Men, Altynay Qabiydenqyzy, Jarylghap Qalybaydyng jarymyn. Eki balasynyng anasymyn. Kesheden beri ýlken әngimege ainalyp ýlgergen oqighanyng shyn mәninde qalay órbigenin naqty aityp bere alatyn men bolyp túrmyn.  26 tamyz kýni keshki saghat 21.00  shamasynda otbasymyzben Antaliya-Almaty baghyty boyynsha «Skat» әuekompaniyasyna tiyesili úshaqpen elge qaytyp kele jatqanymyzda 1 jasar balamyz Mahambetting kenetten qyzuy kóterilip, mazasyzdanyp jylay bastady. Sol sebepti, әkesi yaghni, mening joldasym men jәne mening sinlim ýsheuimizge balany kezektesip kóterip, borttyng ishinde týregelip jýruimizge tura keldi. Onday әreketimiz (esimi esimde joq. Biraq keyin belgili bolghandayúighyr últynyng ókili) bort jolserigiee únamaghan boluy kerek, bizdi әri-beri jýrgen sayyn iyterip ótip, ashulanyp, óktem dauyspen: «Syadite, syadite!» deumen boldy. Biz "Erikkennen týregelip túrghan joqpyz, balamyz auyryp, jylap túr" dep týsindirmek bolghan edik, qazaq tilin týsinbegendikten ýndemey ótip ketti. Keyin taghy bir iyterip ótpek bolghanda kýieuimning ýstine tomat shyrynyn tógip aldy. Onsyz da balamyzdyng jylaghanyna ne isterin bilmey, sirkesi su kótermey túrgan joldasym jolserikke "Mynauyng ne?" dep edi, әlgy jigit "Oryssha aitynyz. Men tilinizdi týsinip túrghan joqpyn" dedi de jauap kutpesten kete berdi. Sol kezde joldasym onyng artynan jolserikterding shaghyn bólmesine ótip ketti.

Men, Altynay Qabiydenqyzy, Jarylghap Qalybaydyng jarymyn. Eki balasynyng anasymyn. Kesheden beri ýlken әngimege ainalyp ýlgergen oqighanyng shyn mәninde qalay órbigenin naqty aityp bere alatyn men bolyp túrmyn.  26 tamyz kýni keshki saghat 21.00  shamasynda otbasymyzben Antaliya-Almaty baghyty boyynsha «Skat» әuekompaniyasyna tiyesili úshaqpen elge qaytyp kele jatqanymyzda 1 jasar balamyz Mahambetting kenetten qyzuy kóterilip, mazasyzdanyp jylay bastady. Sol sebepti, әkesi yaghni, mening joldasym men jәne mening sinlim ýsheuimizge balany kezektesip kóterip, borttyng ishinde týregelip jýruimizge tura keldi. Onday әreketimiz (esimi esimde joq. Biraq keyin belgili bolghandayúighyr últynyng ókili) bort jolserigiee únamaghan boluy kerek, bizdi әri-beri jýrgen sayyn iyterip ótip, ashulanyp, óktem dauyspen: «Syadite, syadite!» deumen boldy. Biz "Erikkennen týregelip túrghan joqpyz, balamyz auyryp, jylap túr" dep týsindirmek bolghan edik, qazaq tilin týsinbegendikten ýndemey ótip ketti. Keyin taghy bir iyterip ótpek bolghanda kýieuimning ýstine tomat shyrynyn tógip aldy. Onsyz da balamyzdyng jylaghanyna ne isterin bilmey, sirkesi su kótermey túrgan joldasym jolserikke "Mynauyng ne?" dep edi, әlgy jigit "Oryssha aitynyz. Men tilinizdi týsinip túrghan joqpyn" dedi de jauap kutpesten kete berdi. Sol kezde joldasym onyng artynan jolserikterding shaghyn bólmesine ótip ketti. Onsyz da Antaliyada demalyp jatqan orystildi qazaq otbasylaryna jyny kelip, barimen derlik osy túrghyda sózge kelip jýrgenin kórgendikten, tóbeleske úlasyp ketpesin dep artynan men de bardym. Sóitsem, joldasym jolserik jigitke "Aynalayyn, sen qazaq elinde túrsan, qazaq tilin biluge mindettisin. Tipti, bilmeseng de mening qúqymdy shekteme. Týsinseng de, týsinbeseng de, men tek óz tilimde sóileymin" dep jatyr eken. Al әlgi jigitting "Men qazaq tilin bilmeymin, bilgim de kelmeydi" degenine, shyny kerek, mening de qanym qarayyp shygha keldi. Ayjan esimdi qyz ekeuine "Úshaqtan shygha sala әuekompaniya basshylyghyna ekeuinning ýstinnen aryz jazyp, júmystan bosatularyn talap etemin. Óitkeni, sender, birinshiden, óz qyzmetterindi dúrys atqara bilmedinder. Bizge kelip, balanyng nege jylap túrganyn, bizding nege týregelip túrghanymyzdy, bir sózben, mәn-jaydy súrap, qanday da bir kómek úsynudyng ornyna nemqúraylylyk tanyttyndar. Ekinshiden, memlekettik tildi qorlap, bizding qúqymyzdy shektedinder. Sondyqtan әuekompaniya basshylyghyna shaghymdanamyn" dep eskerttim. Olar bolsa, bizden keshirim súrap, shay әkep berip, ornymyzga jayghastyrdy. Birak, artynsha qoldaryna bir paraq qaghazdy alyp, oqighadan beyhabar bolyp otyrghan aldynghy jaqtaghy jolaushylargha biz otyrghan jerdi núsqap, әlgi qaghazgha qol qonlaryn ótinip jatty. (Taghy da negizgi qyzmetterin jayyna qaldyryp). Joldasym úyaly telefonyn qosyp, olardyng әreketәn týsirip almaqshy boldy. Birak Ayjan esimdi jolserik qyz telefondy qolymen qaghyp jiyberdi. Úshak jerge qonugha shamaly-aq uaqyt qalghandyqtan, bәrimizge ornymyzgha otyryp, janymyzdy shýberekke tuyip, aman-esen jerge qonuymyzdy tileu ghana qaldy. Úshak әuejaygha kelip toqtaghannan keyin polisiya qyzmetkerleri kelip joldasymdy alyp ketti.

"Úshaqtyng qauipsizdigine qauip tóndiripti" dep aqtalypty "Skat". Onday bolmaq týgili, biz úshaqtyng songhy oryndarynda otyrsaq, tipti aldynghy qatardaghy jolaushylyr búl mәseleden mýlde beyhabar boldy. Al, Gýlmira esimdi kelinshekting J. Qalybaydyng janynda otyrghan ras. Alayda onyng "Zakon. kz"-ke bergen súhbatyn oqyp, jaghamdy ústadym. Shyny kerek, týnimen úiyqtay almay shyqtym. Ózimizding qarakózimiz ayaqastynan kuәger bolyp, ótirikti qiynnan qiystyryp sóileytin bolsa, bәrin de qoya salu kerek eken dep oiladym. Biraq, oghan da J. Qalybaydyng "qazaqsha sóile! qyzyndy "qara orys" etip tәrbiyelepsin, onsyz da!" degen sózi ótip kekenin bayqaghanmyn. Ol kelinshek ózi shu kóterip, qyzynyng jýike jýiesinde aqau bar ekenin aitqan kezde boyjetip qalghan qyzy jylap jibergen bolatyn(neni týsinip jylaghan bilmeymin). Qyzyn júbatudyng ornyna jarty saghat toqtamay sóiledi. Soghan qarap myna әielding ózining de deni dúrys emes-au degen oigha qalgham. Ol bolsa, sózin "qazaq bolmay-aq qoyayyn, qazaq bolghym da kelmeydi!" dep ayaqtady. Eshkimge de kýie jaghyp, eshkimdi de jazghyrghym kelmeydi. Biraq, kópe-kórnegeu jala jabu zangha da, adamdyqqa da tura kelmeydi dep oilaymyn. Al, әli orys Irinanyng qay jerde otyryp, neni bayqaghanyn bilmedim... Bir bilerim, bizding janymyzda eshqanday orys otyrghan joq. Eger "Skattyn" osynday úpay jinaytynyn aldyn-ala bilsek, kónilde kirbing bolsa, biz de kuәger adamdardyng koordinattaryn alar edik.

Abai.kz