Osydan 100 jyl búryn, bizding 900 jyldyq tarihymyzdy Anadoly jerinde jerlegisi keletinderge qarsy, bizding halqymyz Chanakkale nemese Kutuli-Amare siyaqty úzaq shayqastardan keyin songhy kýshterin salyp, últtyq kýresti jenispen ayaqtady.

Týrkiya Respublikasy, Anadolydaghy tәuelsizdik ruhynda qúrylghan ýshinshi úly memleketimiz, tәuelsizdik ýshin kýresimizdi, kóptegen kezenderdi qamtityn, jeniske jetelegen birlik pen yntymaqtastyq ruhynyng úly tuyndysy.

Týrkiya Respublikasynyng qúryluynyng jariyalanuymen bilimnen ekonomikagha jan-jaqty janghyru kezeni bastaldy. Týrkiyany әlemde maqtan etken kóptegen tabystarymyzdyng irgetasy osy kezende qalandy. Týrik últy men týrik memleketining auyl sharuashylyghy, ónerkәsip, bilim, densaulyq, kólik, demokratiyalyq qúqyqtar men bostandyqtar, sonday-aq bizding últymyzdyng ómir sýru dengeyin kóteretin kóptegen salalar týrik últy men Týrik memleketi ayaghynan nyq túra alatynday etip nyghaydy.

Halqymyz talay qiyndyqtar men kóptegen kedergilerdi enseru arqyly Respublikamyzdy 100 jyldyq mereytoyyna aitarlyqtay jetistiktermen jetti. Songhy 20 jylda Respublikanyng kóp ghasyrlyq tarihyn jete bilu jәne Qúrmetti Preziydentimiz Rejep Tayyp Erdoghannyng berik ústanymy negizinde tókken ter men júmsalghan kýsh-jigerdi layyqty óteu ýshin jana ghasyrdyng esigi aiqara ashyldy. Týrkiyanyng tәuelsizdigi men jarqyn bolashaghynyng jolynda halqymyzdyn, elimizding dittegen maqsatyna, últymyzdyng armandaryna jetui jәne úly da quatty Týrkiyany qúru ýshin әr salada kóptegen revolusiyalyq ister, qyzmetter men investisiyalar jýzege asyryldy.

Búl túrghyda, eng aldymen, últtyq erik-jiger nyghayyp, demokratiya ornady. Bizding sýiikti halqymyz tughan jerinde qauipsiz ómir sýruge mýmkindik aldy, al bizding adamdar beybit ómir sýruge jәne bolashaqqa ýmitpen qaray alatyn boldy. Sonymen qatar, býkil el boyynsha infraqúrylymdaghy investisiyalardyng arqasynda óndiris pen júmyspen qamtuda jetistikterge qol jetkizdi, sәikesinshe ekonomika ósip, elimiz jan-jaqty nyghaydy. Óndiristing kenenining nәtiyjesinde ónerkәsipten bastap auyl sharuashylyghyna deyingi barlyq salalarda júmys oryndary qoljetimdi bola týsti.

Óndiristi keneytu arqyly ónerkәsipten auyl sharuashylyghyna deyingi barlyq salalarda júmyspen qamtugha qol jetkizuge jaghday jasaldy. «Memleket ómir sýretindey halyq ómir sýrsin» degendi úghynyp, әleumettik qoldaular kóbeyip, múqtaj azamattarymyzdyng barlyghyn qúshaq jaya qarsy aldy. Ekinshi jaghynan, Preziydenttik basqaru jýiesin engizu arqyly memlekettik mehanizmde eki ghasyrlyq izdenisterge jauap beretin ýlken reforma jýzege asyryldy. Belsendi qauipsizdik sayasaty men iskerlik jәne gumanitarlyq syrtqy sayasat tәsilin qabyldau arqyly memleketimizding quaty, tuymyzdyng mereyi men últymyzdyng bedeli artty.

Elimizding densaulyq saqtaudan - bilimge, tehnologiyadan - qorghanys ónerkәsibine, syrtqy sayasattan - mәdeniyet pen ónerge deyingi kóptegen salalardaghy tabystaryn jedeldetken búl bastamalar әriyne onaylyqpen jýzege asqan joq. Jahandyq menedjment pen ekonomikalyq jýieni týbegeyli silkindirgen indetter men soghystar kezinde biz elimizdi onyng kýshti infraqúrylymynda ýlken serpiliske dayyndau ýshin ayanbay kýrestik. Shekaramyzgha shabuyl jasaghan jәne týrik últynyng ómiri men mýlkining qauipsizdigine tóngen kóptegen qauiptermen kýrestik. Jahandyq daghdarystardan basqa, biz mýmkindik retinde kezdesken qos standarttar men embargolardy búru arqyly әr salada kýshimizdi nyghayttyq. Osy kedergilerding barlyghyn jene otyryp, biz demokratiya men damu tónkeristerin birinen song biri jýzege asyrdyq.

Respublikamyzdyng birinshi ghasyryndaghy olqylyqtardy joyyp, ekinshi ghasyrgha dayyndyqty ayaqtaytyn búl serpilister bilimnen densaulyqqa, qauipsizdikten әdiletke, energetikadan kólikke, auyl sharuashylyghynan sportqa deyin, barlyq salada óz jemisin bere bastaghany sózsiz. Ósip, damyp, kýsheyip, bayyp jatqan Týrkiya – halqymyzdyng bolashaghyna ýmitpen qaraytyn elge, shet elderde ózin basqa memleketting sonynan eretin emes, sonynan erte biletin memleket retinde tanytty.

Álem tarihy ózgeristerdi bastan keshirip, jana әri ómirlik manyzdy mindettermen jýzdesip otyrghan jaghdayda biz ýshin búl mereytoy – memleketimizding 2-ghasyrynyng basyn belgileytin kýntizbelik ózgeris qana emes, odan da joghary mәnge iye. Osy túrghyda Respublikamyzdy sayasi, ekonomikalyq, әleumettik jәne diplomatiyalyq salalarda últ retinde armandaghan dengeyge jetkizetin serpilis Týrkiya ghasyry dep ataldy. Búl serpilis – bizding elimizding jәne órkeniyetimizding barlyq jetistikterine sýienip, jana úrpaqqa qaldyratyn eng ýlken múramyz.

«Týrkiya ghasyry» baghdarlamasymen Respublikamyzdyng 100 jyldyghyna halqymyzben birge ýlken ýmitpen, búdan da zor maqsattarmen qadam basyp otyrmyz. Osy orayda, eng aldymen, biz elimizding ýlken qúrbandyqtarmen jәne kýsh-jigermen qol jetkizgen tabystaryn qorghaymyz. Sonday-aq, biz elimizding әlemdik dengeyde sóz sóilep, sheshim qabyldaugha degen erik-jigerin nyghayta týsemiz. Sayasy jәne ekonomikalyq kýsh-quatymyzdy arttyra otyryp, biz әlemdegi eng iri ekonomikalar arasynda biyikke kóteriludi jalghastyramyz. Elimizding qoldauymen biz tughan jerding әr búryshynda tynyshtyqty nyghaytyp, damugha degen jigerimizdi arttyramyz. Biz әrbir azamatymyzdyng qúqyqtary men bostandyqtaryn jәne olargha layyqty әl-auqatqa ie boluyn qamtamasyz etemiz.

Biz respublikamyzdyng ekinshi ghasyryn "Ótemaqy emes, progress dәuirine" ainaldyrugha bel budyq. Osy orayda bizding Preziydentimiz Rejep Tayiyp Erdogan myrzanyng basshylyghymen biz óz elimizdi barlyq salada Týrkiyanyng Jýz jyldyq kózqarasy bar jana dengeyine kóteruge kýsh salamyz jәne ata-babalarymyz senip tapsyrghan osy sýiikti Otanymyzdyng mәngilikke ómir sýruin qamtamasyz etu jolyndaghy isterden  eshqashan bas tartpaymyz.

Týrkiya retinde bizding birinshi ghasyrymyzdy barlyq qiynshylyqtary men jetistikterimen artta qaldyra otyryp, biz sheyitter men ardagerlerdi, әsirese Azattyq soghysynyng bas qolbasshysy, respublikamyzdyng negizin qalaushy Gazy Mústafa Kemaldy jәne biz býginde erkin ómir sýretin osy Otanymyzdy syigha tartqan barlyq batyrlarymyzdy qúrmetpen jәne rizashylyqpen eske alamyz.

Bizding halqymyzdy Respublika kýnimen qúttyqtaymyn!

Fahrettin Altun,

Týrkiya Respublikasy Preziydent әkimshiligining Kommunikasiya basqarmasynyng Tóraghasy, professor, doktor

Abai.kz