Kezinde tarqatylyp, basqa audandardyng «qúshaghyna» engen shekaraly audandardyng shyrayy mýlde qashyp, elge qorghan bolyp túrghan eldi mekenderding  túrghyndary jappay qalaly jerge aua kóshuin jalghastyruda. Osydan birer jyl búryn toqtaghanday bolghan kóshi-qon biyl tipti kýsheyip ketken synayly. Zamanynda mynghyrtyp mal ósirgen bay-quatty sovhozdardyng fermalary bolghan shaghan auyldardyng týtini mýlde sónuge tayau. Mәselen, men tuyp-ósken Tarbaghatay audanynyng búrynghy aumaghynda jyl sayyn bastauysh jәne ortalau mektepterding birnesheui jabylyp, medpunktter esigine qara qúlyptar ilinude. Klub, kitaphana, balabaqsha syndy bilim, mәdeniyet mekemelerimen ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynda-aq qoshtasqan onday eldi mekenderding songhy ýmiti men tiregi, mәdeniyetining oshaghy bolghan mektepter jabylghan song júrt qaytpek, amalsyzdan jyldap ósirgen malyn jartymsyz púlgha ótkizip, jyly ornynan qozghalyp,  qalaly jerdi  saghalaugha mәjbýr. Onda da olardy qúshaq jaya kýtip túrghan eshkim joq. Er jetken balalary bireuding bosaghasyn jaghalap, bayshikeshterding saraylaryn jaldap, reti kelgen júmyspen kýn kórude. Soghan qaramastan, ózderin qaraylap kelgen әke-sheshe men ini-qaryndastaryna pana bolu ýshin býgingisinen de auyr júmystargha barady, densaulyqtan aiyrylady. Ertengi kýni qajet bolar, joghary bilimdi jyly jauyp qoyady.

Kezinde tarqatylyp, basqa audandardyng «qúshaghyna» engen shekaraly audandardyng shyrayy mýlde qashyp, elge qorghan bolyp túrghan eldi mekenderding  túrghyndary jappay qalaly jerge aua kóshuin jalghastyruda. Osydan birer jyl búryn toqtaghanday bolghan kóshi-qon biyl tipti kýsheyip ketken synayly. Zamanynda mynghyrtyp mal ósirgen bay-quatty sovhozdardyng fermalary bolghan shaghan auyldardyng týtini mýlde sónuge tayau. Mәselen, men tuyp-ósken Tarbaghatay audanynyng búrynghy aumaghynda jyl sayyn bastauysh jәne ortalau mektepterding birnesheui jabylyp, medpunktter esigine qara qúlyptar ilinude. Klub, kitaphana, balabaqsha syndy bilim, mәdeniyet mekemelerimen ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynda-aq qoshtasqan onday eldi mekenderding songhy ýmiti men tiregi, mәdeniyetining oshaghy bolghan mektepter jabylghan song júrt qaytpek, amalsyzdan jyldap ósirgen malyn jartymsyz púlgha ótkizip, jyly ornynan qozghalyp,  qalaly jerdi  saghalaugha mәjbýr. Onda da olardy qúshaq jaya kýtip túrghan eshkim joq. Er jetken balalary bireuding bosaghasyn jaghalap, bayshikeshterding saraylaryn jaldap, reti kelgen júmyspen kýn kórude. Soghan qaramastan, ózderin qaraylap kelgen әke-sheshe men ini-qaryndastaryna pana bolu ýshin býgingisinen de auyr júmystargha barady, densaulyqtan aiyrylady. Ertengi kýni qajet bolar, joghary bilimdi jyly jauyp qoyady.

Auyldaghy jaghdaydy, memlekettegi sayasatty qalt jibermeytin, olardy saraptaghanda kәsiby sayasatkerlerdi jolgha qaldyratyn qúrdastarymnyng aituyna qaraghanda, biylghy kóshting kóbengi, shekarly audandyng qayta qúralytyndyghyna degen senimning mýlde sóngenin bayqatady. Byltyr barghanda, Omby – Mayqapshaghay trassasynyng qazirgi Tarbaghatay audanynyng bastalar túsyna Qabanbay batyr babamyzdyng alyp eskertkishi ornatyla bastaghanda, audan qayta ashylatyn boldy dep jýrekteri jarylarday quanyp jýrgen jerlestirimning saghy biyl týbegeyli synypty. Áyteuir, batyr babanyng aruaghy qoldady ma, búrynghy tarbaghataydy tumasy, songhy jyldary audandy basqarghan Erlan  Tekeshov oblys әkimining orynbasarlyghyna órledi. Al audan qalpyna keltiriledi degen ýmit janbay qaldy.  Auyl túrghyndarynyng qalagha kóshui ýdey týsti. Qazirgi kezde memlekettik shekara syzyghynyng týbinde túrghan auyldardyng aldy qanyrap qaldy.

– Biylghy jyl jauyndy boldy. Búryndary janbyrgha quanatyn edik. Osy joly jaumasa eken dep tiledik.  Óitkeni, arasyna kýn salyp sorghalaghan jauyn-shashyn erterek orylghan jonyshqany  shiritip jiberse, shópting týbi bekigen shaqta tipten ýdep shabyndyqqa der kezinde shygha almay qaldyq. Maldyng baghasy da týsip ketti. Kedendik Odaqtyng kesiri men, kim bilsin? Áyteuir, bizge jaqyndau Óskemen men Semeyding sauda oryndary men bazarlarynda Resey jaqtan jetkizilgen, kelisi 600-700 tenge túratyn, aua ótkizbeytin oramgha oralghan, syrtynan qarasang mini joq, bir et pen bir maydan túratyn et kesekteri qaptap ketti. Birinshi kezekte alatyn zatynyng sapasyna emes arzandyghyna nazar audaratyn  qalalyqtar qazirgi kezde soghan den qoyyp, bizding jaqtyng jayylymda ósken malynyng dәmdi etin elemeytin dәrejege jetti. Shetten kelgen etting arghy týbin tekserip jatqan eshkim joq. Ol mal qalay baghyldy, qalay soyyldy, ekologiyalyq túrghyda taza ma? Oghan bas auyrtyp otyrghan jandy kórmedik.

Jyl sayyn, ontýstikten mal alugha KAMaz-ben keletinder de kýrt azaydy. Kelgenderi qoygha bergisiz toqtyny 10 myng tengege, búzaudy 30 myng tengege súrap, súrap emes-au, berseng ber, bermeseng qoy degendey kergip mazaq etedi. Osylaysha, tabynymyz tilinip, úiqy-kýlkini úmytyp jýrip baqqan tórt týligimizdi su teginge almaq. Olargha qimaghanmen, jemshóp te onay emes, mal baghatyn adam da tabu qiyn. Jaz ortasynda jylqy baghyp jýrgende badanaday-badanaday búrshaq jauyp, sonyng kesirinen múrttay úshyp, auyryp ta qaldym. Ákesin, auyldy qimaghanmen, janymnyng amandyghy kerek. Qoldaghy maldy arzangha bolsa da ótkizgen son, kóshemin. Qúdaygha shýkir! Almatydaghy balalar qalanyng syrtynan bolsa da shaghyn-shaghyn baspana túrghyzyp aldy. Jengenning zeynetaqysyn jóndep alghannan keyin eshtenege qaramaymyn, kóshemin. Basqa amal qalmady. Taudaghy qorajay men 150 gektar jerdi 500 myng tengege bere saldym.  Shekaranyng boyy jalanashtanyp qaldy, jaylaudan bereke qashty. Kórip otyrsyn, Jetaralda da qanyraghan, qiraghan ýiler kóp. 1978 jyly ózdering onynshy synypty 103 bala bitirgen edinder ghoy, sol orta mekteptegi barlyq bala sany býginde 300-ge jeter-jetpes bolyp qalypty. Salynghanyna jarty ghasyr juyqtaghan bilim oshaghy ghimaratynyng da tozyghy jetti. Qabyrghalary jarylyp, tóbeleri qúlayyn dep túr. Joghary jaq jylda salynady dep uәde beredi. Týbi túrghyzylar, biraq ol kezde auyldaghy adam sany da  tym azayyp keteri sózsiz, – degen agham, oily kózin alystan múnarta kórinip, Qytay men Qazaqstannyng arsyn bólip jatqan Barqytbelge qaday otyryp, opyryla kýrsindi.

– Biraq,  basqa jaqqa shyday alar ma ekenmin? Jas ta birazgha keldi. Kóz ashqaly osy Jetiralada tirlik ettim. Bilmeymin?! Ózing biletin, ghúmyr boyy jylqy baqqan  Kóksegen agha bar ghoy? Sony Almatydaghy balalary alyp ketip edi, auyldy kóksep ol jaqtan qashyp kelgen bolatyn. Odan Óskemendegi balalary kóshirip alyp edi, onda da kóndige almay bir kýni Tarbaghatay qaydasyng dep tartyp otyrypty. Aqyry әkelerining basqa jaqty túraq ete almasyn bilgen  balalary aqyldasa kele, sheshim qabyldap, Almatydaghy Erjany auylgha birajola kóship keldi. Memleket tarapynan mal sharuashylyghyna kónil bóline bastaghany oghan kórim bolyp, mamandyghy boyynsha júmysqa ornalasty. Zamanynda almatydaghy Auyl sharuashylyghy institutyn jaqsygha bitirgen bolatyn. Diplomy kәdege jarady.  Kelinshegi de ambulatoriyada qyzmet istep jýr. Óstip, Kóksegen auylyn kóksep qashyp kele berdi de, nәtiyjesinde  ortanshy balasyn tughan jerge kóshirip aldy. Men de sóitip jýrem be oilaymyn. Qalay bolghanda da, auyldy qimaydy ekensin...

Kónili bosap ketken agham, kózining jiyigeni jinalyp, móldirey qalghan jasty kórsetkisi kelmedi me, teris ainalyp, jazdyq ýige enip ketti.

Elden tym erte kettik. 1981 jyly kýzde әskerden oralghannan keyin, kók shiyneliding buymen auylda biraz jýrdik te, Almaty qaydasyng dep tartyp otyrdyq. Odan beri de otyz jyldan asyp ketipti. Búryndary auylgha asyghyp, alghashqy birer kýnde saghynyshymdy basa almaytynmyn. Qazir de jyl sayyn baramyn, baramyn da Qarasudyng jaghasynda saghattap otyryp, ótken kýnderdi, býgingi jaghdaydy oy eleginen ótkizemin. Aqyrynda  kónilime auyr oy arqalap, jýregimdi auyrtyp qaytamyn. Auylda qalghan, jastary eluden endi assa da eleusizdik  pen auyr tirlik betterin aiqúsh-úiqysh әjimdep tastaghan qúrdastarymnyn, jalpy auyldastarymnyng betine tik qaray almaytyndaymyn. Olardyng toryghuly jýzi men sharshanqy qabaqtaryna qarap otyryp, ózimdi tughan auyldy satyp ketkender qataryna qosamyn. Rasynda, býginde kir juyp, kindik kesken jerdi qimay jýrgender aldynda aiyptymyz. Shekaraly audannyng jabyluy jónsiz ekenin, qayta ashyluy qajettigin, naqty dәlelder keltire otyryp  respublikalyq gazetterde birneshe ret kótergenimdi oilap, ózimdi ózim aqtaugha tyrysqanymmen, jerlesterim aldynda jýzim tómen. Qalay bolghanda da, bizderding boymyzda Kóksegen aghanyng kókiregindegi kir juyp, kindik kesken jerge degen adaldyq pen qimastyq joqtyghy anyq. Eger tughan jerding týtini men qiynyng iyisin Kóksegen kókemizdey kóksesek, tughan auylymyzdyng týtini súiylmaytyn edi. Biraq, jana aitqanymday, bizding bala kezdegi sanamyzdaghy auyldyng ayauly sezimderin qalalardyng qatigezdigi men tasbauyrlyghy, ysy men kýiesi basyp ketti-au dep qorqamyn.

Abai.kz