen-tin Fransiyanyng eks-preziydenti Jorj Pompidu. Mine, osy túrghydan baghamdasaq, qazaqta qayratkerden kóri, sayasatker kóp siyaqty býginde.

1. Surette: Temirbek Jýrgenov

2. Surette: Iliyas Omarov

3. Surette: Ózbekәli Jәnibekov

Býgingi qazaq sheneunigi memleketting mýddesine, últtyng bolashaghyna alandap jýr dep aitu qiyn. Últynan biyik, júrtynan joghary «hanmyn» dep esepteydi ózderin. Sheneunik dese, halyqtyng kóz aldyna qarny qampiyp, qazaqsha sóiley almaytyn adam elesteydi. Olar әleumetten alystap, búqaradan alshaqtap, qogham seniminen aiyrylyp barady. Nege? Boyynda qayratkerlik qasiyet bolmaghandyqtan.

Qayratkerlik qasiyet sheneunikke darymaghan ba?

«Sayasatker men memlekettik qayratkerding aiyrmashylyghy: sayasatker kele jatqan mausymdyq nauqangha qyzmet etedi, al qayratker halqynyng keleshegine qyzmet etedi. Birinshisi – sayasy úpay jinau ýshin qamdansa, ekinshisi – últtyng úpayy ýshin qam jeydi» depti Britaniyanyng ataqty premieri Uinston Cherchilli. «Memlekettik qayratker últ namysyn bәrinen joghary qoyady» degen-tin Fransiyanyng eks-preziydenti Jorj Pompidu. Mine, osy túrghydan baghamdasaq, qazaqta qayratkerden kóri, sayasatker kóp siyaqty býginde.

Al keshe... Alash iydeyasy. Alashorda qayratkerleri. Últ mýddesi ýshin kýres... Tipti totalitarlyq jýie ornaghan zamannyng ózinde últ namysyn qorghaghan Temirbek Jýrgenov, Iliyas Omarov, Ózbekәli Jәnibekovterding eriligi óz aldyna bir tóbe. Qazaq mәdeniyetining hәm últ ruhaniyatynyng damuyna qosqan osy ýsh alyptyng erligin býginde ýsh myng sheneunik jabylsa da qaytalay almaydy. Óitkeni, olardyng jeke ambisiyalary últtyq mýddege qyzmet etpey otyr.

Memleket jәne qogham qayratkeri Temirbek Jýrgenovting erligi jayly E.Brusilovskiy «Dýiim dýldýlder» atty enbeginde bylaysha eske týsiredi: «Jýrgenov óz kabiynetinde mәjilis ótkizbek boldy. Shamamen alghanda otyz shaqty kisi jinaldy, ishinde tek eki adam – qaraghandylyq B.N.Orlov jәne men – orys júrtynan edik. Narkomnyng ózi de, basqa sóileushiler de tek qazaq tilinde sóilep otyr. Bir kezde Boris Nikolaevich ornynan túrdy da Jýrgenovten qazaqsha sóilemeuin ótindi, múnda ne jayynda әngime bolyp jatqanyn ózi úqpay otyrghanyn, sóileushilerdi ol týsinetindey boluy ýshin oryssha sóileu jón ekenin aitty. Bir kezde Jýrgenovting qara kózderi úshqyndap ketti... Júrttyng bәri býkshie týsip, tym-tyrs bola qaldy. «Siz qayda otyrsyz, Orlov joldas! Siz qayda jýrsiz, óziniz!» - dep Jýrgenov dauysyn búrynghydan beter qatayta sóiledi: «Siz Qazaqstangha keldiniz eken, egerde múnda júmys isteginiz kelse, respublikanyng memlekettik tilin biluge mindettisiz! Siz qazaq әnderin de orys tilinde zerttemekshisiz be?» - dep ózge últtan qazaq tilin qúrmetteudi talap etti». Al qazaq sheneunigi býgingi Boristerding tizesin basa almay, talay Orlovtyng aldynda mәimónkelep keledi. Sebebi olar Nikolaevichting tughan tilin ghana biledi.

T.Jýrgenovting tikeley at salysuymen qazaq mektepterining sany artty. KSRO-nyng joghary oqu oryndarynda qazaq jastarynyng bilim aluyna kómek kórsetip otyrdy. Qazaqstanda alghashqy opera jәne balet teatryn úiymdastyrugha ólsheusiz ýles qosty. Al qazirgi «qayratkerlerimiz» she?  

Osydan biraz jyl búryn «Týrkistan» gazetining bas redaktory Shәmshidin Pәtteev aghamyz qazaqtyng bәzbir sheneunigine habarlasyp, búiymtayyn aityp qalugha tyrysypty. Sonda elimizding mәdeniyetin basqaryp otyrghan әlgi shekpendi: «O, Shәmshi, sen qayda jýrsin?! Sening әndering – keremet! Astanagha kel, jeke konsertindi ótkizip beremin!»,-depti. Búdan asqan soraqylyq bola ma?! Birde bildey bir joghary oqu ornyn basqaryp otyrghan bireu plenarlyq mәjiliste «talelsiziyn», «talyolsoziyn», «tyausiziyn» dep Tәuelsizdik kýnimen qúttyqtady-au «sheshilip, kósilip». Óz últyn moyyndamaytyn opasyz nadandardyng dәuiri jýrip túr әiteuir.

El ziyalysyn bilmese de, esep-shotyn biledi

Últ qayratkeri Iliyas Omarov ministrliktegi júmys kabiynetine әli aqtalmaghan Temirbek Jýrgenovting ýlken suretin ilip qoyypty. Sonda  Qanabek Bayseyitov «Ileke, ýstinizden bireu aryz jazyp jiberse... múnyng arty jaqsy bola ma eken?» depti. Sonda Omarov: «E, Qaneke, mening ministr, sizding halyq әrtisi bolyp jýrgeniniz osy kisining arqasy. Temirbek Jýrgenovten keyin bizding qazaq ónerine qosqanymyz shamaly»,-depti. Mine, adaldyq! Mәselen, býgingi biylikte Altynbek Sәrsenbayúlynyng arqasynda kóterilip, sharapatyn sezinip, úlaghatyn alghan birqatar shendiler bar. Biraq olar A.Sәrsenbayúlynyng suretin kabiynetterine ilmek týgili, atyn ataugha seskenedi.

Ghaziza Júbanova óz esteliginde: «Men Iliyas agha qatyspaghan birde-bir opera men balettin, simfoniya nemese oratoriiydin, dramalyq spektaklidin, bolmasa estradalyq konsertting premierasyn bilmeymin. Ol jazushylardyn, kompozitorlar men suretshilerding barlyq jana tuyndylaryn bilip otyratyn. Shygharmashylyq adamdarmen jii aralasyp, olardyng aldynda ýlken bedelge ie edi», dep jazady. Al býgingi atqaminerler offshorlyq esep-shottaryn jatqa bilse de, aqyn-jazushylardyn, kompozitorlar men suretshilerding esimderin, shygharmashylyghyn bilmeytin de shyghar. Shyghar emes, anyq.

Halqyn tonaghan joq... algha sýiredi

Memleket qayratkeri Ózbekәli Jәnibekov Almaty oblystyq atqaru komiytetining orynbasary qyzmetin atqarghanda, audan-audandy aralap, sol kezgi astanalyq oblystyng tarihy sipaty bar ghimarattar men esertkishterding tizimin alyp, olardy qorghau ýshin memleket qarauyna engizip, belgi qong, qayta jóndeu talaptaryn algha tartyp, Almaty oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy aldyna mәsele qoyady. Quanu, jedel jóndetu, qarjy bólu isin qarau ornyna, ailaker birinshi hatshy әlgi úsynysty: «Ózbekәli Jәnibekov óz salasyna qatysty isti jýzege asyra almay otyr»,-degen jeleumen sógis jariyalap, syrghytyp jibermek bolghan. Is kýnnen-kýnge nasyrgha shauyp bara jatty. «Qyzmetten bosatamyn, partiyadan shygharamyn!»,-dep aighaylapty әlgi әperbaqan basshy әi-shәigha qaramay. Ekeuden-ekeu yrghasyp otyrghanda Ózbekәli Jәnibekov ózinen lauazymy biyik әlgi orysqol basshygha «K…-ne qara!» dep, jerlep, jerge bir týkirip shyghyp jýre beripti.

Ó.Jәnibekov jetpisinshi jyldardyng ózinde-aq Qoja Ahmet Iasauy kesenesining qalpyna keltiriluine úiytqy boldy. Onyng bastamasymen Qazaqstannyng tarihy jәne mәdeny eskertkishterin saqtau men qalpyna keltiru júmystary qolgha alyndy. Nauryz meyramynyng qayta oraluyna belsene at salysty.

Mineki, atalghan ýsh alyp últ namysy syngha týsken kýrdeli kezende el kóshin algha sýiredi. Óz halqyn tonap, opasyzdyq jasaghan joq. Órkendetti. Shetel asyp qashqan joq. Óristetti. Qauqarsyz qalghan qazaghyn qanghyrtqan joq. Qoldady. Kýrmeui kóp qiyn shaqta qarnyn sipap kabiynetinde otyrghan joq. Halqymen birge boldy!

Jýrgenovting jaujýrektigi, Omarovtyng tektiligi, Jәnibekovting mәrttigi  býgingi shendilerge darymaghan synayly. Endigi senim qazaqstandyq sheneunikterding jana tolqynynda. Kónilimizde kýdikten góri ýmit ýstem.

Alash ardaqtysy, últymyzdyng jaryq júldyzy Smaghúl Sәduaqasúlynyng sózimen týiindesek: «Jel basyldy. Jadyrap jazdyng kýni shyqty. Úipalanghan qaudan shópting ornyna jelkildegen jas órteng ósti. Kókpenbek, júp-júmsaq, tap-taza, pәk, kirshiksiz jas órten! Qalay sary dala endi kógermes eken? Ózgeristing órtinen keyin? Qalay qazaq oyanbas eken? Qazaq qalaysha endi ózgermes eken? Ózgeredi!.. Ózgeredi de! Ózgergenning belgisi mine, biz qyzghaldaqtay búlandap, jana ósken jastar! Jana jastar! Elding bel balasy, eline dep enbek etken er jastar! Órteng ósip keledi, ózgertu ýshin!..»

Abai.kz