Qaraghandy oblysynyng Kostenko shahtasynda opat bolghan kenshilerding sany otyzdan asty. Marqúmdardyng jaqyndary men tuys-tughandaryna, múqym Qazaq eline qayghyryp, kónil aitamyz.

Qayghy-qasiretting bәri әueli aqyndardyng jýreginen ótedi. Aqyndardyng ólen-dúghasyn nazarlarynyzgha úsyndyq...

Dýrsil...

«Qaraghandy bir qaraghan sekildi,
Kýie basqan kirpikterin sәl ashyp...»
Júmeken

Moyynyma baylanghanday qyl shylbyr,
Túnghiyqqa tartady ylghy tylsym dýr.
Qaqyratyp Qaraghandy keudesin
Qara jerding astynda bir dýrsil jýr.

Sol dýrsilden jetetindey bir habar,
Estigen jan jer bauyrlap tyndaghan.
Elendeydi esi ketken dýnie –
baghanalar, múnaralar, múrjalar.

Qiyametke kuә bolyp ne týrli,
Qayrylmasqa búrdyng ba eken betindi?..
Jerbetilik jәdigóileu armandy
Qaraghandy mensinbeytin sekildi...

Qyzyl-jasyl qyzyqta joq shataghy,
Qabirding de qaymyqtyrmas qahary.
Súrghylt óndi sústy-sústy jigitter
Shynyraugha enip bara jatady.

Enip bara jatady olar terenge,
Jany mazdaq ónsheng qaysar órender.
Ol kózderden úshqan kókshil sәuleni
Bere almaydy eng bir shynshyl óleng de.

Kýrsingende sol keudeler myng búrau,
Oqidy eken bizge júmbaq bir dúgha.
Ol dúghagha eltiydi tek tas taular,
Oqpandar men ýnireygen únghylar.

Sol bir solqyl bolar ma edi múnsha zor,
Eltiydi oghan saghymdy kól, súrsha bel.
Tas týnekti jaryp ótip keledi,
Mandayyna kýn baylaghan myng san er.

Qúrysh qoldar ken qyrtysyn qoparyp,
Tasty ýkkende taysaltatyn qahary.
Jer astynyng aspany bar kәdimgi,
Kýn kýrkirep, jasyn oinap jatady.

Tar qapasty tilgilese myng alau
Sol dýrsilge mýmkin be eken shydamau?..
Kim biledi júmyr jerding jýregi
Osy tústa soghyp túrghan shyghar -au...

Búl jaqta da tosyp túrar qaqpan san,
Qas-kirpigin qara kýie, qapqan shan.
Jer betine taratady jyluyn,
Sol zyndannan zanghar úldar jaqqan sham.

Kór-lahatqa týser kýnde tiride,
Sol úldarda túrpat bólek, siri dem.
Qaraghandy túlparlary qyrda emes,
Kisineydi shynyraular týbinen.

Áliya DÁULETBAEVA

Ómirqazghan

Tannyng alghash sәulesin shayqap iship,
Olar jerge kiredi arpalysyp,
Jer astynda... ýstinde búlt kóship,
Emes pe edi onsyz da shúryq-tesik,
Tóbeden qút qúiylghan myna keudem,
Bәlkim Mәdi shyghady myna belden...
Qay baghyttan shyghady endi ai-kýnim,
Ózine búiyrmaghan ken baylyghyn,
Ózi qazyp... riza barlyghyna
Uaqyt tili kep toqtady qazaqtyng taghdyryna.
Búl olardyng kýn sayynghy әreketi,
Solay, bәlkim, Tәnirge tәu etedi?
Jerding astyn shan-tozan, jel-dauyl ghyp,
Ajal jatar pishinde perghauyndyq.
Jerge kirip kýn sayyn onsyzdaghy,
Ajalgha qysqa bәlkim jol syzghany?
Qara kómir – qara sóz, búl ne kýdik?
Ýirensek qaytedi eken Kýnge kirip.
Ken dep, el dep aghyzdyng kóp sorandy,
Jerding asty qayghynnan jaryq shyghar,
Ýsti biraq әzirge qap-qaranghy.

Ádilet ShOPEN

Oyan, kenshi!

Oyan, kenshi!
qozghalar mezet keldi,
Qazan tany. Búlynghyr kez ótpeli.
Oyandy jar,
oyandy qart anasy,
senbi júmys kýni-tin kezektegi.

Qúla tannan jolyqpas jan balasy,
al kenshining ýdegen qarbalasy.
«Jolyng bolsyn!» dedi jar jәudir kózdi,
kenistikke kýbirlep qaldy anasy.

Kenshi syndy kim biler kýn qadirin?
Kenshi syndy kim biler jyl qadirin?
Tap olarday kim sezer ghúmyr mәnin,
jaryqshaqtyng kim estir júmbaq ýnin?

Senbi keshi.
Týnektey jol әride,
týsti kenshi shúnghyl jer terenine,
Alyp qoldar, aiqasqan shoyyn dene,
jýiitkigen qara marjan kemerine.

Bir mezette dýr qaqty say-jyrasy,
«Saqtanyndar!» degen shu ainalasy.
tik adymdap býgildi qúrbandyqtar,
qarashyqtan ýzilmey qayghy jasy.

Tap kenshidey kim aitar erlik әnin?
Tap kenshidey kim kórer jan múradyn?
Úzaq óksip túrdy ana, túrdy jary,
jerge berip alpamsa arghymaghyn.

Sәlem, gýlder!
kenshige kómkerilgen,
Sәlem, joldas!
qosh aitqan er kónilmen.
Sәlem, saghan jetimdik!
Sәlem, úldar!
әkelering jylynar demderinmen!

Saghatqa da qalghymas senim degen,
qaghidat sol uaqytqa jenilmegen.
Oyan, kenshi!
azat el ertenimen,
ertegidey danqynmen kómilmegen!

Batyrhan SÁRSENHAN

Shahtyor

Shalyqtap pәk sәbiydey,
Altyn taghyn talaqtap – patsha, biydey,
Jeti qat jer astyna engen qanday –
Qyluetke týsken dәruish Yassauiydey!

Biyiktikti bauyrym, menen kýtpe,
Aqsýiek te emespin, tólengit te.
Úlylyqtyng tórkini – ýnsizdikte,
Ýnsizdikting tamyry – terendikte.

Qashqan da ózim, dәurendi qughan da ózim,
Olja da men, әriyne qúrban da ózim.
Qaranghy men kýngiritke boy aldyryp,
Qaryghady jasandy núrdan kózim.

Qaranghyda jap-jaryq kýn keshemin,
Jalghyzdyq hәm jar menen tildesemin.
Jer ýsti men astyna elshi bolyp,
Eki dýnie arasynda ýndesemin.

Núrly ýnsizdik janymdy terbetude,
Shuly tynyshtyq әrqashan erge týrme.
Qazan qaynap jatady, dala jaynap,
Bizden tamghan qan-terden jer betinde.

Jer astynyng elemey tym tarlyghyn,
Asyp-tasyp barady inkәrlyghym.
Áytpese, jer jýzine shyghar em ghoy,
Shalqúiryqtyng tútatyp bir tal qylyn...

Eshqashan búldamadym, búldanbadym,
Eshkimdi bylghamadym, bylghanbadym.
Tughan jerdi basymmen tirep túram,
Tóbemde asyr salyndar tughandarym!

Arshyn NÚRBAQYT

Kenshining balasy

– Ákem qayda, anashym?
– Júmysynda.
Nәzik diril bayqaldy tynysynda.
Júlqyp-júlqyp jýregin anasynyn,
Bir aqiqat ketti erip til úshynda.

Sodan keyin anasy til qatpady,
Qansha uaqyt kóz jasyn qúrghatqaly.
Kezip ketti ýy ishin keshegidey,
Ýnsizdikting qalypty yrghaqtary.

– Sening elin, jaryghym – kenning eli,
Sening әkeng sonda, – dep sendiredi.
Kóndigedi bala da, qos janary
Esik jaqqa bәribir telmiredi.

Kýnde ýiining qaraydy bólmelerin,
Bólmeleri aitady kelmegenin.
Netken úzaq sapar búl...
Shynymenen
tym terende shyghar-au «ken» degenin.

Áke, bәlkim, jol izdep adastyng ba?
Álde, basqa mekenge jol ashtyng ba?
– Ákem qayda, anashym, shynyndy aitshy,
– Ákeng sening júmysta, jer astynda.

Erten, balam, erteng der anasy tek,
Ertenge ýmit artpaugha sharasy joq.
Aymalaydy shashynan aghayyn-júrt,
«Aynalayyn, kenshining balasy» dep.

Sezdi sonda jýregi alghash múndy,
Kýnder biraq jyljuyn jalghastyrdy.
Shynnan әri úshudy bala armany,
Shynyraugha týsuge almastyrdy.

Jasyra almay synypta saghynyshyn,
Bir ansardyng jalyny qaryp ishin:
– Kenshi bolam, – dep jazdy dәpterine.
Ákesining qasyna baru ýshin...
Tabu ýshin...

Dәulet JADYRASYN

Abai.kz