Elimizde tatulyq pen birlikti saqtauda Qazaqstan halqy Assambleyasynyng róli erekshe. Qazaqstan deytin kiyeli shanyraqtyng astynda 130-dan astam últtyng ókilderi birlesip tatu-tәtti ómir sýrude. Býginde Qazaqstan halqy Assambleyasynda «Analar kenesi», «Aqsaqaldar alqasy» «Assambleya jastary», «Assambleya jurnalisterining kluby» syndy úiymdar jemisti júmys isteude. Biz býgin elimizding jastaryn bir arnagha toghystyrghan «Assambleya jastarynyn» onyng ishinde Almatydaghy ózbek Etnomәdeny birlestigi jastar qanatynyng tóraghasy Shohmurod Molayhanovpen arnayy súhbattasyp, jastardyng júmysy jayly әngimelep beruin súradyq.

- Shohmurod Anarhanúly, aldymen ózinizben tanysyp alsaq,  «Assambleya jastarynyn» tynys-tirshiligi jayly  aityp ótseniz?

- Qazaqstan halqy Assambleyasynda «Assambleya jastary» úiymy bar. Men sol úiymgha qarasty ózbek etnomәdeny birlestigi jastar qanatyn basqaramyn. Odan bólek, Qazaq radiosynda «Dostyq» baghdarlamasyn jýrgizemin. S.D.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq Últtyq Medisina Uniyversiytetining farmakologiya kafedrasynyng assistenti, klinikalyq farmakologpyn. Elimizdegi etnomәdeny birlestikterding negizgi maqsaty, elimizdegi tatulyqty, dostyqty, yntymaq pen birlikti saqtau. Sonymen qatar әr últ ózining mәdeniyeti men ruhany әlemin saqtay  otyryp, algha qaray jyljyp keledi. Bizding jastar úiymymyzda  Qazaqstanda túratyn әr etnos jastarynan qúrylghan birlestikter bar. Barlyghymyz bir-birimizben tyghyz qarym-qatynastamyz. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng rólin erekshe atap ótkim keledi. Bizdegi maqsat elimizde patriottyq sezimdi arttyryp, әr últtyng ózining tilin, dilin, salty men dәstýrin dәriptey otyryp, etnosaralyq salada qomaqty júmystar atqaru. Qazirgi tanda Almaty qalasynda Assambleya jastarynyng filialy kóptegen júmystar atqaruda. Eng bastysy Otanyn sýietin, eline qyzmet etetin jastardyng ruhyna ruh qosyp, algha qaray,  jetistikke qaray ayaq basu.

- Assambleya jastary qanday is-sharalargha qatysady. Odan bólek jastardyng damuyna, olardyng әleumettik mәselelerine nazar audaryla ma?

- Bizding Almatyda 30- dan astam bәlkim odan kóp etnomәdeny birlestikterding  Jastar úiymdary bar. Jalyndy jastar respublikalyq, qalalyq tipti audanaralyq mәdeny is-sharalargha belsene qatysady. Jastargha arnalghan qanday da bir festivalider men konkurstargha da qatysyp, belsendi ómir saltyn ústanamyz. Ózderiniz bilesizder, Almaty bizde jastardyng qalasy. Jyl sayyn jastardyng da sany jana oqu jyly bastalghan sayyn artady. Bilim quyp kelgen jastardyng kóbisi elimizding týkpir-týkpirinen Almatygha keledi. Aytayyn degenim, jastardyng mәselesi bizding jiti nazarymyzda. Bizding «Assambleya jastary» jyl sayyn jastargha arnalghan «Bos júmys oryndary» jәrmenkesin úiymdastyrady. Maqsatymyz bos uaqytyn tiyimdi paydalanyp qosymsha júmys istegisi kelgen jastargha, tipti túraqty júmys tapqysy kelgen jastargha mýmkindik beru. Onyng tandau jasauyna, úsynys aluyna sep bolu. Sonymen qatar bizding jastarymyz qalamyzda ótetin eko aksiyalar men senbilikterge túraqty qatysady. Jaqynda ghana «Tabighatty ayalayyq» atty respublikalyq senbilik ótken bolatyn. Almatydaghy Assambleya jastarynyng mýsheleri búl senbilikke  belsene qatysyp, qalamyzdyng «Medeu», «Almarasan» syndy kórikti jerlerine tazalyq júmystaryn jýrgizuge ýles qosyp qaytty. Sonday-aq bizding jastarymyzdyng úiymdastyruymen «Birlik» eko aksiyasy úiymdastyryldy. Qalamyzdaghy barlyq etnomәdeny birlestikterding jastary birigip qalamyzdy qoqystan tazartugha barynsha atsalysty. Múnday sharalar jastardy bir-birimen biriktiredi, jana dostar tabugha mýmkindik beredi. Ayta keteyin, jaz aiynda Assambleya jastarynyng respublikalyq qoghamdyq birlestigining úiymdastyruymen «Jana Qazaqstandaghy – jastardyng róli» atty respublikalyq ekinshi sleti ótken bolatyn. Búl sharagha Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshelerinen Timur Júrynbaev, Rustam Kairiyev, Gennadiy Shipovskih sonymen qatar daryndy jastarymyz qatysyp, belsendilik tanyty. Bizding ózbek etnomәdeny birlestigining jastar qanaty qalamyzda ótetin mәdeny is sharalargha óte belsendi qatysady.

- Ózbek etnomәdeny birlestigi jastar qanaty elimizde memlekettik tildi damytugha qanday ýles qosuda?

- Ózderiniz bilesizder bizde Assambleya tarapynan jyl sayyn memlekettik tilding ayasyn keneytu maqsatynda konkurstar úiymdastyrylady. Biz óz tilimizden bólek, memlekettik tilimizdi dәripteuge, qoldanys ayasyn keneytuge barynsha atsalysudamyz. Jyl sayyn úiymdastyrylatyn «Memlekettik tildi dәripteu» jarystarynda bizdin  jastar qanatynyng mýsheleri jýldeli oryndardan týspeydi. Bizding etnomәdeny birlestik elimizdegi tatulyq pen birlikti saqtaugha óz ýlesin qosyp keledi. Árdayym memlekettik tilimiz qazaq tiline ýlken qúrmetpen qaraymyz. Týrkidildes halyq bolghandyqtan ózbek pen qazaq tilining úqsastyqtary kóp. Elimizde birlik kýnine oray ótetin sharalargha belsene qatysyp, ózge últtarmen birge berekeli el ekenimizdi kórsetuge әrdayym dayynbyz. Bizding jastarymyz  respublikalyq dengeyde ótken memlekettik tilding mәrtebesin kóteruge arnalghan jarystardan ýsh jyl qatarynan jýldeeger atanghan bolatyn. Jas buyn bolghannan keyin salauatty ómir saltyn ústanu óte manyzdy. Sondyqtan bizding Almatydaghy Assambleya jastary sporttyq jarystardy jii úiymdastyrady. Jastar arasynda «Senbilik futbol», «Volleybol» syndy dәstýrli turnirler ótedi. Ár etnomәdeny birlestikterding jastarynan qúrylghan komandalar arasynda sporttyq jarystargha qaysqyatyndardyng qatary kóp. Eng bastysy  elimizdegi  әrbir jasqa algha qaray damuy ýshin barlyq mýmkindikter jasalghan. Jastar bir orynda toqtap qalmauy kerek. Assambleya jastarynan bólek,elimizde kóptegen jastar úiymdary, eriktilerden qúrylghan jasaqtar bar. Bizding barlyghymyzdy Qazaqstan deytin ortaq ýy biriktiredi. Ony elimizde túratyn әrbir jas sezinedi dep  oilaymyn. Eng bastysy bereke men tynyshtyqta elimizdi damytu, tughan jerimizdi qasterleu.

Abai.kz