Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 8080 0 pikir 3 Qyrkýiek, 2013 saghat 09:22

Tólen Ábdikúly. Túghyr men ghúmyr (basy)

«Ózekti jangha – bir ólim

          emes, myng ólim».

                                             NN

(hikayat)

 

 198... jyly kýzde audan ortalyghynan shalghayda jatqan «Jenis» poselkesining shetine keshtetip shaghyn avtobus toqtady. Avtobustan, ýstinde súr plash, basynda súr qalpaq, qolyna tayaq ústaghan qarasúr egde kisi týsti. Ájim aighyzdaghan kónilsizdeu jýzinen kәrilikten búryn syrqattyng azabyn kóbirek tartyp jýrgeni bayqalady. Sómkesin jerge qoyyp, auyr demalyp, qaltasynan oramalyn alyp, terin sýrtti. Sodan keyin beybereketteu salynghan shaghyn poselkege, әldeneni esine týsire almaghanday, antaryla qarap, biraz túrdy.

«Ózekti jangha – bir ólim

          emes, myng ólim».

                                             NN

(hikayat)

 

 198... jyly kýzde audan ortalyghynan shalghayda jatqan «Jenis» poselkesining shetine keshtetip shaghyn avtobus toqtady. Avtobustan, ýstinde súr plash, basynda súr qalpaq, qolyna tayaq ústaghan qarasúr egde kisi týsti. Ájim aighyzdaghan kónilsizdeu jýzinen kәrilikten búryn syrqattyng azabyn kóbirek tartyp jýrgeni bayqalady. Sómkesin jerge qoyyp, auyr demalyp, qaltasynan oramalyn alyp, terin sýrtti. Sodan keyin beybereketteu salynghan shaghyn poselkege, әldeneni esine týsire almaghanday, antaryla qarap, biraz túrdy.

Ýiler qyr basynda qaz-qatar bolyp kóshe týzegenmen, ózenge tireletin oipanda suatqa topyrlaghan mal sekildi   sapyrylysyp, qiqy-jiqy bolyp ketken. Orta tústa qos qabat eki-ýsh ýy kórinedi, shamasy, sovhozdyng kensesi, taghy basqa qoghamdyq-mәdeny ghimarattar bolar. Odan әri jayqalghan aghashtardyng tóbesi, onyng arasynan eskertkish sekildi birdene qarauytady.

Avtobustan týsken ózge jolaushylar týiinshekterin kóterip, balalaryn jetelep, asyghys-ýsigis jan-jaqqa tarap  jatyr. Birshamada avtobus ta keri qaytty. Egde kisi, osy jerge qate kelgen joqpyn ba degendey, tóniregine jatyrqay qarap әli túr. Álden uaqytta sómkesin alyp, tayaghyna sýiene yrghala basyp, shettegi ýige qaray jýrdi. Jaqynday bere, әldene esine týskendey, oilanyp toqtay qaldy.

«Mynau bayaghy mektepting oryny ghoy»,- dedi kýbirlep. IYә, poselkening shetinde bolatyn. Onyng arjaghynda – internat. Mynau shatyrly biyik ýy búrynghy mektepting orynyna salynghan jana mektep bolugha tiyisti. Sol jaqtaghy shetki ýy sol kezdegi mektep diyrektory Sәlimgereydiki bolatyn.

Óz oiyna ózi seninkiremey, jolaushy Sәlimgereydiki bolugha tiyisti  shetki ýige keldi. Jaqyndaghanda kórdi - ýy mýlde bólek ýi. Kóz aldyndaghy kórinis qaytadan jattanyp, alystap sala berdi. «Odan beri ne zaman, - dedi ishtey ózi oiynan ózi qoryqqanday bolyp.- Jer betinen tútas memleketter qúryp ketip jatqanda, qyryq jyl búrynghy jerkepeni izdegenime jón bolsyn...»

Jolaushy qamys sharbaqpen qorshalghan aulagha kirgende, otyn jaryp jatqan jas jigit, júmysyn toqtatugha sebep tabylghanyna quanghanday, baltasyn tastay sala:

- Assalaumaghalәikým! - dep jýgirip kelip amandasty.

Jigitting elgezektigine ishi jylyghan jolaushy:

- Áliykisalam, ainalayyn,- dedi entige sóilep.- Kimning balasysyn, shyraghym?

- Kәrimnin.

«Búl qay Kәrim boldy eken, - dep oilady.- Onday adam bar ma edi?.. Bәlkim syrttan kelgen bireu bolar»...

- E, bәrekeldi. Men alystan – sonau Reseyden kele jatqan, negizim osy jerlik jolaushy edim. Jýregim qysylyp, avtobus toqtaytyn jerden osy aragha әreng keldim.

- Oibay, ýige kiriniz,- dedi jigit odan beter elpildep.

Ýiding ishi júpynylau sekildi. Qyzyl kýrteshe kiygen aryqtau jas kelinshek tórge kórpe tósedi. Kóp úzamay dastarhan jayylyp, shәy keldi.

Shәy ýstinde jolaushy ýy iyesining ata-tegin súrady.  Jigitting óz aty Qaysar eken, әkesi 50-jyldardyng ayaghynda Almatydan institut bitirgen son,  osynda qyzmetke kelip, sodan birjola túryp qalghan, byltyr qaytys bolypty. Sheshesi audan ortalyghynda ýlken úlynyng qolynda eken. Arghy tekteri Aqmolanyng qypshaqtary kórinedi. Biraq qay qypshaq ekenin jigit taratyp bere almady.

Jolaushy: «E, bәrekeldi»,- degennen basqa eshtene degen joq.

Bir tústa mening de birdene súrauym kerek shyghar degen oimen Qaysar da:

- Aghay, keshiriniz, óziniz kim bolasyz? – dedi, dúrys aittym ba degendey, kelinshegine bir qarap.

Jolaushy sәl-pәl ýnsiz otyryp:

- Mening atym Boris bolady,- dedi tóniregin tandandyra týskisi kelgendey nygharlay sóilep. – Boris Nikolaevich Ivanov. - Sodan keyin júmysaqtau ýnmen: - Orystyng arasynda jýrdik, pasportqa solay dep jazylyp ketti, - dep juyp-shayghanday boldy.

Jigit pen kelinshek  tang qalyp, bir birine qarady.

- Poselkenin  aty da, týr sipaty da ózgerip ketipti. Búrynghy aty Aqshoqy bolatyn. Qazir mýlde bóten jer sekildi. Biraq tanys belgiler de qalghangha úqsaydy. Myna shetki shatyrly ýy mektep emes pe?

- IYә, mektep, - dedi Qaysar.

- Sol orynda soghysqa deyin de mektep bolatyn. Sender otyrghan osy jerde eki otbasyna arnalghan shaghyn qorjyn ýy boldy, sonyng bir jaghynda mektep diyrektory Sәlimgerey degen kisi túrushy edi. Álginde sol ýy emes pe dep búrylghan edim. Jaqyndaghanda kórdim, ol ýilerden  iz de qalmaghan sekildi.

- Aghay, Sәlimgerey ata qazir de bar, osynda túrady. – dedi Qaysar oqys Sәlimgereyding osynda ekenine ózi tang qalghanday bir ýnmen.

- A-a? – dedi jolaushy әlde shoshyna, әlde tandana. Sodan keyin: - Osyndasy qalay? - dedi osy ýide me degendey jan-jaghyna qarap.

- Joq, osy poselkede degenim ghoy. Qashyq emes, tórt-bes ýiden keyin. 

Ózining josparynda joq bir oqighagha kez bolghanday, jolaushy birauyq ýnsiz oilanyp qaldy.

- Biyl seksen tórtte. – Qaysar Sәlimgerey turaly әngimesin jalghady. – Kempiri qaytys bolghan. Jesir qyzynyng qolynda túrady. Shal әli tyn, toy-tomalaqtan, jinalystardan qalmaydy.

Shay ishilip boldy. Kelinshek «endi ne isteuim kerek» degen súrauly jýzben kýieuine qarady. Kýieui oilanbastan:

- Tamaq sal, - dedi.

- Joq,   tamaqqa әure bolmandar. Men Sәlimgereyge barayyn. Qaysar meni aparyp salsyn. Alda razy bolsyn, shyraghym.

Syrtqa shyqqannan keyin, Qaysar jolaushynyng sómkesin alyp, ózin qolynan jetelep aldy.

- Agha, bayqanyz! Bizding ýiding túsynda svet joq. Joly da nashar. Bylay qaray  tura jýreyik.

Ýi-ýiding arasymen jýrip, búlar aulasy aghash sharbaqpen qorshalghan, tóbesinde shatyry bar, syrty appaq tap-túinaqtay ýiding qasyna keldi.

- Kire beriniz, - dedi Qaysar shaghyn qaqpany shalqayta ashyp. – It joq.

Aulanyng ishi de tap-taza. Ýy iyelerining tazalyq pen tәrtipke mәn beretinderi bayqalady. Búlar qarakólenke dәlizben jýrip, ong jaqtaghy kiyizben tystalghan esikti ashyp, ishke kire bergende, aldarynan  syrtqa shyghyp kele jatqan әielmen soqtyghysyp qala jazdady. Áyel antarylyp sheginip, aldymen jol berdi:

 - Joghary shyghynyzdar. - Qalasha kiygen kiyiminen, shash qoysynan qyzmetker әiel ekeni kórinip túr.

- Atay, joq pa? – dedi Qaysar әldeqalay basyn shayqap.

- Ol kisi әlgi qazirde bir jaqqa shyghyp ketip edi, kelip qalar. Tórge shyghynyzdar.

Syrttan kelgender ataydyng keletinine de, әielding shyn yqylaspen  shaqyryp túrghanyna da seninkiremegendey, osharylyp túryp qaldy.

- Myna aghay alystan kele jatqan jolaushy, tegi osy jerlik. Ataydy biledi eken, kóreyin dep edim degen son, alyp kelip edim...- Qaysar «endi qayttim» degendey jaltaqtap әielge qarady.

- Endi osy arada túrasyzdar  ma, joghary shyqpaysyzdar ma? - dedi әiel Qaysardyng basy artyq sózine qynjylghanday bir ýnmen.

Qonaqtar tórgi bólmege ótti. Qalanyng pәterindey qabyrghagha tirelgen stenka, ortada stol, ong jaqta divan men eki kreslo túr. Shalghayda jatqan poselke júpyny bolghanmen, mynau ýiding mәdeny tirshiligi qatardan biyik ekeni bayqalady.

«Bayaghyda da múntazday kiyinip, shashyn tarap, tip-tik jýrushi edi ghoy» - dep esine aldy jolaushy bir kezdegi ústazyn.

Búlar   qabyrghagha ilingen fotosuretterge, sóredegi kitaptargha qarap, tym-tyrys úzaq otyrdy. Áyel búlardyng kelgenin úmytyp ketken sekildi, óz sharuasymen syrtta jýr.

Álden uaqytta syrtqy esik sart ashylyp:

 - Kimder deysin?.. Súramaysyng ba?..Nemene? O, húdauanda! – dep dabyrlay sóilep kirgen adamnyng ýni estildi.

Ýy iyesining kelgenin sezip, ekeui oryndarynan túrghanda, esikten shashy appaq quday, qabaghy men kirpigine deyin appaq, tóniregine shaqyraya qaraghan kishkentay shal kórindi.

Jarysa sәlem bergen ekeuine erinining úshyn jybarlata, jaqyndap kelip amandasty da,   «tanymadyq qoy» degendi bildire,  beytanys jolaushynyng qolyn jibermey, oilanyp qaldy.

- Men Sibir jaqtan kelemin, Sәke,- dedi jolaushy kýlimsirep. – Elden erte ketkenmin. Osy jaqqa jol týsken son, sizge sәlem bereyin dep kelip edim.

 - E, bәrekeldi, shyraghym,- dep, mәn-jaygha týsinip, shal plashyn sheshe bastady.

 Shal kreslogha jayghasqanda, Qaysar orynynan túrdy:

- Ata, men kettim. Myna aghay sizding ýidi súraghan son, әkep tastayyn dep kelgenim ghoy.

- Jaraydy, shyraghym. 

Qaysar ketkennen keyin, ekeui әngimeni neden bastaryn bilmegendey, ýnsiz otyryp qaldy.

Jolaushy entige demalyp, oramalyn alyp, terin sýrtip, kózining qiyghymen anda-sanda ýy iyesine qarap qoyady. Bir kezdegi kiyikting asyghynday yp-yqsham, sypa da syrbaz jigit kip-kishkentay shýikedey shal bolypty. Kózi jypylyqtap, sheke tamyry adyrayyp, bayaghy beymaza shaqarlau minezden belgi berip túrghanday. Himiya pәninen sabaq beretin, óte úqypty, bilimdi múghalim edi.

Kenet, әlde jol azabynan, әlde aurudan, jolaushy ayaq astynan qysylyp, jantalasa qaltasynan dәri alyp, auzyna saldy da, onan sayyn borsha-borsha bolyp terlep, jaghasyn aghytty. Jantәsilim kýide entikken jolaushyny kórip, ýy iyeleri ýrpiyisip qaldy. Jolaushy әlden uaqytta esin jighanday bolyp, ózine ýreylene qaraghan ýy iyesine ýn qatty.

- Densaulyqtan airylghanymyzgha kóp bolghan. Jolda ólip qalam ba dep qorqyp em... әiteuir, aman jetken sekildimin. Oghan da tәubә!

- Qisayyp jatsanyzshy... Atynyz kim bolady?

 - Atymdy әzirge Boris dep qabyldanyz. Shamam jetkende týsindirip aitarmyn...

Jolaushy divangha qisaydy da, ózining bóten ýidi әbigerge salghanyna ynghaysyzdanghanday: «Apyray, apyr-ay», -  dey berdi basyn shayqap.

Alghashqy kórgen әiel múnyng qasyna kelip:

- Dәriger shaqyrtsaq qaytedi? – dedi.

-  Joq, әbiger bolmanyz.  

Sýtpisirim uaqyt shamasynda qonaq ta ózine ózi kelgendey boldy. Dәrisi de kóp eken, birinen song birin iship, birauyq ýnsiz jatty.

Ýy iyeleri, mazasyn almayyq degendey, múny bólmede jalghyz qaldyryp, shyghyp ketti. Jolaushy, jýregining qysqany sәl-pәl basylghanday bolyp, dýnie qayta kenip, tirshilikting rahatyn sezgendey bir kýide maujyrap jatqan.

Kózi ilinip ketken eken, týs kórdi. Týsinde ay dalada tórt-bes adam jol boyynda avtobus kýtip túr. Qúday-au, japan týzde neghylghan avtobus? Kókjiyekte qalqyghan saghym. Tónirekte tirshilik belgisi bilinbeydi. Jelkildegen boz seleu men shiyler, odan әri agharghan shaghyl qúmdar kózge týsedi. Qansha kýtkenderi belgisiz. Bәlkim bir kýn, әlde birneshe kýn. Kenet, tózim tausylyp, ýmit ýzilip túrghan kezde, qaydan payda bolghany belgisiz, aldaryna shaghyn avtobus kelip toqtap jatyr eken. Kónilinde әldebir quanysh sezimi jylt etkendey boldy. Avtobusqa otyrayyn dep úmtyla bergende oyanyp ketti.

Eng ghajaby,  osy týsti ol ertede, bәlkim, jas kezinde, bir ret kórgen edi. Dәl sol kýii. Qu dala. Sarghayyp kýtu. Múnyng býkil ómiri ózi de anyqtap bilmeytin birdeneni kýtumen ótkendey edi. Biraq onda avtobus kelmeytin. Endi mine qansha jyldan keyin sol týsti ekinshi ret kórgende, zarygha kýtken avtobusqa kezigip otyr.

Jolaushy týsin qalay joryryn bilmey, әiteuir kókireginde jylt etken bir quanysh sezimin kóniline medet qylyp, shýkirshilik etti.

Bólmege Sәlimgerey kirip, qonaqtyng jaghdayyn súrady.

- Shýkir,- dedi búl kóteriniki dauyspen ózining sauyghyp qalghanyn bildire.

Kóp úzamay shay keldi. Qonaqtyng aman-sau basyn kótergenine bәri de quanyshty edi.

Áyel de kýlimsirep:

Shay ýstinde de әngime jýrip kete qoyghan joq. Ýy iyelerining «Audangha qashan keldiniz», «Avtobus jýrip túrghan shyghar», «Qarasiyrdyng jaman bógetinen aman óttinder me» degen sekildi úsaq-týiek súraqtaryna jolaushy qysqa ghana jauap beredi. Ángime aitqyng kelmese, odan әrmen degendey Sәlimgerey de shaqyraya shalqayyp, selqostau otyr.

Bir zamanda et keldi. Ýlbirep pisken baghylannyng eti iysi búrqyrap tәbetti qozghap-aq túr. Búl ýiding dәmi tamaqty talghap ishetin qart adamgha arnalyp jasalatyny bayqalady. Biraq qonaq auyz tiygeni bolmasa, eshtene jep jarytpady.

- Et dәmdi eken... Jaryqtyq, búl jaqtyng eti osynday ghoy,- dep ózining jey almay otyrghany tamaqtyng sapasyna qatysy joq ekenin bildirgendey boldy.

Etten keyin әiel ýstel ýstin jinastyryp, ózderi sheshilip sóilessinshi degendey, esikti jauyp shyghyp ketti. Sәlimgerey kreslogha otyryp, qonaqqa divandy  kórsetti:

-  Otyrynyz,  әitpese, qisayyp jatsanyzshy.

-  Joq, otyrayyn, - dedi jolaushy. Ekeui de  әngimege ynghaylanghanday týr bildirdi.

- Al, - dedi Sәlimgerey qonaghyna qarap. Onysy       endi jónindi aitatyn kez kelgen shyghar degendi bildirgendey boldy.

Jolaushy tómen qarap, neden bastaryn bilmegendey, birshama otyrdy da:

 - «Adamnyng basy - Allanyng doby» deydi eken, Sәke, - dedi әlde qalay dausy qarlyghyp. - Men de bir sonday dopsha domalap, taghdyrdyng tәlkegine týsken janmyn. Ómirim kýn men týn sekildi. Qysylmay, qinalmay eske alatyn sәtterim de bar, aitugha auzym barmaytyn tústarym da az emes. Biraq sonyng bәri qalay boldy: әlde ózimning jibergen qateligimnen be, әlde mandayyma jazylghan ghúmyr osy boldy ma, ol jaghy bir qúdaygha ayan. Kinәmning ne ekenin ózim de bilmeymin, әiteuir, ómir boyy  erkimnen tys, sanamnan tys bir zorlyqtyng yqpalynda jýrgendeymin...

         Jolaushy әngimesin әriden – balalyq shaghynan bastady. Sәlimgerey әldeneni esine týsire almay túrghanday, qonaghyna súrauly jýzben qarap, eminip qalghan.

         Bir tústa esik bolmashy ashylyp, әielding jýzi kórindi de, búlardyng úzaq әngimege ketkendey týrlerin kórgen son, esikti qayta japty.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338